kohaselt määrab kohus likvideerijaks isiku, kes on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avalduses taotletud M L on registripidaja andmetel likvideerijaks vähemalt 4 ühingus, kus likvideerija ei ole suutnud 2008-2009-2010 alanud menetlusi lõpuni viia, mis kohtul hinnangul on lubamatu venitamine ja õigusselgusetu olukorra jätkumine. Lisaks sellele on likvideerija suhtes menetluses olnud tema kui füüsilise isiku pankrotimenetlus, mille raames on ta novembris 2015 toimunud istungil teatanud, et elab juba 7 a Rootsis ning kinnitab, et talle pannakse Rootsis kuu aja pärast kriminaalmenetluse raames jalarõngas. Nimetatud koosmõjus ei võimalda kohtu hinnangul taotletavat isikut likvideerijaks määrata. Järgnevalt on avaldaja taotlenud likvideerijaks nimetada V T, kes omakorda on Pärnu Maakohtu 2012 otsusega süüdi mõistetud maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamise eest, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui 5 miljonit krooni. Avaldaja viidatud MTÜS § 43 selle kohta, keda tuleb määrata likvideerijaks, kehtib kohtu hinnangul eelkõige nn vabatahtliku lõpetamise korral; kohtumenetluse raames toimuva likvideerimise (s.h ka täiendava) tulemina toimuva sundlõpetamise jaoks likvideerija määramisel ei ole kohus seotud ühingu põhikrijas märgitud või üldkoosoleku otsusega nimetatud likvideerija isikuga. 3 Haldurist likvideerijal on õigus küsida oma töö eest tasu ja kohtupraktika ning õiguskirjanduse kohaselt hüvitatakse likvideerija tasu pankrotiseaduses halduri tasustamise kohta sätestatud regulatsiooni alusel. Kohus peab põhjendatuks likvideerijaks määrata halduri, kes oma kutsetegevusest tulenevalt on kohtu hinnangul pädevam antud juhul likvideerimismenetlust läbi viima ja korraldama. Likvideerijana tegutsemiseks on andnud nõusoleku haldurina tegutsev Oliver Ennok.
Kohus ei pea antud menetluse raames vajalikuks haldurit ära kuulata, kuna tegemist on isikuga, kelle töökogemus, -suhtumine ja pädevus on aastate vältel kohtule teatavaks saanud. Haldur on oma nõusoleku kirjalikult esitanud.
lg 2 kohaselt hagita asjas tehtud määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Menetluskulud Hagita menetluses jäävad menetluskulud, s.t. riigilõiv, avaldaja kanda
(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.