3-15-1668/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1668 Haldusasi MU kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse 28.04.2015 teate tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2015 korralduse nr 829-k osaliseks tühistamiseks ning kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks enampakkumise läbiviimise kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MU, volitatud esindaja adv Martin Kirsipuu Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Terje Krais Kolmas isik – PŠ Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MU apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 15. augustil 2016. a.

RESOLUTSIOON 1. Jätta MU apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1668 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.09.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-15-1668 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna linna omandis on 34/100 Tallinnas Tamme tn 4 asuvast elamust. Nimetatud elamu korterit nr 1 kasutab üürilepingu alusel MU ning korterit nr 3 VO. Korteri nr 3 üürnikuks oli alates 1975. a-st kuni oma surmani 16.02.2011 VO isa LŠ, kelle pärijateks on VO ja PŠ. VO jätkas pärast LŠ surma Pirita Linnaosa Valitsuse nõusolekul eluruumi kasutamist ja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Pirita Linnaosa Valitsus sõlmis 25.03.2013 VO-ga munitsipaaleluruumi üürilepingu. 22.03.2013 sõlmiti üürileping ka MU-ga.

2.Pirita Linnaosa Valitsus saatis MU-le, VO-le ja PŠ-le 14.01.2015 teate (tl 16) Tamme tn 4 hoones Tallinna linnale kuuluva 768/2877 suuruse mõttelise osa erastamise kohta. Teates näidatud tähtaja jooksul esitasid erastamisavaldused MU (tl 12p) ja PŠ (tl 7). VO ja PŠ sõlmisid 05.02.2015 Pirita Linnaosa vanema asetäitja KJ juuresolekul kokkuleppe (tl 7p), mille kohaselt Tamme tn 4 elamus Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise enampakkumisel osaleb PŠ. Pirita Linnaosa Valitsus saatis 18.03.2015 MU-le ja PŠ-le kirja nr 2-2/27 (tl 11p), milles teavitas enampakkumise toimumise aja. MU esitas 30.03.2015 Tallinna Linnavalitsusele vaide (tl 8p), milles vaidlustas PŠ õiguse enampakkumisel osaleda ning palus määratud ajal enampakkumist mitte läbi viia.

3.Pirita Linnaosa Valitsus teatas MU-le ja PŠ-le 28.04.2015 kirjas (tl 39), et kuni MU vaide lahendamiseni ja erastamise õigustatud subjektide väljaselgitamiseni on Tamme 4 erastamismenetlus peatatud.

4.Tallinna Linnavalitsus rahuldas 27.05.2015 korraldusega nr 829-k (tl 44-46) osaliselt MU vaide, kohustas Pirita Linnaosa Valitsust uuesti määrama eluruumi erastamise õigustatud subjektid ning edastama neile vastava teate. Tallinna Linnavalitsus oli korralduses seisukohal, et Pirita Linnaosa Valitsus on tegutsenud vastuoluliselt, käsitades PŠ algselt kui üürnikku, kellele on LŠ pärijana üle läinud üürilepingust tulenevad õigused (sh õigus esimest eelistust omava üürnikuna erastamisel osaleda), seejärel aga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on PŠ käsitatud justkui üürnikuga (VO-ga) koos elavat perekonnaliiget. Pirita Linnaosa Valitsuse vastuolulise tegevuse tulemusena tekkis VO-l õiguspärane ootus, et tema vend PŠ omab õigust Tamme tn 4 mõttelise osa erastamise enampakkumisel osaleda ning jättis seetõttu ise avalduse eluruumi erastamiseks tähtajaks esitamata. Tallinna Linnavalitsus nõustus vaide esitaja MU seisukohaga, et PŠ ei ole Tamme tn 4 elamut pärast isa LŠ surma 2011. a-l oma elukohana kasutanud, temaga ei ole sõlmitud 2013. a-l üürilepingut ning üürisuhte olemasolu ei ole ka mingil muul viisil tõendamist leidnud. Seega ei ole PŠ Tamme tn 4 üürnik; PŠ ei ela alaliselt Tamme tn 4 elamus ning ta ei ole üürniku VO perekonnaliikmeks tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 289. Seega on 05.02.2015 VO ja PŠ vahel sõlmitud kokkulepe õigustühine.

