2-16-6903 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-6903 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Swedbank AS hagi

§ 124lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt Ts

MS § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kohus leiab, et hagihind moodustab 2376,66 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. 5

§ 174

lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja nimetab oma menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostjad hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot (t.l.-22). Kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hageja menetluskulud 250 euro riigilõivu osas vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt menetluskulud kokku 250 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg 1 on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 190

lg 2 ja lg 5 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohtu

1. juuni 2016 määrusega määrati kostjale I esindaja riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu
2. novembri 2016 kohtumäärusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulutuste hüvitise kokku 168 eurot koos käibemaksuga. Viru Maakohtu
3. juuni 2016 määrusega määrati kostjale II esindaja riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu
4. novembri 2016 kohtumäärusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulutuste hüvitise kokku 216 eurot koos käibemaksuga. Kohus lahendab menetluskulude riigituludesse väljamõistmise TsMS § 179 lg 1 kohaselt eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri 6