← Eesti

1-09-19733/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.

  1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-09-19733 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuasi Vangla materjalid Andrei Menšovi (endine Kaplenkov) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Menšov (ik 38407270268) viibib Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg, 17.02.2016.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Jätta Andrei Menšov tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Menšovi (kuni 03.11.2015 Kaplenkov) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusega tunnistati Andrei Kaplenkov süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 13 aastat. KarS § 76 lg 6 ja KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.11.2006 otsusega nr 1-06-12634 mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 kuud 27 päeva vangistust - võrra, liitkaristuseks mõisteti vangistus 13 aastat 5 kuud 27 päeva. Kohtuotsus jõustus 03.11.
  2. Karistuse kandmise algus oli 15.06.2009.a ja lõpp on 12.09.2022.a. Andrei Menšovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et resotsialiseeriva iseloomuga tegevustest on kinnipeetav osalenud korduvalt riigikeele õppel, viimati alustas õpinguid tasemel B1, kuid katkestas õpingud motiveerimatuse tõttu. Omandas üldharidussüsteemis põhihariduse, lõpetades
  3. klassi, läbis sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, vangistuse jooksul on kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. Andrei Menšovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama XXXX kus elavad kinnipeetava ema XXXX ja tema elukaaslane XXXX, kes andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Korter kuulub XXXX ja vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda tööle XXXX OÜ-sse Andrei Menšov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Elama asub XXX. Tahab oma elu taastada, tal on pere. Alkoholiga olid probleemid. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Andrei Menšov´i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrei Menšov´i on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib viiendat korda. Praegu kannab karistust naisterahva mõrva eest, mis oli toime pandud piinaval ja julmal viisil. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Andrei Menšov´i on varem vabastatud tingimisi ennetähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Ülaltoodud põhjustel prokurör ei saa toetada Andrei Menšov´i tingimisi ennetähtaega vabanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Andrei Menšov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Menšovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Kinnipeetav kannab käesolevat liitkaristust vangistust raske esimese astme kuriteo (mõrva) ja kehalise väärkohtlemise ning varguste eest. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes A. Menšovil 29.01.2016.a. KarS § 76 lg 4 kohaselt peab kohus süüdimõistetu karistusest vabastamise otsustamisel arvestama ka süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. A. Menšov on üheksal korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib viiendat korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud erinevate kuritegude, sealhulgas varavastaste kuritegude, kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki ärandamiste, kuritahtliku huligaansuse ja omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile. Arvukad kriminaalkaristused kinnitavad, et A. Menšov ei ole teinud mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest ning seega ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kinnipeetav varem pidevalt tarvitanud alkoholi, abi saamiseks ta kuhugi pöördunud ei ole. Tavaolukordades suudab ennast kontrollida, kuid konfliktsituatsioonis olles alkoholijoobes on kasutanud vägivalda. Noorelt alanud kriminaalne käitumine viitab impulsiivsusele, käitumine on kohati ettearvamatu. On olnud kriminaalhoolduse all, kuid on katseajal toime pannud uusi kuritegusid. A. Menšovi sõltuvus alkoholist võib kohtu hinnangul viia uute kuritegude toimepanemiseni. Vangla on A. Menšovi hinnanud kõrgohtlikuks. A. Menšovi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on vangla hinnanud järgmise kahe aasta jooksul 45% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 47%. Vangla ja prokurör ei toeta T. Kirjani tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. On positiivne, et kinnipeetaval on vabanemisel elu- ja töökoht ning ta on osalenud karistuse kandmise ajal resotsialiseerivas tegevuses, kuid need asjaolud ei anna veel alust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Eelduslikult toetab resotsialiseeriv tegevus kinnipeetava edasist toimetulekut vabaduses ning aitab mõista õiguskuuleka käitumise vajalikkust, kuid programmide läbimine iseenesest ei ole aluseks kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Raske kuriteo toimepanemisega katseajal on kinnipeetav näidanud, et käitumiskontroll ei ole piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist paremuse suunas. Seega on A. Menšov oma käitumisega varasemalt näidanud, et teda ei saa usaldada ning ta ei sobi kriminaalhooldusele, kuna kriminaalhooldus ei ole talle mõjunud distsiplineerivalt ning ei takistanud uusi süütegusid toime panemast. Eeltoodust järeldub, et A. Menšovi suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A. Menšovil on võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on elektrooniline valve meetmeks, mida saab kohaldada isikute puhul, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. A. Menšovi varasem elukäik annab kohtule põhjuse arvamuseks, et tegemist on impulsiivse ja mitte tahtekindla isikuga, kelle puhul elektroonilise valve kohaldamine ei suuda piisavalt tagada seda, et ta ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Ka vangla on hinnanud kinnipeetava ohtlikuks avalikkusele ja märkinud, et kuriteod on läinud raskemaks, eelkõige on muutunud vägivaldsuse aste ning soodustegur kuritegude 3 sooritamiseks on alkohol. Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arvestades A. Menšovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, samuti seda, et kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks oleks tema puhul karistuse eesmärk saavutatud ning et vabanedes oleks A. Menšovi käitumine ühiskonda ja kaaskodanikke austav, on tema vabastamine vangistusest ligikaudu 6 aastat enne karistusaja lõppu ennatlik. Andrei Menšovi vabastamine enne tähtaega praegusel ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Kohus leiab, et A. Menšov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  4. Eha Popova Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.