Kaasomandis oleva mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) § 4 lg-st 1 tulenevalt on kaasomandis oleva Tamme tn 4 elamu mõttelise osa erastamise õigustatud subjektideks üürnikud VO ja MU. Pirita Linnaosa Valitsus on määranud valesti erastamise õigustatud subjektide ringi. Erastamise õigustatud subjektid tuleb määrata uuesti ning juhul, kui 2(9) 3-15-1668 esitatakse Tamme tn 4 asuva elamu mõttelise osa erastamiseks mitu avaldust, korraldada uus enampakkumine.

5.MU esitas 01.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 02.10.2015) Pirita Linnaosa Valitsuse 28.04.2015 teate tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2015 korralduse nr 829-k tühistamiseks osas, millega pandi Pirita Linnaosa Valitsusele kohustus uuesti kindlaks määrata erastamise õigustatud subjektid, ning Pirita Linnaosa Valitsuse kohustamiseks 14.01.2015 alustatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse jätkamiseks selliselt, et enampakkumisel saab osaleda üksnes kaebaja kui ainsana 14.01.2015 teates näidatud tähtaja jooksul erastamisavalduse esitanud üürnik.

Kaebaja leidis, et PŠ-l ei ole õigust enampakkumisel osaleda, sest ta pole erastamise subjekt, kuna pärast LŠ surma astus tema asemel üürisuhtesse VO ning Tallinna linna organid on ise kinnitanud, et Tamme 4-3 eluruumi kasutamiseks on sõlmitud üürileping just VO-ga. PŠ-le ei saa erastamise õigust tekkida ka VO-ga 05.02.2015 sõlmitud kokkuleppest, sest kõnealune kokkulepe on tühine. Sellise kokkuleppe saanuksid sõlmida üürnik ja temaga koos elav täisealine perekonnaliige, milliste isikute hulka PŠ ei kuulunud.

Erastamise õigustatud subjektide vale määratlemine vastustaja poolt ei tohtinuks kaasa tuua enampakkumise tühistamist. Põhjendamatu on viidata VO õiguspärasele ootusele, arvestades, et viimane on PŠ-ga sõlmitud kokkuleppest tulenevalt ilmselgelt kajastanud oma tahet enampakkumisel mitte osaleda. Linnaosa valitsus peaks 14.01.2015 teate saatmisega alustatud enampakkumist jätkama ning kuivõrd PŠ-l ei ole enampakkumisel osalemise õigust, tuleks selle menetluse raames lugeda ainsaks tähtaegselt erastamisavalduse esitanud erastamise õigustatud subjektiks kaebaja, kellel tekiks seepeale võimalus omandada mõtteline osa elamust enampakkumisel alghinnaga. Alustades erastamismenetlust algusest peale, ei kohtle linnaosa valitsus teda ja VO võrdselt, vaid eelistab viimase huve, vaatamata sellele, et 14.01.2015 teates näidatud tähtaja jooksul ei esitanud VO erastamisavaldust. See, et PŠ arvas ekslikult, et tal on õigus erastamisel osaleda, ei saa kaaluda üles kaebaja õigust viia enampakkumine lõpuni sellistel tingimustel, nagu seda alustati.

6.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Pirita Linnaosa Valitsuse poolt PŠ-le kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise õigustatud subjektide ringi kohta eksitava teabe andmine tingis selle, et VO ei esitanud erastamisavaldust ning kaebuse rahuldamisel jääks VO seega ilma võimalusest erastada enda koduks oleva elamu mõtteline osa. Hea halduse ja õigusselguse põhimõttega oleks vastuolus jätkata kõnealust haldusmenetlust sealt, kus see peatati.

7.PŠ vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et VO ei soovi erastamisel osaleda. Eelmisel korral, kui sama mõttelise osa erastamist läbi viia püüti, avaldas VO erastamise soovi. Kolmanda isiku ja VO vahel sõlmitud kokkulepe tulenes asjaolust, et VO tervis võib juhuslikult otsustaval hetkel halveneda, mis takistaks tal osaleda enampakkumisel, liiati pole tal raha, et isegi enampakkumise alghinda tasuda. Kuivõrd nüüdseks on ilmne, et VO on erastamise õigustatud subjektiks, tuleks viia läbi hoopis enampakkumine, arvestades eelmisel korral (st 2014. a augustis) tähtaegselt esitatud avaldusi ehk siis just kaebaja ja VO vahel.

