Obsah (9)

§ 230§ 231§ 317§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-105517 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016 kell 16.00, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ Võidu 10 hagi R. M.i

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjad on korteriomandi, asukohaga xxx, Narva, omanikud vastavalt Narva notar Sergei Nikonov`i poolt 03.02.2012 tõestatud Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele nr. 474 (tl. 22-23). Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusest nr. 474 nähtub, et R. M.`ile on üle läinud ½ mõttelist osa; J. U.`le ¼ mõttelist osa ja A. U.`ile ¼ mõttelist osa V. M.`i pärandvarast. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostjad on korteriühistu Võidu prospekt 10 liikmed ning peavad täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 25-29) tulenevaid kohustusi.
3. Hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude võlgnevuse, kogusummas 2 334,54 eurot, väljamõistmise nõudes. Hageja ei ole hagiavalduses konkreetselt välja toonud, milles kostjate võlgnevus seisneb, so milliste teenuste eest on kostjad jätnud tasumata. Hagiavalduses on märgitud, et kostjate põhivõlgnevus ajavahemiku 01.05.2009-31.05.2015 eest moodustab 517,64 eurot ja viivisevõlgnevus 1 816,90 eurot (tl. 16-19). 16.06.2015 esitas hageja esindaja teate, mille kohaselt puudub kostjatel põhivõlgnevus hageja ees ning viivisevõlgnevus moodustab 1728,93 eurot (tl. 36). 29.06.2016 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjatel puudub võlgnevus hagis esitatud põhinõude, summas 500 eurot osas, kuna antud summa on kostja R. M.`i poolt tasutud 2015.a. maikuus. Esindaja teatel moodustab kostjate võlgnevus kohtuistungi päeva seisuga 680 eurot ja viivised 900 eurot (viiviseid vähendati ainult kostja R. M.`i suhtes). Esindaja on teadlik sellest, et on olemas seadus, mille kohaselt kohaldatakse aegumist.
4. Kostja R. M.`i esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja väitel on osa nõudest aegunud ning mis puudutab nõuet aegumata maksete osas, siis on kostjal pigem ettemakse, kui võlgnevus. Perioodi juuni 2012-juuni 2015 eest esitas hageja kostjatele arveid kogusummas 2945,85 eurot, kostja tasus samal ajavahemikul aga 4444,21 eurot (tl. 187). 15.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja on esitanud kohtule tõenditena tabeli ajavahemiku 01.05.2009-31.05.2015 eest (tl. 20-21), Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr. 474 (tl. 22-23), KÜ Võidu 10 põhikirja (tl. 2529) ja tabeli ajavahemiku 01.05.2009-06.2016 eest (tl. 181-183). Antud tõenditega soovib hageja tõendada, et kostjatele on osutatud teenuseid ning kostjad on teenuste eest tasunud osaliselt, seoses millega on kostjatel tekkinud võlgnevus hageja ees.
2. Seoses sellega, et kostja J. U. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.01.2016.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja 4 vastuväiteid hagile esitanud ei ole. (tl. 158). Teade kohtulahendi teatavakstegemise kohta toimetati kostjale kätte

§ 317alusel kätte19.09.2016 (tl.

196). 18. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega ning hageja esindaja poolt 29.06.2016 kohtuistungil antud ütlustega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Hageja poolt esitatud Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega nr. 474 on tõendatud, et kostjad R. M. ja J. U. on korteriomandi xxx, Narva, kaaspärijad, so kaasomanikud. Hageja poolt esitatud tabelitega ei ole tõendatud, et hageja on kostjatele arveid esitanud, kuid on tõendatud, et kostja(

