← Eesti

2-15-104397/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-104397 Tsiviilasi ST hagi RT vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RT apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1516,17 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja ST (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja GR ja lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja RT (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Gertu Pillenberg Kohtuistungi toimumise aeg
  4. oktoober 2016 RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus RT-lt ST kasuks välja mõistetud tagasiulatuva elatise suuruse ja perioodi osas.
  8. Teha tühistatud osas uus otsus ning välja mõista elatis 403,09 eurot tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist.
  9. Jätta Pärnu Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus muutmata elatise seaduses sätestatud miinimummääras väljamõistmise osas alates hagi kohtule esitamisest, s.o
  12. veebruarist
  13. a.
  14. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 4.1 Rahuldada ST hagi RT vastu elatise saamiseks osaliselt. 4.2 Välja mõista RT-lt ST kasuks elatis perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras s.t poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates
  15. veebruarist
  16. a kuni ST täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist 403,09 eurot. 4.3 Elatis tuleb RT-l tasuda GR kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank, selgitusega „elatis“. 4.4 Elatis makstakse kalendrikuu eest ette.
  17. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
  18. ST (hageja) esitas
  19. veebruaril
  20. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RT-lt (kostja) elatise 145 eurot kuus saamiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis
  21. aprillil
  22. a määrusega nõude üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule.
  24. mail
  25. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise 195 eurot kuus väljamõistmiseks, samuti tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi
  26. veebruar
  27. a kuni
  28. mai
  29. a eest.
  30. Hageja on GR ja kostja tütar, kes elab oma ema GR juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja on tasunud hagejale hagetavas perioodis (
  31. veebruar
  32. a –
  33. mai
  34. a) ainult 530 eurot, s.o. ca 35 eurot kuus, mida hageja peab ebapiisavaks. Kuna kostja ei ole piisavalt osalenud hageja ülalpidamises, on hagejal õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  35. Hageja täpsustas lõplikult oma nõuet
  36. jaanuari
  37. a seisukohas, milles palus miinimummääras elatise väljamõistmist alates
  38. jaanuarist
  39. a ning tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi
  40. veebruar
  41. a kuni
  42. mai
  43. a eest summas 1516,17 eurot. Kostja vastuväited
  44. Kostjal ei olnud vastuväiteid miinimumelatisele alates
  45. maist
  46. a, kuid ta ei nõustunud tagasiulatuva elatise nõudega. Poolte vahel on kehtiv kokkulepe elatise maksmise osas, mida kostja ka täitis. Olukorras, kus hageja seaduslikku esindajat ei rahuldanud seni kehtiv ülalpidamise kord, oli tal võimalus kohtu poole pöörduda juba varem. Ajavahemikul
  47. aprillist
  48. a kuni
  49. aprillini
  50. a täitis kostja ülalpidamiskohustust kokku 946,91 euro ulatuses. Ülalpidamiskohustuse hulka loeti poolte kokkuleppel ka lasteaiamaksed, mida kostja tasus perioodil
  51. veebruarist
  52. a kuni
  53. maini
  54. a. Maakohtu otsus 2
  55. Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks alates
  56. jaanuarist
  57. a kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise seaduses sätestatud miinimummääras ja elatisraha tagasiulatuvalt 1516,17 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  58. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1, §-le 99 ja §-le 101 ja märkis, et kuna hageja nõuab elatist kehtivas miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt vajalik tõendada laste vajadusi.
  59. Tagasiulatuva elatise osas eeldas kohus, et lapsevanemad on mõistlikud ja aldid kokku leppima lapse huvides ning lepivad kokku tagasiulatuva summa maksmiseks osade kaupa pikemal tähtajal. Seda enam, et lapse isa ei vaidle elatise nõudele vastu. Apellatsioonkaebus
  60. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti temalt välja tagasiulatuv elatis, jättes uue otsusega hagi vaidlustatud ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  61. Kohtuotsuses ei kajastu õiged asjaolud. Kostjal puudusid vastuväited hagi menetlusse võtmise kohta. Tal on üks laps, kellele ta tasub elatist vastavalt kokkuleppele, mitte vastavalt võimalusele. Alates
  62. jaanuarist
  63. a on elatise suuruseks 215 eurot.