8.Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2015 otsusega MU kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teatega nr 2-2/4 alustatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse asjaolusid arvestades ei saa õigusvastaseks pidada Tallinna Linnavalitsuse korraldusega Pirita Linnaosa Valitsusele pandud kohustust määrata esimest eelistust omavate õigustatud subjektide ring uuesti kindlaks ja saata neile vastavad teated. Pirita Linnaosa Valitsuse 28.04.2015 teade menetluse peatamise 3(9) 3-15-1668 kohta ei saanud kaebaja õigusi kuidagi rikkuda, liiati oli kaebaja Tallinna Linnavalitsusele 30.03.2015 esitatud vaides taotlenud ise menetluse peatamist ja 28.04.2015 toimuma pidanud enampakkumise läbi viimisest hoidumist.

Kohus nõustus Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2015 korralduses nr 829-k võetud seisukohaga, et PŠ ei saa käsitada Tamme tn 4 elamu üürnikuna ning seega ei kuulu ta EMOES § 4 lg 1 p-s 1 nimetatud isikute ringi. Vaidlust pole selles, et pärast Tamme tn 4-3 üürnikuks olnud LŠ surma jäi kõnealust korterit edasi kasutama varem LŠ täisealise perekonnaliikmena sama eluruumi kasutanud VO. Kuivõrd üürileandjal pole selles osas VO-le olnud mistahes etteheiteid ning viimane on sestpeale arusaadavalt üürileandja ees üürniku kohustused täitnud, tuleb lugeda, et VO asus LŠ asemel üürilepingusse vastavalt VÕS § 321 lg-le 1. Kaebajal on õigus selles, et kuivõrd seadus ei näe ette üürilepingusse astumise teate vormi, saab VO üürilepingusse astunuks lugeda tulenevalt sellest, et ta jätkas reaalselt eluruumi kasutamist, täitis üürniku kohustusi ning üürileandja aktsepteeris seda.

Kuivõrd enne enampakkumise toimumist leidis tuvastamist, et üks erastamismenetluses osalemiseks kutse saanud isikutest tegelikult ei kuulu isikute ringi, kellel on esimese eelistusena mõttelise osa erastamise õigus, ei ole erastamise korraldajal tingimata kohustust sellist enampakkumist läbi viia ning põhjendatud kaalutluste korral on erastamise kohustatud subjektil õigus alustada menetlust algusest peale uuesti. Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teatel on kahetine õiguslik iseloom. Ühelt poolt on tegu menetlustoiminguga, mis seisneb kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse alustamises (vt EMOES § 5 lg

2). Teisalt aga vastab teade ka eelhaldusakti tunnustele, kuna selles määratakse edaspidise menetluse seisukohast siduvalt kindlaks Tamme tn 4 elamu mõttelise osa erastamise tingimused, milleks on esiteks erastatava osa suurus (768/2877), erastamisavalduse esitamise tähtpäev (üks kuu teate saamisest) ning erastatava osa alghind (736,39 eurot). Sellise eelhaldusakti võib haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel kehtetuks tunnistada, kui see on õigusvastane. Antud juhul tuleb Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2015 korralduse nr 829-k p-i 5 käsitada vaideorgani otsusena tunnistada kehtetuks haldusakt. Kuigi korralduse nimetatud punktis ei mainita sõnaselgelt 14.01.2015 teate kehtetuks tunnistamist, on seal pandud korraldus määrata uuesti kindlaks erastamise õigustatud subjektid ning saata neile vastav teade. Subjektide ringi kindlaks määramise ja neile vastava teate esitamise järgi puuduks vajadus, kui oleks soovitud menetlust jätkata 14.01.2015 teates nimetatud tingimustel.

