lg 2, § 268 lg 4 ja § 270 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega osas, milles need puudutavad tuvastamiskaebuse esitamist.
) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 278 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Täiendavad piirangud kaebeõigusele on põhjendatud üksnes ulatuses, milles need tagavad hankemenetluse kiiret kulgemist. Tuvastamiskaebuse lahendamine ei põhjusta hankemenetluse venimist, kuna selle tulemusena ei tühistata ühtegi hankemenetluses tehtud otsust. Järelikult on seadusandja tahtega vastuolus samade piirangute kohaldamine nii tuvastamis- kui ka tühistamiskaebusele. Tuvastamiskaebuse sidumine kohustusliku kohtueelse menetluse nõudega oleks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 15 kooskõlas üksnes juhul, kui ka hankija peaks esitama kahjunõude pakkuja vastu selliste tähtaegade jooksul. See võimaldaks pakkujal kaitsta oma õigusi läbi tuvastamiskaebuse esitamise. Riigihangete vaidlustuskomisjon saab menetleda õigusvastasuse tuvastamise kaebust üksnes eeldusel, et pakkuja esitab hankija vastu kahjunõude (RHS §-s 126 lg 1 p 6). Muul juhul peaks pakkuja esitama tühistamistaotluse, mis põhjustaks hankemenetluse põhjendamatu venimise olukorras, kus hankelepingu sõlmimiseni ei jõutaks. Hankedokumendi õigusvastasuse tuvastamisel ei omaks Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasus kaebaja õiguste seisukohalt enam tähendust, mistõttu ei ole põhjendatud kulutada avalikku ressurssi otsuste ümbervaatamiseks. Eelistada tuleb tõlgendust, et
Kui sel viisil tõlgendamine ei ole võimalik, tuleb jätta asjasse puutuvad normid
lg 4 alusel kohaldamata.
lg 2 ja § 268 lg 4 piiravad ebaproportsionaalselt PS §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka juhul, kui tuvastamiskaebuse esitamisele eelneb kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb tuvastamiskaebus esitada 3 aasta jooksul.
lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kaebust ei esitata mitte riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse, vaid vastava haldusakti peale sõltumata varasemast vaidlustusmenetlusest. Kui
lg-s 5 sätestatud kaebetähtaeg ei rakendu, tuleb
lg 1 jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega tuvastamiskaebust puudutavas osas samadel põhjendustel, mis puudutavad
lg 2 ja § 268 lg 4 kohaldamata jätmist.
lg-s 1 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kohaldamisel kuulub kaebetähtaeg ennistamisele.
lg 2 alusel esitatakse ennistamistaotlus mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, mil vastav takistus kaebuse esitamiseks ära langes. Takistus langes ära 12.09.2016, kui kaebaja sai teada eeltõendamismenetluse taotlusest ja Rae Vallavalitsuse kavatsusest esitada OÜ Nordlin Ehitus vastu kahjunõue. Esineb ka mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. OÜ-lt Nordlin Ehitus ei saanud eeldada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamist üksnes õigusvastasuse tuvastamiseks, kui polnud selge, kas kahju hüvitamise nõue esitatakse. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei mõjuta hankija varasemate otsuste ja hankelepingu kehtima jäämist. Hankemenetluses osalenud isikute õiguspärane ootus ulatub üksnes hankemenetluses tehtud otsuste kehtima jäämisele ega hõlma riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuseid. Rae Vallavalitsusel ei saa aga olla õiguspärast ootust, et tema otsuseid hiljem kohtu poolt ümber ei hinnata. Seega ei põhjenda taotluse rahuldamata jätmist õiguskindluse põhimõttele toetumine. 7. Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati OÜ Nordlin Ehitus kaebus Rae Vallavalitsuse 04.11.2015 korralduse nr 1661 õigusvastasuse tuvastamise 3
lg 2 kohaselt reguleerib
28. peatükk tühistamis-, kohustamis-, heastamisja tuvastamiskaebuse esitamist. Kuna kaebaja on palunud tuvastada korralduse nr 1404 õigusvastasus, tuleb kaebuse esitamise tähtaegadele kohaldada
peatükis toodud eriregulatsioon nii tuvastamis- kui ka tühistamiskaebustele.
lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Seega kehtib hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ka tuvastamiskaebuse esitamisel.
lg-st 2 tulenevalt kehtib
lg-s 1 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg nii tühistamis- kui ka tuvastamiskaebuste puhul. Riigihangete vaidlustuskomisjon tegi otsuse avalikult teatavaks 26.10.2015. Kaebus on halduskohtule esitatud 26.09.2016, seega kaebetähtaega rikkudes.