  64. Kostja esitas menetluse jooksul tõendid selle kohta, et lapsevanemate vahel oli kokkulepe elatise maksmise osas. Näiteks hageja seadusliku esindaja kinnitus, mis anti vahetult enne menetlust maakohtus. Kostja esitas kohtule ka muid tõendeid, mis kinnitasid kokkuleppe täitmist ja järjepidevust.
  65. Kohtuotsus on elatise tagasiulatuva väljamõistmise osas üllatuslik, kuna kohus ei analüüsinud, põhjendanud ega hinnanud ühtegi kostja põhjendust ning tõendit. Otsusest ei nähtu, millised faktilised asjaolud on seoses tagasiulatuva elatise nõudega tuvastatud. Kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel oli alates
  66. a veebruarikuust kokkulepe elatise tasumise kohta selliselt, et kostja tasub lapsele elatist 100 eurot kuus (sh lasteaia maksed) ning ajal, mil hageja viibib isa või vanavanemate juures, siis elatist ei tasuta. Selline kokkulepe kehtis kuni
  67. a maikuuni, mil hageja esitas kohtule hagiavalduse. Asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses ei nõutud kostjalt tagasiulatuvalt elatist, kinnitas ühtlasi kokkuleppe olemasolu ja näitab selgelt, et elatise tagasiulatuv nõue on hilisemalt konstrueeritud. Kostja võttis
  68. a mais esitatud hagiavaldust kui hageja seadusliku esindaja ettepanekut senise kokkuleppe rahalise suuruse muutmiseks ning asus seetõttu koheselt elatist suuremas ulatuses maksma. Asjaolu, et kokkulepet muudeti
  69. a mais, ei tähenda, et senine kokkulepe oleks tagasiulatuvalt kehtetu. Tagasiulatuva elatise nõudeõiguse aluseks on olukord, kus üks vanem hoiab pahatahtlikult lapse ülalpidamisest kõrvale ning seetõttu on õigustatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kostja on seevastu käitunud ainult lapse huvides ja kõik kohtule esitatud tõendid kinnitavad seda.
  70. Pooltevaheline vaidlus ning kokkuleppe muutmine sai alguse sellest, et kostja soovis last Soomest Eestisse tagasi tuua ning lapse ülalpidamist vahetult korraldada, saavutamaks lapse jaoks parimad tingimused ja hoolitsuse. Nimelt ei ole ema elutingimused ning olukord sellised, et tagada lapsele parimad tingimused kasvamiseks ning arenguks. Pea aasta on kestnud vaidlus selle üle, kuidas lapse ning isa vahelist suhtlust korraldada ja kas on võimalik laps isa juurde elama tuua. Kostja ei ole oma lapsega saanud pikemat aega suhelda ning lapse ema ei võta temaga ühendust. Ainus kontakt oma lapsega mitme kuu jooksul on kostja jaoks Soome kohus, kes informeerib teda lapsega toimuvast. Vastus apellatsioonkaebusele 3
  71. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  72. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  73. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Apellatsioonkaebuse sisust järelduvalt on see esitatud üksnes maakohtu otsuse peale osas, millega maakohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt.
  74. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest
  75. veebruar 2014 kuni
  76. detsember
  77. a summas 1516,17 eurot. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, kas kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel oli enne hagi esitamist kokkuleppe elatise tasumiseks ja kui oli, siis millisel määral seda tuleks arvesse võtta tagasiulatuva elatise väljamõistmisel.
  78. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et maakohus on jätnud otsuses selgelt põhjendamata, miks jäeti arvestamata vanemate kokkuleppega elatise tasumisel. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi järgnevates lõigetes sätestatakse nõuded, millele peab seaduslik ja põhjendatud kohtuotsus vastama. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega, samuti peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvestata, tuleb seda otsuses põhjendada. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta ning ringkonnakohtule tuleb nimetatud puudused ise kõrvaldada.