Linnaosa valitsuse 14.01.2015 teade on õigusvastane, kuna menetluse alustamisel ning erastamise tingimuste kindlaks määramisel on oluliselt rikutud menetlusnormi. EMOES § 5 lg-st 2 tuleneb erastamise kohustatud subjekti kohustus saata selline teade kõigile esimest eelistust omavatele üürnikele. EMOES § 5 lg-s 2 nimetatud teate adressaatide määratlemise näol ei ole tegemist pelgalt selle teate teatavakstegemise küsimusega, vaid sellel võib olla sisuline tähendus ka seetõttu, et teate adressaadid võivad tugineda oma edasiste otsuste tegemisel usaldusele selle vastu, et erastamise korraldaja on esimest eelistust omavate isikute ringi õigesti välja selgitanud. Antud juhul on usutav, et peamiseks põhjuseks, miks VO erastamisavaldust ei esitanud, oli 14.01.2015 teate pinnalt tekkinud veendumus, et erastamise kohustatud subjekt käsitab esimest eelistust omava erastamise õigustatud subjektina ka tema venda PŠ, kes esitas vastava avalduse. Kaebaja eksib, leides, et VO on selgelt avaldanud soovi elamu mõttelist osa mitte erastada. Kaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et VO oleks erastamise õigusest loobunud mistahes tingimustel. Kui talle oleks olnud teada, et PŠ ei kuulu esimest eelistust omavate õigustatud subjektide hulka, poleks ta suure tõenäosusega jätnud avaldust esitamata. See, et VO tervislik seisund on kehv ning et tal endal ei ole erastamiseks piisavalt raha, ei välista kuidagi seda, et erastamise õigustatud subjektide ringist adekvaatse ülevaate olemasolul oleks VO siiski avalduse esitanud. Teades, 4(9) 3-15-1668 et tema vend saab erastamisel osaleda, võis VO jääda lootma sellele, et venna pakkumise edukaks osutumisel saab ta eluruumi edasi kasutada mingisuguse oma vennaga sõlmitava kokkuleppe alusel. Seda, kas mingisugune selline kokkulepe kolmanda isiku ja VO vahel oli või ei olnud, ei ole teada, ent see pole praeguse asja lahendamisel ka oluline. Piisab tõdemusest, et VO-l võis tekkida ekslik arusaam oma huvide kaitseks vajalike sammude astumise osas just linnaosa valitsuse 14.01.2015 teates kajastatud adressaatide loetelu põhjal.

Võimalus, et tegelikult esimest eelistust omav subjekt jääb sellise erastamise korraldaja poolt antud eksliku teabe tõttu erastamisest kõrvale, on kaalukas argument, mille tõttu võis 14.01.2015 teate kehtetuks tunnistada.

Kaebaja ootus sellele, et 14.01.2015 teates näidatud tingimustel viidaks enampakkumine läbi, ei ole sama kaalukas kui vajadus kaitsta VO huve, mis vastasel korral saaks suure tõenäosusega kahjustada erastamise kohustatud subjekti eksitava käitumise tõttu. Kaebaja ja VO huvide kaalumisel ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et menetluse alustamisel algusest peale ei kaota kaebaja võimalust elamu kaasomandiosa erastamiseks. Samas oleks 14.01.2015 avalduse alusel mõttelise osa kaebajale erastamine ilmselgelt ebaõiglane VO suhtes, kuivõrd eeltoodud asjaoludel on usutav, et tema jättis avalduse esitamata, usaldades erastamise korraldaja teatest saadud informatsiooni, et erastamisel saab osaleda tema vend.

Kaebaja väited selle kohta, et linn on üürileandjana jätnud oma kohustused Tamme tn 4 üürnike ees täitmata ning eluruumid ei vasta nõuetele, samuti kohtuistungil antud selgitused selle kohta, et kaebaja isiklikult on hoolitsenud elamus ja selle ümbruses paljude selliste asjade eest, mille eest oleks pidanud hoolt kandma linnaosa valitsus, võivad olla õiged, ent need ei anna talle eelist elamu kaasomandi mõttelise osa erastamisel ega anna alust väita, et antud vaidluse kontekstis pidanuks kaebaja huve eelistama VO huvidele ning avalikule huvile haldusorgani õiguspärase ja õiglase tegevuse vastu.

Kuivõrd linnaosa valitsusele ei saa panna kohustust viia enampakkumine läbi 14.01.2015 teates näidatud tingimustel, ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ka Pirita Linnaosa Valitsuse 28.04.2015 kirjas sisalduv otsus peatada erastamise menetlus ja jätta ära 28.04.2015 määratud enampakkumine. Praegusel ajal puudub sellel otsusel igasugune õiguslik tähendus, sest 28.04.2015 ei oleks kõnealust enampakkumist ühelgi juhul võimalik korraldada. Kaebaja taotlus selle otsuse tühistamiseks on ka kummaline olukorras, kus kaebaja ise taotles Tallinna Linnavalitsusele 30.03.2015 esitatud vaides just seda, et 28.04.2015 enampakkumist ei viidaks läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. MU palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.11.2015 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis annaks vastustajale õiguse alustada kohtu poolt esitatud kujul uuesti enampakkumise menetlust. Valede subjektide osalemine enampakkumisel ei anna enampakkumise korra kohaselt alust enampakkumise tühistamiseks.

