2-16-110839 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-110839 T

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon 75 eurot.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 316,55 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Elisa Eesti AS ja kostja on sõlminud järgmised lepingud: Liitumisleping 2229718 16.12.2012 Liitumislepingu lisa 2229724 16.12.2012. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: 2

367);

1. jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud 375 eurot;
2. mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 19.10.2016 kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. 3

§ 162

lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv summas 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 375 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Vastavalt

§ 175

lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav õigusabi tasu summas 375 eurot kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse puhul põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks on 120 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 220 eurot (100+120).

§ 177

lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 4