) § 218 lg 1 sätetele. Seetõttu kuuluvad kostja lepingulise esindaja menetluskulud hüvitamisele vaatamata sellele, et tegemist on kostja töötajaga.
See pole
lg 2 kohaldamata jätmise eelduseks.
lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kostja pole sõidukulude väljamõistmist nõudnud. Kostjat esindas tema töötaja töösuhtest tulenevalt. Kostja kodulehelt nähtuvalt töötab Kai Kaljaste AS-s KAWE juristina. Esindaja kasutas menetluses tööandja kontaktandmeid. Maakohus ei ole asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud. Menetluse edasine käik
Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 12.
lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei 2
lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele, ei ole
lg-s 2 sätestatut arvestades praegusel juhul iseenesest piisav kostja esindaja kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja esindaja kulud võivad küll kuuluda hüvitamisele vaatamata sellele, et esindajaks on kostja töötaja, kuid seda siiski juhul, kui Kai Kaljaste ei esindanud vaidlusaluses kohtuasjas kostjat tulenevalt nendevahelisest töösuhtest. Ka Riigikohtu 23.03.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1184-15, millele maakohus vaidlustatud määruses on viidanud, oli kohtute poolt tuvastatud, et menetlusosalist esindas isik tema lepingulise esindajana käsunduslepingu alusel, mitte töötajana. 13. Eelmärgitu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi avalduse uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja, kas Kai Kaljaste esindas kohtumenetluses kostjat töösuhtest tulenevalt või mitte. Vajadusel tuleb maakohtul anda menetlusosalistele täiendav tähtaeg oma seisukohtade põhjendamiseks ja põhistamiseks (
Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu kohustusele tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Seda sõltumata sellest, kas kohus kohaldas
See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma. Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 13 ja 15). Praegu ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks tuvastanud kostjal õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu. 15. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja avalduse uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa selle määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.