1. d)on hagejale teenuste eest tasunud. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi arvet, siis puudub kohtul võimalus hinnata, milliste teenuste eest ja millises ulatuses on arveid esitatud. Kohus lähtub asjaolust, et kuna kostja(
2. d)on hagejale teenuste eest tasunud, kostja(
3. d)ei ole väidetavate arvete mitteesitamist vaidlustanud, siis puudub poolte vahel vaidlus selle küsimuse osas. 19. Kostja R. M. kohtule täiendavaid tõendeid ei lisanud, kostja vastuväited piirdusid ainult vastustes esitatuga, sh taotlusega aegumise kohaldamiseks mai 2009 kuni juuni 2012 nõuete osas. Kostja vastuste kohaselt puudub kostjatel võlgnevus hageja ees (tl.187). Kostja esitas aegumise nõude 05.2009-06.2012 nõuete osas. Kohus ei nõustu aegumise nõude kohaldamise osas osaliselt, so selles märgitud ajavahemiku osas, kuna nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest õigustatud isik võib arve esitada. Seega, 2012.a. esitatud arved aegusid 31.12.2015. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 20. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-95-08 märkinud, et aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.“ 21. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kõik hageja nõuded, nii põhinõue 1 528,32 eurot kui ka viivisenõue 297,90 eurot, kokku summas 1 826,22 eurot, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2012, so ajavahemiku 01.05.2009 kuni 31.12.2011 eest, on aegunud 01.01.2015 seisuga. Kuna hageja ei ole välja toonud, milline kostja on hageja poolt esitatud nõudeid täitnud, so arveid tasunud, siis kohus, lähtudes asjaolust, et tegemist on solidaarvõlgnevusega, kohaldab aegumist mõlema kostja suhtes. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 12.03.2015, so pärast nimetatud nõuete aegumist. Riigikohus on kohtuasja nr. 3-2-1-41-07 p 25 märkinud, et „Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele viivisenõude ja põhinõude aegumise seose kohta märgib kolleegium järgmist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmise nõue. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta 5 kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele“. Kuna põhinõue ajavahemiku 01.05.2009 kuni 31.12.2011 eest on aegunud, siis TsÜS § 144 kohaselt on aegunud ka nimetatud perioodi eest esitatud viivisenõue. 22. Kohus tutvudes põhjalikult hageja poolt esitatud tabelitega, tuvastas, et hageja on esitanud ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.05.2015 seisuga kostjatele arveid kogusummas 3 568,16 eurot; 30.06.2016 seisuga moodustab antud summa 4 637,89 eurot. 23. VÕS § 65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vastavalt VÕS § 67 lg 1, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Õiguskirjanduses on leitud, et võlausaldaja võib kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist eraldi. Et kohustuse täitmist saab nõuda üksnes ühe korra, vabastab üksiku solidaarvõlgniku kohustuse osaline või täielik täitmine vastavas ulatuses kohustusest ka ülejäänud solidaarvõlgnikud ning kohustus lõpeb täitmise tõttu kõigi solidaarvõlgnike suhtes vastavalt VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1 alusel (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 335, 2016.a.). 24. Kostja(
4. te)poolt on ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.05.2015 tasutud hagejale kokku 4 662,66 eurot; ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.06.2016 on tasutud kokku 5675,06 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule arveid ega märkinud tabelisse, millise kostja poolt ja millal on arveid tasutud, siis puudub kohtul võimalus hinnata, kes kostjatest on solidaarkohustuse hageja ees täitnud. Samuti puudub kohtul võimalus hinnata, kas võlgnevus 517,64 eurot oli kostja poolt tasutud enne hagi esitamist või pärast hagi esitamist. Samas nähtub kohtule hageja poolt esitatud tabelitest, et nii 31.05.2015 kui ka 30.06.2016 seisuga puudub kostjatel võlgnevus hageja ees. (tl. 2-21; 181-183). Seoses võlgnevuse puudumisega leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ning kohus jätab selles osas nõude rahuldamata. 25. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus 26.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused 6 kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. 27.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

1. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega puudub kohtul võimalus kostjate menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus kostjate võimalikud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjale R. M.`ile on Viru Maakohtu 11.09.2015 määrusega antud riigi õigusabi, kohustusega osamaksetena osaliselt, so 50% ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramist (tl. 120-121).
2. Vastavalt

§ 190

lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt advokaadi poolt esitatud tasutaotlusele ja 20.09.2016 kohtumäärusele, moodustasid advokaadi T. Dobolina tasu ja kulud kokku 348,24 eurot (sh käibemaks, tl. 191-192; 194). 30. Kohus mõistab hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu ja kulud summas 348,24 eurot, mis kuulub tasumisele 3 kuu jooksul lahendi jõustumisest. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 31. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 190lg 3, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7