Obsah (7)

§ 6§ 8§ 14§ 7§ 22§ 15§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2016 Tsiviilasja number 2-16-15322 Tsiviilasi Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamis

) § 14 lg 5 alusel ja kontrollis andmeid avaldaja vara kohta. Avaldaja ei oma arvelduskontosid.

1. Kohus on teinud ka alljärgnevad päringud: − Kinnistusraamatu päringu kohaselt avaldajale kinnistuid ei kuulu. − Maanteeameti hallatava liiklusregistri e-päringu andmetel avaldajale ühtegi sõidukit ei kuulu. − Äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole avaldaja seotud ühegi äriühinguga. − Maksu- ja Tolliamet teatise kohaselt on isikule perioodil 01.04.2016 kuni 30.09.2016 tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 2969,92 eurot, mis teeb keskmiselt 494,98 eurot kuus.
2. Avaldaja vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on järgmised: eluasemekulud 280 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 23 eurot ja sidekulud 30 eurot. Kokku 533 eurot.
3. Avaldaja viibib PPA kinnipidamiskeskuses, kus viibides ei ole avaldajal võimalik teenida raha ning on oht kaotada tööleping Helmarus OÜ-ga. KOHTU PÕHJENDUSED
4. TsMS § 180 lg-st 4 ja lg 1 p-st 3 ning

§-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda koheselt asjatundliku õigusteenuse eest.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 7. Vastavalt

§ 8

antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: − õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; − õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; − õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 8.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. 9.

§ 7

sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille lg 1 p-d 3 ja 4 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid

§ 7lg-st 1 tulenevalt.

Kohtu hinnangul on avaldaja isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta ning avaldajale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 2

§ 22

lg-le 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. 11.

§ 15

lg 5 teise lause kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Tulenevalt

§ 18lg-st 1 nimetab advokatuur viivitamata kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Ts

MS § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile. 12. Menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võivad TsMS § 191 lg 1 alusel esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3