) § 175 lg 1 kohaselt „pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.“ Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 24.08.2011 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Käesoleval juhul ei ole võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlgnik ei ole aga korrektselt täitnud
Kohus peab otsustama, kas rikkumistega on kahjustatud võlausaldajate huve ning kas rikkumised on olnud süülised.
lg 2 sätestab: „võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.“
lg 3 kohaselt „võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.“ Algselt ei kandnud võlgnik üle usaldusisikule summat, mis kuulus võlausaldajatele väljamaksmisele. Kohus leiab siiski, et see rikkumine kokkuvõttes võlausaldajate huve ei kahjustanud, kuna summa tasuti tagantjärgi pärast usaldusisikult sellekohase nõude saamist. Ka võlausaldajad ise ei ole pidanud võlgniku käitumist neid kahjustavaks ega ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamisele. Võlgniku käitumine päringutele vastamata jätmisel ning usaldusisikule (ja kohtule) oma kehtivate kontaktandmete edastamata jätmine on taunitav, kuid mitte piisav põhjus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et võlgnik tuleb kohustest vabastada, kuna puuduvad andmed, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajad ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud ning ka menetluse pikendamist ei ole taotletud. Seega lõpetab kohus menetluse ja vabastab võlgniku tema kohustustest. Kooskõlas
lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende 2 pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt
lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.