← Eesti

2-16-105574/17

Obsah (7)§ 218§ 175§ 657§ 5§ 235§ 176§ 178

Tsiviilasi nr: 2-16-105574 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-105574 Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek P

) § 218 lg 1 sätetele. Seetõttu kuuluvad kostja lepingulise esindaja menetluskulud hüvitamisele vaatamata sellele, et tegemist on kostja töötajaga.

  1. Esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud aega pidas maakohus põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Kostja esindaja ühe tööühiku hind (119 eurot tunnis ilma käibemaksuta) ei ületanud maakohtu hinnangul keskmist turuhinda. Sellest tulenevalt rahuldas maakohus kostja taotluse osaliselt ja mõistis kostja kasuks välja menetluskulud summas 833 eurot. Määruskaebus
  2. Maakohtu määrusele esitas hageja 07.11.2016 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.
  3. Maakohus on vaidlustatavas määruses piirdunud asjaolu tuvastamisega, et kostja esindaja vastab

§ 218lg 1 sätestatud nõuetele.

See pole

§ 175

lg 2 kohaldamata jätmise eelduseks.

§ 175

lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kostja pole sõidukulude väljamõistmist nõudnud. Kostjat esindas tema töötaja töösuhtest tulenevalt. Kostja kodulehelt nähtuvalt töötab Kai Kaljaste AS-s KAWE juristina. Esindaja kasutas menetluses tööandja kontaktandmeid. Maakohus ei ole asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud. Menetluse edasine käik

  1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse uueks lahendamiseks (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 12.

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei 2

(3)Tsiviilasi nr: 2-16-105574 ole maakohus hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet käesoleval juhul osaliselt järginud. Kolleegium nõustub määruskaebuses märgituga, et maakohus pole selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, ennekõike seda, kas Kai Kaljaste esindas kostjat tulenevalt nendevahelisest töösuhtest või mitte. Maakohtu tuvastatu, et kostjat esindanud isik vastas

§ 218

lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele, ei ole

§ 175

lg-s 2 sätestatut arvestades praegusel juhul iseenesest piisav kostja esindaja kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja esindaja kulud võivad küll kuuluda hüvitamisele vaatamata sellele, et esindajaks on kostja töötaja, kuid seda siiski juhul, kui Kai Kaljaste ei esindanud vaidlusaluses kohtuasjas kostjat tulenevalt nendevahelisest töösuhtest. Ka Riigikohtu 23.03.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1184-15, millele maakohus vaidlustatud määruses on viidanud, oli kohtute poolt tuvastatud, et menetlusosalist esindas isik tema lepingulise esindajana käsunduslepingu alusel, mitte töötajana. 13. Eelmärgitu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi avalduse uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja, kas Kai Kaljaste esindas kohtumenetluses kostjat töösuhtest tulenevalt või mitte. Vajadusel tuleb maakohtul anda menetlusosalistele täiendav tähtaeg oma seisukohtade põhjendamiseks ja põhistamiseks (

§ 235). 14.

Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu kohustusele tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Seda sõltumata sellest, kas kohus kohaldas

§ 176lg 6 esimest lauset või mitte.

See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma. Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 13 ja 15). Praegu ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks tuvastanud kostjal õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu. 15. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja avalduse uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa selle määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 178lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.