), mille § 23 lg 3 kohaselt tuleb praegune kaebus lahendada
-s sätestatud alustel. Kaebaja viidatud riigivastutuse seadust (RVastS) kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes
-s sätestatud juhul (
Kolmanda isiku vara arestimise või temalt vara ära võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamine on reguleeritud
lg-tes 5 ja 6.
S) 7. peatüki tähenduses, võib ta nõuda kahju hüvitamist vara konfiskeerimata jätmise korral, välja arvatud juhul, kui vara jäetakse konfiskeerimata KarS § 831 lg 3 alusel.
lg 6 sätestab, et kui vara võeti ära isikult, kes ei olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav või väärteomenetluses menetlusalune isik, on tal kahju tekkimise korral õigus nõuda kahju hüvitamist juhul, kui süüteomenetlus lõpeb sama paragrahvi lg-tes 1 või 2 nimetatud alusel. Kuna kaebaja vara oli arestitud tsiviilhagi, mitte konfiskeerimise tagamiseks (
lg 5) ning süüteomenetlus lõppes süüdimõistva otsusega, mitte
lg-tes 1 või 2 sätestatud alustel (
lg 6), pole kaebaja õigustatud nõudma kahju hüvitamist kummalgi nimetatud alusel.
eelnõu seletuskirja kohaselt on tegemist olukorraga, kus vara valitseja peab taluma talle kahju tekitamist – riigi huvi viia edukalt läbi süüteomenetlus ja kaitsta sel moel õiguskorda kaalub üles äravõetud vara valitseja huvi vara kasutamiseks.
lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kui kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määruse õiguspärasust on kriminaalmenetluses kontrollitud. Oma seisukohti sai esitada ka kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kaebaja. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.12.2009 määrusega jäeti kaebaja ja kahtlustatava esitatud määruskaebused rahuldamata ja kohtumäärus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ka Pärnu Maakohtu 10.11.2010 otsuses, millega kaebaja varad aresti alt vabastati, ei sedastatud, et vara arestimine oleks olnud õigusvastane. Maakohtu otsusest saab järeldada, et vara arestimiseks aluse andnud kahtlus pole leidnud kinnitust. Kuna Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määrus on kohtuliku kontrolli määruskaebemenetluses läbinud, ei tule halduskohtul uuesti hakata hindama selle õiguspärasust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb sellises olukorras selle õiguspärasust halduskohtumenetluses eeldada (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjades nr 3-3-115-10, p 59; 3-3-1-35-10, p 55). Kuna kaebaja vara arestimine oli õiguspärane, ei saa kahju hüvitamise alus tuleneda ka
Kuid isegi juhul, kui kohus oleks süüliselt menetlusõigust rikkunud ja seeläbi kaebajale kahju tekitanud, ei sisalda
S alust sellise kahju hüvitamiseks. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on reguleeritud
§-s 11.
lg 1 kohaselt sama seaduse §-de 5 või 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale.
lg 2 kohaselt sama seaduse § 7 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Kuna praegusel juhul pole tegemist
-i ning ta jääb esimese astme kohtus toodud väidete juurde ja palub kahju hüvitamise nõude rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 3 sätestab: „Kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, milles leiti, et
ei näe ette kahju hüvitamise nõudeõigust isikule, kelle vara arestiti teise isiku suhtes toimetatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks, kui kohtuotsusega hiljem tühistatakse vara arestimine põhjusel, et vara kuuluvus süüdistatavale ei leidnud tõendamist. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja vara oli arestitud tsiviilhagi, mitte konfiskeerimise tagamiseks (
lg 5) ning süüteomenetlus lõppes süüdimõistva otsusega, mitte
lg-tes 1 või 2 sätestatud alustel (
lg 6), pole kaebaja õigustatud nõudma kahju hüvitamist kummalgi nimetatud alusel. Halduskohtu põhjendustele lisaks märgib ringkonnakohus, et
9. Tõdemusest, et
ei näe ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole aga õige teha järeldust, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.
lg-st 3 tuleb teha hoopis järeldus, et
praegusele olukorrale tagasiulatuvalt ei kohaldu ning kaebus tuleb lahendada üldises korras, s.o kahju tekitamise ja kaebuse esitamise ajal kehtinud nõudenormide ja menetluskorra järgi.
eelnõu seletuskirjas märgiti, et
-le osaliselt tagasiulatuva jõu omistamiseks esineb põhjendatud vajadus, kuna Riigikohtu üldkogu on mitmes lahendis märkinud, et senine olukord on põhiseadusvastane põhjusel, et puuduvad süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja menetluskorra regulatsioon (Riigikohtu üldkogu otsused asjades nr 3-3-1-85-09, 3-3-1-15-10 ja 3-3-1-35-10). Seletuskirja kohaselt sooviti tagasiulatuva jõu andmisega leevendada põhiseadusevastast olukorda ning vältida uusi põhiseaduslikkuse järelevalve vaidlusi, vähendades seeläbi nii haldus- kui ka kohtute koormust. Seega ei olnud seadusandja tahteks välistada tagasiulatuvalt enne 01.05.2015 lõppenud süüteomenetlustes tekitatud kahju hüvitamist. 10. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ringkonnakohus on 08.12.2014 määruses, millega tühistati kaebuse tagastamise määrus ja saadeti asi Tallinna Halduskohtule menetlemiseks, 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.