nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid. Pankrotimenetluses masskohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulud:
Maksejõuetuse tekkimise põhjused Haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töövõime vähenemine ehk siis muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
XXXX maksejõuetuse põhjuseks 3 ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus
kohaselt XXXX pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks.
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 7,5 h. Pankrotimenetluse jooksul on haldur teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud pankrotimenetlusega seotud dokumente. Haldur palub määrata halduri tasuks 600.00 eurot (1 tund on 80.00 eurot), millele lisandub käibemaks 120.00 eurot. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub haldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et halduri lõpliku tasu 600.00 eurot (lisandub käibemaks 120.00 eurot), kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 600.00 eurot, millele lisandub käibemaks 120.00 eurot. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXX pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule
lg 11 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks).
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada tehtud vajalikud kulutused summas 160.00 eurot (lisandub käibemaks 32.00 eurot). Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada.
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. XXXXesitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlgnik on edastanud kohtule nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks
§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav ning võtnud menetlusest aktiivselt osa. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
§-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma 4 varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud järgneva kolme aasta jooksul esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.