): Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga 2 2-15-10500 alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. 15. Määrus saata menetlusosalistele ja usaldusisik N D , Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L L esitas 13.07.2015 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus võttis 16.07.2015 L L pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Eve Selbergi. Kohus kuulutas 23.10.2015 välja L L pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.11.2015, ükski võlausaldaja üldkoosolekule ei il-munud. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 18.02.2016 ja 19.04.2016, ükski võlausaldaja üldkoosolekutele ei ilmunud. Tähtaegselt oli esitatud kolm nõudeavaldust: AS-i SEB Liising, EV RTK kaudu ja EV MTA kaudu poolt kokku summas 19 459,38 eurot, nõuded olid tunnustatud. Tähtaegselt esitamata, kuid teisel nõuete kaitsmise koosolekul siiski tunnustatud oli Lindorff Eesti AS-i esitatud nõue summas 13 332 eurot. Viru Maakohus kinnitas 16.06.2016 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. Pankrotihaldur avaldas teate pankrotimenetluse jätkamise otsustamiseks 22.07.2016 üldkoosolekul; üldkoosolekul otsustati pankrotimenetlus lõpetada. 3 2-15-10500 PANKROTIHALDURI ARUANNE (
lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku pangakontodel raha 169,49 eurot. Võlgniku igakuiseks sisstulekuks pankrotimenetluse kestel oli pension 158,37 eurot. Alates 01.04.2016 töötab võlgnik OÜ-s Freehand mehhaanik-autojuhina töötasuga 390 eurot. Võlgnikul on alaealine laps, kelle ülalpidamiseks lisandub lisaks miinimumpalgale veel 1/3 miinimumpalgast, s.o 573,33 eurot võlgniku ja ühe lapse kohta 2016.a. Võlgniku sissetulek on praegu sellest summast väiksem ja seega arestimisele ei kuulu. Seega puuduvad pankrotivarasse laekumised.
Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses ei ole. Ajutise halduri tasu moodustas 691,20 eurot ning oli kinnitatud pankrotimäärusega ja kuulus väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu on välja maksmata pankrotivara puudumise tõttu. Pankrotimenetluse kulud on kandnud halduri büroo. Pankrotimenetluses oli esitatud kolm II järgu nõuet ja üks III järgu nõue. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Maanteeameti info kohaselt kuulub võlgnikule viis sõidukit. Võlgniku sõnul enam neid sõidukeid ei eksisteeri, tegemist on vanarauaga, registris on aga andmed muutmata. Seega ei saa halduri arvates neid sõidukeid pidada pankrotivaraks. Muud müümata vara ei ole. Pankrotivaras pandiesemeid ei ole. Samuti ei ole kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole, haldur ei kavatse hagisid esitada, seoses sellega ei ole kohtukulusid tekkinud. Kuna pankrotivaras vara ei olnud, tegi haldur kõik võimalikku, et pankrotimenetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Ajutise halduri tasu moodustas 691,20 eurot, mis mõisteti pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur palub kinnitada halduri tasu summas 576 eurot koos käibemaksuga. Muidu pankrotimenetlusega seotud kulusid ei ole. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud äritegevus, mille tulemusena mõisteti võlgnikult välja märkimisväärne summa AS SEB Liising kasuks. Äritegevuse puudumise tõttu ei saanud võlgnik aga nimetatud summasid tasuda. Püsiva töökoha puudumise tõttu ei suutnud võlgnik kohustusi täita ehk pankroti põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur märkis, et usaldusisikuks võiks määrata N D , kes on andnud selleks nõusoleku. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning kinnitada pankrotimenetluse kulud 1 267,20 eurot. Samuti palus haldur anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude katteks. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4 2-15-10500
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega võiks katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku 22.07.2016. Koosolekul otsustati lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb L L pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus L L pankrotimenetluse raugemise tõttu.
lg 3 alusel tuleb Eve Selberg vabastada pankrotihalduri kohustusest L L pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 1 alusel on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu summas 691,20 eurot koos käibemaksuga oli kinnitatud 23.10.2015 määruses.
lg 1¹ alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Kuigi tegemist ei olnud keerulise pankrotiasjaga, on haldur siiski kulutanud aega kohustuslike 5 2-15-10500 toimingute läbiviimiseks, nt kuulutuste avaldamine, koosolekute läbiviimine, aruannete koostamine jne. Halduri tasu 480 eurot vastab tehtud töö mahule ning haldur ei ole arvestanud töötasu kõige suurema määra järgi, vaid 80 eur/tunnis, mistõttu halduri taotlus tasu maksmiseks 480 eurot tuleb rahuldada. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu 576 eurot.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud 1 267,20 eurot (ajutise halduri tasu ja halduri tasu) tuleb jätta võlgniku pankrotivara kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus vabastada võlgnikku riigituludesse kulude tasumise kohustusest summas 397 eurot ning ülejäänud osas kohustusega hüvitada kulud. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotivaras raha pankrotihalduri tasu katmiseks ei ole. Kohus leiab, et menetlusabi tuleb anda 397 eurot (millele lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud ning ülejäänud sumas anda menetlusabi kohustusega hüvitada menetlusabi kulud. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine L L esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole L L kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada L L kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks N D . Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid N D olla usaldusisikuks. Kohus leiab, et L L võlgadest vabastamise menetluses tuleb määrata usaldusisikuks N D . 6 2-15-10500
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.