Kui enampakkumise menetlus algab otsast peale, võib tekkida olukord, kus tekib uus enampakkumisel osalejate ring, mis selgelt kahjustab kaebaja subjektiivseid õigusi.

Enampakkumine saab toimuda üksnes isikute vahel, kes on selleks esitanud nõuetekohase avalduse. Antud juhul on avalduse esitanud kaebaja ja PŠ. Kuna PŠ ei ole erastamise 5(9) 3-15-1668 õigustatud subjekt, siis saab enampakkumisel osaleda ainuisikuliselt kaebaja. Praegusel juhul saab analoogia korras kohaldada eluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korra p-i 21, mille kohaselt, kui enampakkumisel osaleb isik, kellel puudub selleks alus, siis enampakkumine jätkub ja talle lihtsalt tagastatakse temalt saadu. Seega asjaolu, et ühel enampakkujatest puudus õigus osaleda enampakkumisel, ei muuda kehtetuks või tühiseks kogu enampakkumise protsessi. Praegusel juhul on enampakkujaks üksnes kaebaja ning tal on õigus omandada enampakkumise objektiks olev asi alghinnaga. Uue enampakkumise algatamine võtab kaebajalt ära võimaluse osaleda enampakkumisel üksi. Kaebaja ei saa vastutada haldusorgani tegemata jätmise eest. Kui haldusorgan algselt lubab enampakkumisel osaleda isikul, kes tegelikult ei oleks tohtinud osaleda, siis ei muuda see tühiseks kogu enampakkumist, vaid teised subjektid saavad enampakkumisel edasi osaleda.

Valele isikule erastamise teate edastamine ei too koheselt kaasa enampakkumise korraldamise õigusvastasust. Haldusorgan tuvastas kõik isikud, kellel on õigus erastamise menetluses osaleda. VO loobus enampakkumisel osalemisest (mille kohus on jätnud tähelepanuta), avalduse esitas aga PŠ. Seega osales enampakkumisel üks õigustatud subjekt (kaebaja).

Enampakkumise korra p 13 sätestab, et kui enampakkumisel osaleb ainult üks osaleja, siis on tal õigus osta enampakkumisel olev vara alghinnaga. 14.01.2015 algatatud enampakkumine oleks pidanud toimuma lõpuni ilma PŠ osavõtuta.

VO-l ei olnud sellist õiguspärast ootust, nagu viitab halduskohus. VO tahet erastamise protsessis näitab selgelt tema ja PŠ vahel 05.02.2015 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt erastamise enampakkumisel pidi osalema ainult PŠ. Tehingu sõlmimise juures oli linnaosa valitsuse esindaja, kes samuti mõistis, et VO loobub oma õiguste teostamisest oma venna kasuks, kuna tal puudub erastamise suhtes huvi. Huvi puudumist kinnitab kokkuleppes märgitu, et kui enampakkumise võidab PŠ, siis vormistatakse Tamme tn 4 mõttelise osa omanikuks just PŠ ainuisikuliselt. Eelneva valguses ei saa väita, et kaebuse rahuldamise korral jääks VO ilma võimalusest erastada endale koduks oleva elamu mõtteline osa. Halduskohus on jõudnud meelevaldselt järeldusele, et kui PŠ ei oleks enampakkumise menetluses tunnistatud õigustatud subjektiks, siis oleks VO suure tõenäosusega esitanud erastamise osas oma avalduse. Kohus ei ole selgitanud, millised asjaolud on teda sellise arusaamiseni viinud.

Asjaolud viitavad, et VO loobus teadlikult erastamise protsessis osalemisest. Kohus on hüpoteetiliselt leidnud, et kui PŠ oleks erastanud vaidlusaluse osa, siis oleks VO saanud elada elamispinnal edasi.

Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on VO huvi kaitsmine olulisem kaebaja omast. Tuvastatud on, et VO ei soovinud osaleda enampakkumise menetluses, loobudes sellest. Lisaks ei ole kaebajale teadaolevalt VO-l piisavalt rahalisi vahendeid enampakkumisel osalemiseks. Seda on kinnitanud ka PŠ.

