Asjaolud Aktsiaselts XXXX esitas 29.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXXOÜ 2005,99 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus koostas 31.03.2016 võlgnikule makseettepaneku. 06.09.2016 esitas avaldaja esindaja kohtule kokkuleppe, mille on allkirjastanud avaldaja esindaja XXXX ja võlgniku esindaja XXXX. Kokkuleppes paluvad pooled kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus. 07.09.2016 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3).
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle
lg 1 p 3 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissleping kinnitada. 3
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi pooled on kinnitanud oma teadlikkust kompromissi tagajärgedest, selgitab kohus siiski
lg 6 ja 8 alusel ja
alusel, et : Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.