Hankeasjades on sätestatud lühikesed kaebeja menetlustähtajad menetluste venimise vältimiseks ja majanduselu efektiivsema toimimise tagamiseks. PS § 15 ei eelda, et kaebeõigust peab saama teostada piiramatult. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et tal polnud
lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul põhjust kaebust esitada, oli kaebajal võimalik esitada kaebus kohtule varem. Ka
Sellisel juhul kehtiks erinormina
lg-s 2 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg, sest kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse 23.09.2015 korralduse nr 1404 osas ja see lühendab üldnormina kehtivaid kaebetähtaegu. Ebaõige on kaebaja arusaam, et jõustunud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus sama haldusakti kohta käivat kohtumenetlust ei takista. RHS § 127 lg-st 5 nähtuvalt on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. RHS § 127 lg-st 41 tulenevalt on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus vaidlustamata osas siduv ka kohtule. Lubamatu on 4
lg-st 1 nähtuvalt saab seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistada vaid juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja peab tõendama või usutavalt põhistama, et tal ei olnud võimalik esitada kaebust varem.
lg 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja pidi juba vastustaja 26.05.2016 kirjast aru saama, et vastustaja kaalub tema suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist. Kui kaebaja leidis, et ta saab oma õigusi efektiivselt kaitsta vaid 23.09.2015 korralduse nr 1404 vaidlustamisega, tulnuks kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada
lg-s 1 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja jooksul nimetatud kirja kättesaamisest, s.o hiljemalt 06.06.2016. Kui kaebaja sai vastustaja eeltõendamismenetluse taotlusest teada 12.09.2016, tulnuks
Kaebaja esitas kaebuse alles 26.09.2016, järelikult ka seda tähtaega rikkudes.
lg 2 ja § 268 lg 4; alternatiivselt jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata
Täiendavad piirangud kaebeõigusele on põhjendatud üksnes ulatuses, milles need tagavad hankemenetluse kiiret kulgemist. Tuvastamiskaebuse lahendamine ei põhjusta hankemenetluse venimist, kuna selle tulemusena ei tühistata ühtegi hankemenetluses tehtud otsust. Järelikult on seadusandja tahtega vastuolus samade piirangute kohaldamine nii tuvastamis- kui ka tühistamiskaebusele. Tuvastamiskaebuse sidumine kohustusliku kohtueelse menetluse nõudega oleks PS §-ga 15 kooskõlas üksnes juhul, kui hankija peaks esitama kahjunõude pakkuja vastu samade tähtaegade jooksul. See võimaldaks pakkujal kaitsta oma õigusi läbi tuvastamiskaebuse 5
Kui sel viisil tõlgendamine ei ole võimalik, tuleb jätta asjassepuutuvad normid
lg 4 alusel kohaldamata.
lg 2 ja § 268 lg 4 piiravad ebaproportsionaalselt PS §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et korraldust nr 1404 saaks kohtus vaidlustada üksnes koos riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega. Korralduse õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks ega pane kellelegi uusi õigusi või kohustusi. Halduskohtu seisukoht oleks asjakohane üksnes juhul, kui kehtiks kaks vastandlikku otsust tühistamisnõuete lahendamise kohta. Kuivõrd riigihangete seadus ei näe ette õigusvastasuse tuvastamise vaidlustuse esitamise võimalust, on ilmne, et kohustusliku kohtueelse menetlusega on hõlmatud üksnes tühistamisvaidlused. Ka juhul, kui tuvastamiskaebuse esitamisele eelneb kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb tuvastamiskaebus esitada 3 aasta jooksul.
lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kaebust ei esitata mitte riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse, vaid haldusakti peale, sõltumata varasemast vaidlustusmenetlusest. Kui
lg-s 5 sätestatud kaebetähtaeg ei rakendu, tuleb
lg 1 jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega tuvastamiskaebust puudutavas osas samadel põhjendustel, mis puudutavad
lg 2 ja § 268 lg 4 kohaldamata jätmist.
lg-s 1 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kohaldamise korral kuulub kaebetähtaeg ennistamisele. Menetlustähtajast kinnipidamise takistus langes ära 12.09.2016, kui kaebaja sai teada eeltõendamismenetluse taotlusest ja Rae Vallavalitsuse kavatsusest esitada OÜ Nordlin Ehitus vastu kahjunõue. Samas selgub lõplik nõude sisu ja ulatus siis, kui Rae Vallavalitsus esitab konkreetse kahjunõude. Nimetatud kuupäevast tuleks arvestada ka ennistamistaotluse esitamise tähtaja kulgemist. Rae Vallavalitsuse 26.05.2016 kirjast ei olnud võimalik teha järeldusi vastustaja edasise tegevuse kohta, mistõttu ei olnud OÜ-l Nordlin Ehitus võimalik varem näha ette oma õiguste rikkumist. Rae Vallavalitsuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Üldjuhul peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses kaitsma iseseisvalt, kasutamata advokaadi abi, ning nende õigusabikulud ei ole põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsuse nr 3-3-1-19-01 p 3; 18.12.2003 otsuse nr 3-3-1-75-03 p 9). Hankevaidluses välise õigusabi kasutamine ei ole hädavajalik kulutus, kui tegemist on arvuka töötajaskonnaga organisatsiooniga, kelle jaoks riigihangete korraldamine on igapäevane majandustegevus (Tallinna Halduskohtu 22.02.2016 otsuse nr 3-15-3213 p 36). Riigihangete korraldamine on osa Rae Vallavalitsuse igapäevasest tegevusest, sest vastustaja on 2016. aastal korraldanud juba 37 riigihanget. Riigihangete registris on 2016. aastal avaldanud Rae Vallavalitsuse nimel hanketeateid nii vallasekretär Martin Minn kui ka jurist Ergo Pallo. Seega on Rae Vallavalitsuses tööl vähemalt kaks juriidilise kõrgharidusega isikut, kes on kursis riigihangete valdkonnaga ning oleksid olnud võimelised esindama vastustajat praeguses haldusasjas. 