2-16-113320/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LIHTMENETLUSOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

1. november 2016 Tsiviilasja number 2-16-113320 Hagi ese OÜ Aktiva Finants hagi Sander Saksa vastu 04.07.2014 Elisa Eesti AS-ga sõlmitud liitumislepingust nr 3263303 tuleneva põhivõlgnevuse 71,99 euro ja viivise 71,94 euro, nõudes Hagi hind 143,93 eurot Menetlusstaadium hagi lahendamine lihtmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Kadi Aavik Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood A.Weizenbergi 20, 10150, inkasso@julianus.ee ) Hageja esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, aadress A.Weizenbergi 20, 10150, Tallinn, e-post: jurist@julianus.ee ) Kostja Sander Saks (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxx xxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) 10746479; Tallinn, aadress e-post: RESOLUTSIOON
2. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Sander Saksa vastu osaliselt.
3. Välja mõista Sander Saksalt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 71,99 eurot.
4. Välja mõista Sander Saksalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt perioodi eest 23.11.2014-11.11.2016 (k.a) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras, so summas 12,29 eurot.
5. Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes rahuldamata.
6. Jaotada menetluskulud ning jätta need 40 % ulatuses hageja ja 60 % ulatuses kostja kanda.
7. Välja mõista Sander Saksalt OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud summas 75 eurot ning kohtuotsuse jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 75 eurot.
8. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. 1
9. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Selgitused 9.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. 9.2 Hagimaterjalid on kostjale 21.09.2016 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl 44). 9.3 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 9.
10. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 75 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o summas 50 eurot. 9.
11. Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus hindab tühiseks viivisemäära, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo
12. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). 9.6 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). 9.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 9.8 TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 2 3