← Eesti

1-14-4259/65

Obsah (13)§ 269§ 1265§ 294§ 1264§ 1262§ 1261§ 126§ 313§ 180§ 179§ 175§ 105§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 14-4259 15.juunil 2016.a s, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Tiia Kaaret Viljar Kimmel Sekretär Thea Tikenberg Tõlk I

§ 269

lg 2 p 2 alusel erandlikult süüdistatav I.Kartsev osavõtuta, kuna süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiab menetlusest kõrvale. Süüdistatavat süüdistatakse I astme rahvatervise vastu sunnatud suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteo toimepanemises, ta on varem narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo eest s.o samaliigilise kuriteo eest kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav on kohtu alla antud 30.05.

  1. Arvestades asjaolu, et Igor Kartsev ei ilmunud kohtuistungile, et ta ei ela 2 menetlejale teada antud aadressil, tema suhtes ei ole olnud võimalik kohaldada sundtoomist, on kohtul on alust arvata, et Igor Kartsev hoiab kohtust kõrvale. 15.09.2014 on Harju Maakohus kuulutanud I.Kartsevi tagaotsitavaks ja valinud tema suhtes tõkendiks vahistamise, kuivõrd süüdistatav teadlikult rikkus temale määratud tõkendit. Kaitsja teatest on näha, et kaitsja isiklikult teavitas teda kohtuistungite aegadest, kuid sellele vaatamata ei ilmunud I.Kartsev kohtuistungile. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav oli teadlik kohtuistungi toimumise aegadest, kuid lahkus sellele vaatamata 09.09.2014 Venemaale. Kohtule laekus sellekohane info 21.03.
  2. Esitatud tõendite kohaselt, et ole süüdistatav seniajani Eestisse naasnud. Samuti ei ole süüdistatav teavitanud kohut ega oma kaitsjat mitteilmumise ja Venemaale lahkumise põhjustest. Süüdistatava võimalikku viibimist Eestis on korduvalt kontrollitud, kuid see ei ole kinnitust leidnud. Viibides menetleja loata Vene Föderatsioonis ja jättes aastast 2014 kuni käesoleva ajani määratud istungitele kohtusse ilmumata, on kohus veendunud, et olukorras, kus isik on teadlikult kohtuistungi toimumise päeval 09.09.2014 menetleja loata lahkunud Eesti Vabariigist, hoiab I.Kartsev tahtlikul kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale ja on põhjendatud kriminaalasja arutamine

§ 269lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava XXXXosavõtuta.

Kohus uuris järgmisi dokumente: -

§ 1265

jälitustoimingu protokoll (lk 213-214); - Läbiotsimisprotokoll (lk 92-93); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 94-95); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1227 (lk 96-98); - DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1160 (lk 104-113); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 99-103); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 114-115); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1230 (lk 116-118); - DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1396 (lk 119-126); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 127-139); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 140-141); - Läbiotsimisprotokoll (lk 142-144); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 145-148); - Läbiotsimisprotokoll (lk 149-150); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 151-152); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1502 (lk 153-157); - DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1442 (lk 158-169); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 170); - Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 13E-AN1499 (lk 171-173); - EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastus (lk 174-175); - XXXXkahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 176-177); -Harju Maakohtu 01.07.2009 otsus nr 1-09-9059 (lk 178-180); - Kahtlustatava I.Kartsevi eeluurimisel antud ütlused (kohus avaldas

§ 294

p 2 alusel lk 181-188) - Karistusregistri väljavõtte (lk 189-190); - MTA tõend (lk 191-192); - 05.12.2013 Harju Maakohtu määrus (lk 194-197); - 30.12.2013 Ringkonnakohtu määrus (lk 198- 201); - Õiend (lk 202); - Õigusabi kuludokumendid (lk 203-205). Kohus, kuulanud ära XXXXütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 3 Kaitsja Suvalova palus kohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälistustoimingu aluseks olevate lubade olemasolu.

§ 1264

lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel.

§ 1262lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on Kar

S § 184 nimetatud kuritegudega. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures prokuröri poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas

-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib

§ 1262

lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid, luba on antud jälitusprotokollides märgitud isiku ja tema kasutuses olnud telefonide suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikeks. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, kuivõrd on üldteadaolev asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul ei ole jälitustoiminguid tegemata sageli võimalik tõendeid koguda ja tuvastada süüteoga seotud isikuid. Ka riigikohus on lahendis 3-1-1-28-14 tõdenud, et vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam juba seetõttu, et sageli on narkootilise aine käitlemisega seotud suurem isikute ring, kelle tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui neid isikuid varjatult jälgides. (RK otsus 3-1-1-14-14 p 800).