Kaebaja esitas küll algselt vaide enampakkumise läbiviimise tühistamiseks, kuid samas tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja esitas esialgse vaide iseseisvalt juriidilist abi kasutamata.

Kaebajal puuduvad juriidilised teadmised ja seetõttu ei suutnud ta oma vaiet korrektselt formuleerida.

10.Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Õige on halduskohtu seisukoht, et Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teade on käsitatav eelhaldusaktina.

Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2015 korraldusega nr 829-k enampakkumismenetluse käigus antud eelhaldusakti tühistamine ei olnud seadusest tulenevalt keelatud. Isiku usalduse kaalukus on seoses sellega, kui kaugele on menetlus jõudnud. Kuna antud asjas oli menetlus algusjärgus ning lõplikku haldusakti pole tänini antud, ei ole 6(9) 3-15-1668 kõnealuse haldusakti tühistamine välistatud. Antud juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja huvi.

VO õiguste kaitsmise vajadus on sedavõrd kaalukas, et tunnistada eelhaldusakt kehtetuks.

Äärmiselt ebaõiglane oleks, kui eelmenetluses omavalitsuse poolt tehtud eksimus viiks selleni, et VO kaotab oma erastamise võimaluse.

11.PŠ ei kasutanud õigust esitada apellatsioonkaebusele oma seisukoht.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib kaebaja väidetele vastuseks järgmist.

13.Kaebaja ei vaidle vastu halduskohtu poolt tuvastatule, et Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teate nr 2-2/4 näol (tl 16) on tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. EMOES § 5 lg 2 sätestab, et erastamise kohustatud subjekt teatab ühe kuu jooksul, arvates EMOES § 2 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumisest või lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimuste kehtima hakkamisest, kirjalikult allkirja vastu kõikidele kaasomandis oleva elamu esimest eelistust omavatele üürnikele nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa. Kirjalikus teates peavad olema andmed erastatavate mõtteliste osade suuruse ja alghinna kohta. Niisiis tegi Pirita Linnaosa Valitsus 14.01.2015 teatega õiguslikult siduvalt kindlaks Tamme 4 elamu mõttelise osa erastamise tingimused, milleks olid erastamiseks esimest eelistust omavate üürnike ring (MU, VO ja PŠ), erastatava osa suurus (768/2877), erastamisavalduse esitamise tähtpäev (üks kuu teate saamisest) ning erastatava osa alghind (736,39 eurot). Et EMOES § 5 lg-s 2 sätestatud teate näol on tegemist eelhaldusaktiga, on kinnitust leidnud ka varasemas kohtupraktikas (haldusasi nr 3-10-3163).

14.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ka selles, et Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teade oli õigusvastane osas, milles see käsitas erastamisel esimest eelistust omava üürnikuna PŠ. Halduskohus on seda küsimust käsitlenud oma otsuse p-s 9 ning apellatsioonkaebuses ei ole sellele vastuväiteid esitatud. Kaebaja on aga seisukohal (apellatsioonkaebuse p 2.6), et valele isikule erastamise teate edastamine ei too kaasa enampakkumise korraldamise õigusvastasust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja hindab õigeks halduskohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt tõi väära subjektide ringi määratlemine kaasa ka vääral eeldusel algatatud enampakkumise õigusvastasuse (halduskohtu otsuse p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega, et EMOES § 5 lg-st 2 tulenev kohustus saata teade kõigile esimest eelistust omavatele üürnikele hõlmab endas keeldu saata seda teadet isikutele (ehk kutsuda erastamises osalema isikuid), kes esimest eelistust omavate isikute hulka ei kuulu.

