Obsah (8)

§ 442§ 438§ 5§ 230§ 367§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-110631

§ 442lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue XXXX(edaspidi kostja) poolt 27.08.2013.a. esitatud laenutaotluse nr. 495717 alusel sõlmiti kostja ja XXXXOÜ vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1300,00 EUR, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 26,00 EUR ning laenutasu summas 1162,98 EUR. Kostja kohustus võlausaldajale tagastama laenu, laenutasu ning tasuma lepingu sõlmimise tasu kahekümne nelja kuu jooksul, viimase osamakse tasumise tähtajaga 19.08.2014.a. Kuivõrd kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid nõudeid tähtaegselt, saatis võlausaldaja kostjale teatised 05.02.2013.a. nr 12147545R1, 15.02.2013.a. nr. 12147545R2, 07.03.2013.a. nr 13012248R1 ja 18.03.2013.a nr. 13012248R1, mille teenustasu on kokku 74,00 EUR. Meeldetuletuskirjade eest on tasutud. Hageja pole lepingut kostjaga ülesöeldud, vaid vastavalt Lepingutingimustele on andnud võlgnevuse menetlemiseks inkassofirmasse, sellest asjaolust on teavitatud kostjat meeldetuletuskirjas 18.03.2013.a. Vastavalt Laenulepingu juurde kuuluvale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 osale „Maksete hilinemisega kaasnevad kulud“ on Laenuandjal õigus nõuda võlahaldustasu ehk menetlustasu 20% ulatuses sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsest võlgnevuse summast ( EUR): 1286,83/100 x 20 = 257,37 EUR Laenulepingu üldtingimuste punkt 9.4 (Lisa 5) kohaselt kui Laenusaajal on kohustus tasuda Laenuandjale üheaegselt Lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja Teenustasud, seejärel tähtajaks tagastamata Laen, seejärel tähtajaks tasumata Intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, siis Lepingu sõlmimise tasu, Viivis ja lõpuks Trahvid ning muud kohustused. Laenutasu kajastab hageja finantseerimiskulusid, intress on tasu laenu kasutamise eest. Kostja on erinevatel aegadel tasunud maksegraafiku katteks 1 250,15 EUR. Hagiavalduse eistamise seisuga on kostjal tagastamata 924,69 eurot laenu põhisumma, 362,14 eurot intressi ja 257,37 võlahaldustasu. Laenulepingu üldtingimuste punkt 8.1. kohaselt, kui Laenusaaja ei tagasta Laenu Laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt Viivist 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas, kuid hageja nõuab käesolevas hagis viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivismäärale, mis on kostja suhtes soodsam. (0,022 % päevas). Seisuga 12.07.2016. a on sissenõutavaks muutunud viivis summas 156,94 eurot. Kostja vastus Sõlmisin laenulepingu XXXXOÜ –ga 1300.- EUR ulatuses. Sai ka tasutud 5 kuud enne kui tekkisid makseraskused. Järelejäänud võlg edastati väljanõudmiseks XXXX OÜ –le kes omakorda korrutas selle summa peaaegu 4 –ga. Otsustasin, et tasun vähemalt põhivõla ja siis püüan kokkuleppele saada üüratu intressi osas, mis aga osutus tulutuks ettevõtmiseks. Kuna kokkulepet XXXX OÜ –ga polnud võimalik saavutada, siis leidsin et antud võlanõuet pole võimalik lahendada ilma kohtuliku sekkumiseta. Kostja hinnangul on leping sõlmitud ebamõistlikel 2 tüüptingimustel. Tüüptingimused ülemääraselt suurte intressimäärade ja teenustasude kohta on tühised. Kostja tunnistab hagi osaliselt 1 349,18 euro ulatuses. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000.00 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000.00 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt XXXXOÜ ja kostja sõlmisid 27.08.

1. a laenulepingu nr 495717, mille alusel väljastas XXXXOÜ kostjale laenu 1 300 eurot, kohustusega tagastada laen ning intress hiljemalt 19.08.
2. a. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud viivisemääraks on 0,5 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,022% päevas. Enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas Credit 24 laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist (tl 26, 36). Laen on kostja kontole kantud 27.08.2012.a (tl 29). Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg
3. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja ei ole laenulepingust nr 495717 tulenevaid kohustusi täies ulatuses täitnud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue kokku summas 1 701,14 eurot (sh tagastamata laenusumma 924,69 eurot, intress 362,14 eurot, viivis 156,94 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 257,37 eurot) on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Väär on kostja väide, et hageja on eiranud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 lg 1 ja 2 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade 3 kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-169-13 asunud seisukohale, et laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kostja kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu

1. juuni 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 8). Kostja ei ole tõendanud ning kohus ei ole tuvastanud, et kostja sõlmis laenulepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et hageja oli nimetatud asjaoludest teadlik. Kohus on seisukohal, et üksnes põhjus, et hageja on kostjale laenu andnud ning kostja on hagejalt laenu võtnud, ei võimalda järeldada, et laenuleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning kostja tegi tehingu sundolukorras. Kohus ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja eesmärk laenulepingu sõlmimisel oli kostja arvel ebaõiglaselt rikastuda. Kohus on seisukohal seega, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 924,69 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Riigikohus on lahendis 3-2-1108-14 leidnud, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus. Kuivõrd käesoleval juhul ei ületa krediidi kulukuse määr enam kui kuus korda Eesti Panga kodulehel avaldatud piirmäära, vaid on alla kolmekordse määra, ei ole kohtu hinnangul laenusumma ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 362,14 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,5 % tasumata summalt päevas. Hageja on vähendanud viivisemäära 0,022%-le. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue (tl 23-24) õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seisuga 12.07.
2. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 156,94 eurot.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 14.07.2016. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4 Hageja on esitanud võlahaldustasu hüvitamise nõude summas 257,37 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja laenu täies ulatuses ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 225 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv, hagiavalduse esitamise eest tasutud täiendav riigilõiv 168,44 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kokku summas 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5