KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2228 Haldusasi L. M. kaebus kaebajale osutatud tervisehoiutee

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel 1 selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

3. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks.

§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Antud juhul nähtub kaebusest, et kaebaja ei ole esiteks rahul temale perearst Jelena Kostjuki osutatud raviteenuse kvaliteediga so kaebajale ei ole antud tema arvates korrektset koopiat vereanalüüside, mao ning selja uuringute tulemustest, samuti ei selgitatud kaebajale suuliselt uuringute tulemusi ja diagnoosi. Vastavalt Riigikohtu 15.12.2010 lahendile nr 3-3-1-53-10 ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine halduskohtu pädevuses. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lgs 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. (vt täiendavalt ka Riigikohtu 21.12.2010 lahend asjas nr 3-3-1-69-10, p 9). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitajal pöörduda juhul kui ta ei ole rahul temale osutatud tervisehoiuteenusega, seoses kaebajale tehtud analüüside ja uuringutega, vastava nõudega Harju Maakohtu poole.
2. Teiseks nähtub kaebaja poolt esitatud kaebusest, et ta ei ole rahul perearsti otsusega, et kaebajale tuleb anda töölt vabastus, kuna kaebaja ei ole seda taotlenud. Samas ei ole kaebaja selles osas konkreetset nõuet kohtule esitanud. Kohus selgitab kaebajale, et vastavat arsti otsust eraldi kohtus vaidlustada ei ole vaja. Juhul kui kaebaja ei nõustu aga tema töölt vabastamise otsusega, mille on teinud Tallinna Vangla, tuleb tal vaidlustada vastav otsus (käskkiri) esmalt vaide korras (VangS § 11 lg 5) ning alles seejärel saab kaebaja pöörduda vastava otsuse tühistamise nõudega kohtu poole. Kohus selgitab, et sellisel juhul saab halduskohus tulenevalt kohtupraktikast kontrollida käskkirja õiguspärasust hinnates ka vastava arsti otsuse õiguspärasust. Riigikohus on oma 13.11.2014 lahendis nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võime tööd teha kindlaks arst. Arst täidab nimetatud sätte alusel kinnipeetava töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet, mitte ei anna kooskõlastust tervishoiuteenuse osutamise käigus (vrd Riigikohtu erikogu
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9;
5. augusti
6. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, p 9). Tegemist on haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel. Kooskõlastus on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja menetlusest. Selle käigus koostatakse käskkirja aluseks olev tõend. Vangla arst on vangla teenistuja ning kui ta annab haldusmenetluses ebaõige kooskõlastuse, siis muudab see õigusvastaseks ka kooskõlastusele tugineva käskkirja. See kehtib ka juhul, kui käskkirjale alla kirjutav ametnik ei pea meditsiinihariduse 2 puudumise tõttu saama aru kooskõlastuse õigusvastasusest. Vangla arsti ega tema kooskõlastusele tuginevate ametnike süü puudumine ei ole haldusmenetluse lõpptulemuse õigusvastasust välistav asjaolu. (p 19) Nii vanglas kui ka väljaspool seda töötava arsti tõend, millele tugineb haldusakt, on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. (p 19)
7. Eeltoodud kohtu põhjendustest lähtuvalt ei ole L. M. kaebuse lahendamine Tallinna Halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb kaebajale

§ 121lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3