15. Rae Vallavalitsus palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. 6
lg 1 kohaldamata jätmisel kohalduks
Puudub mõistlik põhjus, millest tulenevalt saaks
Menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Tegemist ei ole Rae Vallavalitsuse igapäevase tegevusega. Vaidluse ese väljub tavapärase riigihanke korralduse küsimuste ringist. Vaidlus on keskendunud eelkõige tähtaja ennistamise ja sellega seotud normide põhiseaduslikkuse küsimusele ning kogu vaidlus on seotud Rae Vallavalitsuse potentsiaalse tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude ning algatatud eeltõendamismenetlusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu Tallinna Halduskohtu 20.10.2016 määrusele (I) ning võtab seejärel seisukoha Tallinna Halduskohtu 28.10.2016 määruse osas (II). I 17. Tallinna Halduskohtu 20.10.2016 määrust puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata. 18. Määruskaebuse esitaja taotleb
lg 2 ja § 268 lg 4 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu põhiseadusega osas, milles need puudutavad tuvastamiskaebuse esitamist. Samasisuline taotlus on juba praeguse haldusasja raames lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1, millega jäeti taotlus rahuldamata. OÜ Nordlin Ehitus ei ole 31.10.2016 määruskaebuses esitanud selliseid täiendavaid seisukohti, mis annaksid ringkonnakohtule alust asuda 09.11.2016 määruses väljendatust erinevale seisukohale. Ka määruskaebuse esitaja väited seoses RHS § 127 lg-tega 41 ja 5 ei muuda ringkonnakohtu seisukohta. Õigusvastasuse tuvastamise nõude menetluses hindab kohus vaidlustatud hankedokumendi õiguspärasust sarnaselt vaidlustuskomisjoniga hankedokumendi kehtetuks tunnistamise menetluses. Seega tekiks tuvastamiskaebuse võimaliku rahuldamise korral kaks vastandlikku otsust hoolimata sellest, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei too endaga kaasa hankedokumendi tühistamist. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium 22.02.2012 otsuse nr 33-1-2-12 p-s 21 rõhutanud, et kaebuse rahuldamise korral hankemenetluses tuleb kohtul selgesõnaliselt tühistada ka vaidlustuskomisjoni otsus. Nimetatud seisukoht kehtib ka tuvastamiskaebuse menetlemisel, mistõttu ei saaks kohus rahuldada hankemenetluse raames esitatud tuvastamiskaebust, tühistamata vaidlustuskomisjoni otsust. 19. Samadel põhjendustel taotleb määruskaebuse esitaja
Ringkonnakohtu 09.11.2016 määruses väljendatud seisukohad on kohaldatavad ka
lg 1 põhiseadusele vastavuse hindamisel, mistõttu jääb esitatud taotlus ka selles osas rahuldamata. 20. Eelnevast nähtuvalt ei saa seega hankeasjades tulla ühelgi juhul kohaldamisele
lg-s 5 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tuli kaebus esitada halduskohtule
28. peatüki sätete tõlgendamisega seonduvaid küsimusi. Haldusorganit esindavad halduskohtumenetluses juriidilist haridust omavad töötajad, mistõttu eelduslikult hõlmavad nende tööülesanded ka kitsalt menetlusõiguslike probleemide käsitlemist. Samuti ei ole haldusasja materjalid mahukad ning asjas ei jõutud sisulise vaidluseni. Seega ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, mis oleks nõudnud täiendava juriidilise abi kasutamist. Üksnes asjaolu, et asi on seotud Rae Vallavalitsuse ja OÜ Nordlin Ehitus vahelise võimaliku tsiviilvaidlusega, ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmisel halduskohtumenetluse raames lähtub kohus konkreetse haldusasja vaidluse asjaoludest ning keerukusest. Ka haldusasja menetluse kiire läbiviimine ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Tallinna Halduskohtu 30.09.2016 määruse resolutsiooni p-st 5 nähtub, et vastustajal tuli vastus kaebusele esitada 7 päeva jooksul ning vastus 07.10.2016 määruskaebusele samuti 7 päeva jooksul (10.10.2016 määruse resolutsioon p 2). Kohtu poolt antud tähtajad ei olnud ebamõistlikud lühikesed, et haldusorganil endal ei oleks olnud võimalik vastuseid esitada. 8
lg 2, § 268 lg 4 ja § 270 lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega osas, milles need puudutavad tuvastamiskaebuse esitamist. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, mis puudutab Tallinna Halduskohtu 28.10.2016 määruse vaidlustamist. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Villem Lapimaa Kaire Pikamäe 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.