§ 1261

lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Seega on jälitustoimingu protokoll käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks. Kuigi Igor Kartsev end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, on tema suu suures koguses narkootilise aine käitlemises leidnud tõendamist järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 14.10.2013 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 03.10.2013 on teostatud XXXXja temaga kohtunud isikute suhtes varjatud jälgimist. Protokollist nähtub, et XXXXkohtus kell 18.25 XXXX, suhtlesid omavahel ja XXXX sisenes Õismäe tee 72 kortermaja trepikotta korterivahemikuga 36-72 (Kartsev elas korteris nr 40). XXXX sõitis Pikaliiva ja Sõudebaasi tee ristmiku lähistel oleva tühermaa äärde ja väljus autost. 18.35 tuli XXXX autoga tagasi Õismäe tee 72 maja juurde ning läks sama trepikoja ette ootama. Pool minuti hiljem väljus XXXX ja mõlemad isikud istusid XXXX autosse. 2 minuti hiljem väljus XXXX XXXX autost ja mõlemad isikud sõitsid ära. 18.50 peeti XXXX politseiametnike poolt kinni. XXXX sõitis 20:44 Kadaka pst-lt Harku aleviku poolsemasse metsatukas olevale pinnasteele ning sõitis sügavamale metsasisse. Kell 20.50 väljus XXXX autoga metsast Kadaka pst-le. 03.10.2013 läbiotsimisprotokoll kinnitab, et XXXXandis vabatahtlikult oma autost VW Golf juhiukse sahtlist valget värvi kinniseotud kummikinda, milles olid ecstasy tabletid. Leitud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (lk 94-95), kus on vaadeldud kollakat värvi kummikinnast, milles kaks minigrip kilekotti, kus kokku 100 ecstasy tabletti. 4 DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1160 (lk 104-113) kohaselt tablette sisaldanud kummikindalt saadi sõlmelt ja ülevalt poolt sõlme DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev XXXXi profiiliga. XXXXDNA profiili esinemissagedus on 1,5X10 -19 . XXXX DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Kuivõrd XXXX sõiduautost leitud narkootilise aine pakendilt leiti XXXXDNA-d, kinnitab see XXXXi kokkupuudet nimetatud pakendiga ja tunnistaja XXXXi ütlusi, mille kohaselt ta andis XXXX edasi ecstasy tablette. Kuivõrd ka jälitustoimingu protokolli kohaselt toimus enne XXXX kinnipidamist ja tema poolt ecstasy tablettide väljaandmist viimase kohtumine XXXXiga, kinnitab ka jälitustoimingu protokoll XXXX ütlusi XXXX ecstasy tablettide edasiandmise kohta. Ekspertiisiakti nr 13E-AN1227 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 100 oranži värvi tabletti massiga 32,95 grammi sisaldavad metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhtal kujul kokku 7,20 gramm. Eeltoodust tulenevalt on nii XXXXütluste kui ka ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse ja jälitustoimingu protokolliga leidnud tõendamist, et XXXXandis 03.10.2015 XXXXedasi 100 MDMA-d sisaldavat tabletti. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,4 grammist. M.XXXX juurest leiti metüleendioksümetamfetamiini (MDMA)7,2 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna XXXXvõeti ära narkootilist ainet MDMA kokku sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 5,1 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et XXXX, XXXXvõi XXXXoli eeltsiteeritud eesmärk. Seega on eeltoodust tulenevalt leidnud tõendamist, et XXXXandis 03.10.2015 XXXXedasi 100 ecstasy tabletti, milles oli puhast ainet MDMA 7,2 grammi. Seega käitles XXXX XXXX narkootilist ainet edasi andes suures koguses narkootilist ainet MDMA. Jälitustoimingu protokolli kohaselt käis XXXX 03.10.2013 Õismäe tee 72 kortermajas terpikojas, kus elas Kartsev (korter nr 40), mistõttu on alust arvata, et XXXX käis sel päeval Kartsevi juures. Jälitustoimingu materjalidest nähtub, et XXXX oli nimetatud trepikojas natuke üle 10 minuti, mis annab alust arvata, et Kartsev oli kodus ja XXXX kohtus temaga. XXXX ütlustest nähtub, et ta sai Kartsevi käest konkreetsed nimed, kellele ainet müüs, seega oli Kartsevile varasemast teada isikud, kes soovivad narkootikume osta, ja seega tundis ka Kartsev XXXX. Kuna XXXX kohtus XXXX 03.10.2013 vähemalt kahel korral ja XXXXi ütlustest ei selgu, millal ta sel päeval XXXX narkootilise aine üle andis, ei ole võimalik täpselt tuvastada, mis hetkel XXXX XXXX ecstasy tabletid üle andis. XXXX ütlused kinnitavad, et ta sai narkootilise aine Kartsevi käest ja XXXX andis