1-12-8879/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2016, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-8879 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 3.11.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Fjodor Bulõgin`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Fjodor Bulõgin, isikukood 35209230042, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Fjodor Bulõgin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Fjodor Bulõgin`i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Fjodor Bulõgin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.04.2012 ja lõpp 07.02.
2. Kinnipidamisasutuses Fjodor Bulõgin`i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses olles on isik osalenud sotsiaalprogrammis Ixxxvalik ja taastava õiguse programmis xxx. Fjodor Bulõgin elas käesolevale vangistusele eelneval ajal endise abikaasa üürikorteris. Vabanedes kindel elukoht puudub ja ta soovib hakata taotlema sotsiaalkorterit xxx Keskhariduse ja elektriku eriala on xxx. Rummu xxx omandas xxx ja xxx erialad. Väidetavalt omab xxx oskust. Riigikeelt valdab xxx. 1 Tööga on olnud hõivatud peamiselt ehituse valdkonnas. Töökohad on hankinud tuttavate kaudu. On elatunud peamiselt juhutöödel saadud tasust ja ebaseaduslikust tegevusest. Vangistuses on kinnipeetav töötanud 2014-2015 Harku ja Murru vanglas viibides AS-is Eesti Vanglatööstus. Viru Vanglas on töötanud xxx K-Raha andmetel on isikul 07.10.2016 seisuga vabanemisfondis 291,38 eurot, täitmisel nõudeid 2214,84 eurot. Fjodor Bulõgin`i vanemad on surnud. Abikaasast on lahutatud, kuid suhtleb nende ühise lapsega kirja ja telefoni teel. Varasematest suhetest on veel 2 last. Ligi pool oma elust on süüdimõistetu veetnud erinevates vanglates, tutvusringkonna moodustasid peamiselt kriminaalse taustaga isikud. Isikuvastased kuriteod on sooritatud valdavalt alkoholijoobes olles. Viimastel aastatel ei ole tuvastatud alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalkorras on kinnipeetav karistatud 11-l korral, vangistuses viibib 6-t korda. Kuritegude raskusaste on muutunud üksikinimese suhtes kergemaks, kuid ühiskonna suhtes tervikuna on jäänud samaks. Eelnevad kuriteod on olnud isikutevastased, sh raskete kehavigastuste tekitamine ja tapmine. Praegused kuriteod on rahvatervisevastased, so narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Kuritegude ajendiks on olnud alkohol, mõtlematu käitumine, mõjutatavus ning majandusliku kasusaamise eesmärk. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Viru Vangla toetab Fjodor Bulõgin`i ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Fjodor Bulõgin`il 3 täiskasvanud last. Abikaasast on lahutatud. Vabaduses puudub süüdimõistetul elukoht ja ta on avaldanud soovi taotleda vabanemisel eluaset. Rahvastikuregistri andmetel puudub Fjodor Bulõgin`il kodakondsus, tema andmed on kantud arhiivi, kuna ta on elamisloata/õiguseta isik. Eluaseme taotlemiseks peab isik omama elamisluba, mis annab seadusliku aluse elamiseks Eesti Vabariigis. Tulenevalt infosüsteemis KIR olevatest andmetest, elas kinnipeetav enne vangistust xxx. Seega on kinnipeetaval võimalik elamisloa saamiseks pöörduda taotlusega endise elukoha järgsesse kohalikku omavalitsusse. Kinnipeetav on 11-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab 6-t korda. Eelnevalt on süüdimõistetu toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, sh raskete kehavigastuste tekitamise ja tapmise. Praegune kuritegu on rahvatervisevastane, so narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Käesolev kuritegu on toime pandud käitumiskontrolli ajal, mil ta kandis tingimuslikku karistust, mis oli määratud KarS § 184 lg 1 järgi. Väärteokorras on Fjodor Bulõgin`il 9 kehtivat väärteokaristust, kõik need on ÜTS § 547 lg 1 rikkumised. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei seisa prokurör F. Bulõgin’i vabastamisele vastu. Fjodor Bulõgin kohtuistungil kinnitas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Vabaduses lubas poeg abistada eluase leidmisega, kuid praegu konkreetset elukohta vabaduses tal ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Fjodor Bulõgin`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Fjodor Bulõgin on korduvalt kriminaalkorras karistatud (isikuvastaste ja rahvatervise vastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesolev kuritegu on toime pandud käitumiskontrolli ajal, mil ta kandis tingimuslikku karistust, mis oli määratud KarS § 184 lg 1 järgi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (alkohol oli kuritegude toimepanemise soodusfaktoriks) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks eelnevale puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht. Elukoha taotlemise võimalust ei saa võrdsustada elukoha olemasoluga. Käitumiskontrolli tingimused on aga tihedalt seotud vabaduses kindla elukoha olemasoluga, mis Fjodor Bulõgin’il praegu puudub. Ülaltoodust võib järeldada, et Fjodor Bulõgin`i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Fjodor Bulõgin`i suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Fjodor Bulõgin kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid hinnates peab kohtul tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 3 Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole Fjodor Bulõgin`i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Fjodor Bulõgin`i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4