← Eesti

2-16-108247/9

Obsah (8)§ 187§ 429§ 432§ 173§ 174§ 176§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-108247 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva

§ 187

lg 6 peab menet- 2-16-108247 lusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-108247 Osaühingu Aktiva Finants hagi I D vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja esitas 08.11.2016 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et

§ 432

alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 176

lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

2 2-16-108247 Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid seoses menetlusega tekkida mingid menetluskulud. Kostja antud menetluses ei osalenud. Seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Riigilõivu tagastamine Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist Julianus Inkasso OÜ pangakontole. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 80,08 eurot ning hagiavalduse esitamisel – 194,92 eurot, seega kokku 275 eurot. Seega tuleks määruse jõustumisel tagastada hagejale 137,50 eurot. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.