  79. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel asjaolule, et PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus mõistis aga tagasiulatuva elatise välja ühe aasta ja 10 kuu eest. Põhjendusi sellele maakohtu otsusest ei leia. Olgugi, et kostja otseselt apellatsioonkaebuses sellele maakohtu rikkumisele tähelepanu ei juhi, vaidlustab kostja maakohtu lahendi tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tervikuna, mistõttu saab ringkonnakohus ka nimetatud eksimuse parandada.
  80. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatise välja mõistmisel lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  81. juuni
  82. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  83. detsembri
  84. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, kuid seda üksnes eeldusel, et lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab selleks eelnevalt nõusoleku või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks. Praegusel juhul on maakohus jätnud arvestamata, et lapse vanemad olid sõlminud PKS § 100 lg 3 järgi kokkuleppe, mille järgi pidi kostja maksma 4 hagejale elatist alates
  85. a veebruarist 100 eurot kuus, sh lasteaia maksed, millist kokkulepet kinnitas hageja seaduslik esindaja nii kohtuvälises vestluses (tl 43) kui ka kohtule esitatud seisukohtades (tl 55, 91).
  86. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (vt Riigikohtu
  87. juuni
  88. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-78-13, p 13). Lisaks eelnevale juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et Riigikohus on PKS § 108 mõte kohta selgitanud, et nimetatud normi eesmärk on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. See tähendab, muuhulgas seda, et õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud, võib selle tagantjärele nõudmine panna ootamatu kohustuse tekitamisega kohustatud isiku põhjendamatult majanduslikult raskesse olukorda. Kuigi eeltoodu ei tähenda, et õigustatud isik kaotab sel juhul tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse, tuleb järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmist tagantjärele välja mõistetava elatise suuruse määramisel siiski arvestada (vt Riigikohtu
  89. mai
  90. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20;
  91. detsembri
  92. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12).
  93. Tagasiulatuva elatise suuruse määramisel on oluline tuvastada, kas kostja täitis tagasiulatuva elatise nõude vastavalt vanemate kokkuleppele aasta enne hagi kohtule esitamist. Hageja saab PKS § 108 alusel nõuda tagasiulatuvat elatis
  94. veebruarist 2014 kuni
  95. veebruarini
  96. a. Kui arvestada, et nimetatud perioodil oli hageja seadusliku esindaja kinnitusel hageja 2 kuud kostja vahetul ülalpidamisel (tl 56), siis tuli vaidlusalusel ajavahemikul kostjal tasuda 1000 eurot (12x100-200). Nähtuvalt kostja esitatud tõenditest (konto väljavõtted, tl 46-50) tasus kostja
  97. a veebruaris 111,56 eurot (50+61,56), märtsis 85,92 eurot (30+55,92), aprillis 40,41 eurot (40,41), mais 55,92 eurot, juunis 53,10 eurot, oktoobris 100 eurot (50+50), novembris 100 eurot (50+50), detsembris 50 eurot, kokku 596,91 eurot. Eeltoodust järelduvalt on kostja tõendanud, et ta on ajavahemikus
  98. veebruarist 2014 kuni
  99. veebruarini
  100. a täitnud lapse ülalpidamise kohustust vastavalt sõlmitud kokkuleppele 596,91 euro ulatuses. Viimati nimetatud summat arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 403,09 eurot (1000-596,91). Lisaks tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne hagi kohtule esitamist suuremat elatist kostjalt nõudnud.
  101. Kuivõrd apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, et kostjal tuleb maksta hageja ülalpidamiseks elatist alates hagi esitamisest igakuuliselt seaduses sätestatud miinimummääras, rõhutab kolleegium, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena hagejale tasutud summadega, sealhulgas toimikust nähtuvate maksetega
  102. a märtsis 100 eurot, aprillis 100 eurot (tl 45-50), mais 195 eurot, juunis 195 eurot, juulis 100 eurot, augustis 100 eurot, septembris 195 eurot (tl 66). 5
  103. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi osalise rahuldamise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel õigesti poolte endi kanda. Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt tagasiulatuva elatise osas, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuivõrd tegemist on elatise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps, ning kostja on apellatsioonkaebuses palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, siis peab ringkonnakohus vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele õigeks jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Mati Maksing 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.