Vastupidine tõlgendus looks olukorra, kus sellise teate saatmisel puuduks juriidiline sisu ning isikud saaksid enampakkumistel osaleda ebaehtsas veendumuses, et nad ka tegelikult kuuluvad erastamiseks õigustatud ja esimest eelistust omavate isikute ringi. Halduskohus on õigesti osutanud, et usaldades haldusorgani poolt tuvastatut (kes on erastamiseks õigustatud ja esimest eelistust omavad isikud), võivad isikud tugineda sellele teatele oma edasistes otsustes, mh otsustes, kas enampakkumisel üldse osaleda või mitte. Ringkonnakohus peab sarnaselt halduskohtuga usutavaks, et põhjuseks, miks VO ei esitanud erastamisavaldust, oli 14.01.2015 teate pinnalt tekkinud veendumus, et erastamise õigustatud subjekt on ka tema vend PŠ, kellega ta sõlmis kokkuleppe erastamisel osalemiseks ja kes esitas ka erastamiseks avalduse (tl 7 ja 7p). Oletuslik on kaebaja väide, et VO ei soovi erastamisel osaleda. Seda oletust ei 7(9) 3-15-1668 kinnita tõendid. 2014. a-l tegi VO OŠ-le notariaalse volikirja erastamisel osalemiseks ning 2015. a-l sõlmis kokkuleppe oma venna PŠ-ga. Need tõendid pigem viitavad sellele, et isikul on olemas soov ja tahe erastamisel osalemiseks, kuid ühel või teisel põhjusel ei soovi või ei saa ta seda isiklikult teha. Kaebaja väited, et VO tervislik seisund on kehv ning et tal endal puuduvad erastamiseks rahalised vahendid, ei ole asjakohased ega välista VO tahet erastamisel osalemiseks.

Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teatest võis VO-l tekkida ekslik arusaam erastamisel esimest eelistust omavate isikute ringist ja seetõttu võis ta loobuda just selle eksituse tõttu erastamise avalduse esitamisest. Seepärast on põhjendatud halduskohtu hinnang, et võimalus, et tegelikult esimest eelistust omav subjekt jääb erastamise korraldaja poolt antud eksliku teabe tõttu erastamisest kõrvale, on kaalukas argument, mille tõttu võis 14.01.2015 teate kehtetuks tunnistada. EMOES § 5 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse 01.07.1997 määrusega nr 129 kehtestatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa enampakkumiseks korraldatava enampakkumise kord ei reguleeri vastavat küsimust ning kaebaja viide analoogiale eluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korraga (Vabariigi Valitsuse 13.04.1995 määrus nr 188, antud eluruumide erastamise seaduse § 9 lg 2 alusel) on asjakohatu, sest esiteks ei ole vastav kord kaasomandis oleva elamu mõttelise osa enampakkumise puhul kohaldatav ning teiseks ei jõudnudki vaidlusalune erastamine enampakkumiseni.

15.Iseenesest on õige kaebaja väide, et halduskohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel saaks vastustaja alustada uuesti enampakkumise menetlust juhul, kui üks erastamisel esimest eelistust omav üürnik on valesti kindlaks tehtud. Kuid olemas ei ole ka õigusnormi, mis sellist tegevust keelaks, ning halduskohus on õigesti viidanud HMS § 66 lg-le 1 ja § 67 lg-le 1, mis lubavad haldusorganil eelhaldusakti kaalutlusõiguse alusel kehtetuks tunnistada, kui see on õigusvastane. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2015 korralduse nr 829-k (tl 44-46) p-i 5 tuleb käsitada vaideorgani otsusena tunnistada kehtetuks Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teade.

16.HMS § 66 lg 1 sätestab, et õigusvastase haldusakti võib, arvestades HMS §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt HMS § 67 lg-le 1 arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel peale HMS § 64 lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud MU tugineda usalduse kaitsele, et õigusvastane Pirita Linnaosa Valitsuse 14.01.2015 teade jääb esitatud kujul kehtima, kuna ta oli eelnimetatud teate õigusvastasusest teadlik (HMS § 67 lg 4 p 5). See nähtub selgelt MU 30.03.2015 vaidest Tallinna linnale (tl 8p11-15), selle 24.04.2015 täiendusest (tl 36-37) ning asjaolust, et just selle vaide tulemusena tunnistas Tallinna linn oma 27.05.2015 korraldusega nr 829-k kehtetuks 14.01.2015 teate. MU on olnud järjepidevalt seisukohal, et PŠ-l puudub õigus elamu mõttelise osa erastamisel osalemiseks. Isegi juhul, kui MU saaks tugineda usalduse kaitsele, kaaluksid VO õigus erastamisel osaleda ja avalik huvi õiguspärase erastamise läbiviimise suhtes selle üles. Ringkonnakohus nõustub selles halduskohtu otsuse p-des 13-14 toodud analüüsiga ega pea vajalikuks seda üle korrata.

8(9) 3-15-1668 17. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et MU apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb HKMS § 200 p 1 alusel jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

18.Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja ning kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9(9)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.