selle XXXX edasi, kuna oli saanud Kartsevilt konkreetsed nimed, kellele võis ainet edasi anda. XXXX ütlustega riimub ka XXXX leitud tablettide pakkimisviis. Asjaolu, et tabletid olid pakendatud samasugustesse kummikinnastesse, milliste karp leiti Kartsevi kodust, ja kummikindalt leiti XXXX DNA, kinnitab, et narkootiline 5 aine oli pakendatud XXXX poolt Kartsevi juures. Kui XXXX oleks saanud 03.10.2013 tabletid otse Kartsevi käest (käis trepikojas kus asus Kartsevi korter), puudunuks aine pakendil XXXX selgelt tuvastatud DNA (oleks pigem Karstsevi DNA), mis kinnitab XXXX ütlusi, et Kartsev ise ainet ei müünud ja seda tegi XXXX Kartsevi juhiste kohaselt. Seega tegutses XXXX ecstasy tablette XXXX edasi müües grupis kooskõlastatult I.Kartseviga. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et I.Kartsev omandas täpselt tuvastamata aja kuid enne 03.10.2013 100 ecstasy tabletti, andis need edasi XXXX, kes kooskõlastatult I.Kartseviga müüs tabletid edasi XXXX . Kuna tabletid sisaldasid MDMA-d 7,2 grammi, siis käitles I.Kartsev koos XXXX iga XXXX narkootilist ainet edasi andes suures koguses narkootilist ainet MDMA. 14.10.2013 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 03.10.2013 sõitis XXXX 20:44 Kadaka pst-lt Harku aleviku poolsemasse metsatukas olevale pinnasteele ning sõitis sügavamale metsa sisse. Kell 20.50 väljus XXXX autoga metsast Kadaka pst-le. 04.10.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 99-103) kinnitab, et s Kadaka pst-l Moora ja Lehtri tn vahel metsaalal umbes 5 cm sügavusel maapinnas asub valget värvi plastkarp. Karbis asub kilekott „Prisma“, milles hulgaliselt kasutamata pakkevahendeid ning kilekott, milles 4 läbipaistvat kilkeotti, milles kõigis rohelist värvi tundmatu taime osad. Leitud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (lk 114-115). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1230 kohaselt on ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga kokku 198,7 grammi neljas kilekotis kanepiõisikud (marihuaana), mis sisaldavad 14% tetrahüdrokannabinooli. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et XXXXvõi I.Kartsevil oli eeltsiteeritud eesmärk. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et tetrahüdrokannabinooli (THC) puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Peidikust leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) 198,7 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna peidikust leiti ja võeti ära narkootilist ainet marihuaanat kokku sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 26.4 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud XXXXütlused kinnitavad, et ta käitles koos Kartseviga narkootikume. Ainet hoidsid Kartsevi juures kodus või siis metsas, oli väike auk ja augus oli ämber. Hoidsid ainet metsas, sest nii on ohutum. DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1160 (lk 104-113) kohaselt saadi läbipaistvalt kilekotilt nr 1 (sõlmelt), milles oli taimne aine, DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev XXXXi DNA profiiliga. 6 Läbipaistvatelt kilekottidelt nr 2,3,4 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada XXXXpärineva biloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Eeltsiteeritud ekspertiisiakt kinnitab XXXX kokkupuudet peidikus olnud narkootilise aine pakendiga. Arvestades asjaolu, et jälitustoimingu protokolli kohaselt viibis XXXX03.10.2013 õhtul Tähetorni piirkonnas, kust leiti 04.10.2013 plastkarp kanepiga ja pakkevahenditega ning karbis olnud kilekottidelt, milles oli kanep, leiti XXXX DNA on XXXX enda ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti ja jälitustoimingu protokolliga tõendamist leidnud, et kanepi peitis metsaalale XXXX. DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE1396 arvamuse kohaselt läbipaistvalt kilekotilt nr 3 (milles oli taimne aine ja mis oli kilekotis) võetud proovist (sõlmelt ja ülevalt poolt sõlme) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Igor Kartsevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segapoovis. Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. Pärnalt ja/või A. Kalmerilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. Vaherilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Ekspertiisiaktis toodud vastus, mille kohaselt proovis A135135 kilekotilt (milles oli marihuaana, pakend nr 1) saadud tulemuste alusel ei saa välistada Igor Kartsevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust, mistõttu ei kinnita see lause ekspertiisiakti arvamuses I.Kartsevi seotust peidikust leitud narkootilise ainega marihuaana. Kilekottidelt 1,2,4 I.Kartsevi DNA-d ei leitud üldse. Eeltsiteeritud eksperdiarvamus ei kinnita ega lükka ümber süüdistusaktis toodud väiteid. Samas ei välista fakt, et saadud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole DNA proov kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks, et I.Kartsev ei omanud kilekotiga mingit kokkupuudet. I.Kartsevi väide, et tema ei ole seotud Tähetorni piirkonnas metsaalalt leitud marihuaanaga, on ümber lükatud XXXXütlustega. Kohtul puudub alus kahelda XXXXütlustes, mille kohaselt XXXX pakendas ja andis ainet edasi. Aine pakendamiseks andis Kartsev. Ei tea kellelt Kartsev aine sai. Ainet hoidsid Kartsevi juures kodus või siis metsas, oli väike auk ja augus oli ämber. Hoidsid ainet metsas, sest nii on ohutum. Olles kinnitanud kogu aeg, et tegutses narkootiliste ainete käitlemisel isikute grupis koos Kartseviga, raskendas XXXX sellega ka iseenda süüdistust 19.12.2014 kohtuotsusega mõistetud reaalse vangistuse puhul ei saa rääkida ka XXXXi erikokkuleppest prokuröriga või muul viisil tema soodustamisest vastutasuks kohtus antavate ütluste eest. Samuti haakuvad XXXXütlused jälitustoimingu protokolliga, millest nähtub, et XXXX käis Õismäe tee 72 kortermaja selles trepikojas, kus elas Kartsev, samuti et XXXX ja XXXX kohtusid enne kui XXXX läks Kartsevi korteri trepikotta ja ka pärast seda 7 Kartsevi maja ees. Pärast kohtumist läks XXXX Tähetorni piirkonnas asuvale metsaalale, kust järgmisel päeval leiti peidikust marihuaana. Kui Kartsev ei oleks olnud seotud XXXXi poolt Tähetorni piirkonda metsaalale peidetud marihuaana käitlemisega, puudunuks XXXXil vajadus enne aine peitma minekut tiirutada ümber Kartsevi trepikoja. XXXXi ütluste usaldusväärsuse hindamisel seoses maasse peidetud marihuaana käitlemisel kooskõlastatult Kartseviga, arvestab kohus ka asjaolu, et 03.12.2013 peeti XXXX ja Kartsev kinni ajal kui nad pakendasid Kartsevi juures ühiselt narkootilisi aineid, mis kinnitab ka XXXXi teiste ütluste usaldusväärsust. Kuna XXXXi teisi ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktid, asitõendite vaatlusprotokollid ja ei ole tuvastatud erinevusi tema poolt kohtueelses ja kohtus antud ütlustes, ei ole kohtul alust kahelda XXXXi ütluste usaldusvääruses seoses marihiaana peitmisega maasse kokkuleppel Kartseviga. Harju Maakohtu 01.07.2009 kohtuotsusega tunnistati I.Kartsev süüdi KarS § 184 lg 2p1 järgi suures koguses marihuaana, amfetamiini omandamises ja hoidmises. Ka menetlusesemeks olevas kriminaalasjas süüdistatakse I.Kartsevi muu hulgas suures koguses marihuaana, omandamises ja valdamises. Kuna peidikust leiti suures koguses marihuaanat, siis esineb lisaks kohtu poolt eespool käsitletud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu. I.Kartsev on jätkanud peale eelmist kohtuotsust marihuaana käitlemist. Kuivõrd XXXXi ütlused koostoimes teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (eelkõige jälitusprotokolliga) kinnitavad, et tema poolt narkootilise aine marihuaana peitmine peidikusse toimus kooskõlastatult Igor Kartseviga on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et 198,7 g tetrahüdrokannabinooli (THC) käitlemisel tegutsesid XXXXja I.Kartsev ühiselt ja kooskõlastatult. XXXXsai I.Kartsevilt viimase poolt eelnevalt tuvastamata ajal omandatud narkootilise aine marihuaana ja peitis selle kooskõlastatult I.Kartseviga Tähetorni piirkonnas metsaalal olnud peidikusse. Peites tuvastamata ajal peidikusse marihuaanat ja hoides kuni 04.10.2013 peidikus 198,7 grammi marihuaanat käitles XXXXkokkuleppel I.Kartseviga suures koguses narkootilist ainet marihuaana, kusjuures rollijaotusest tulenevalt oli Kartsevi ülesandeks marihuaana hankimine. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et I.Kartsev omandas täpselt tuvastamata aja kuid enne 03.10.2013 vähemalt 198,7 grammi narkootilist ainet marihuaana, valdas seda ja andis selle aine edasi XXXX, kes kooskõlastatult I.Kartseviga peitis 198,7 grammi marihuaanat Tähetorni piirkonnas metsaalale. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt on Õismäe tee 72 maja taga korter 40 rõdu alusel maapinnal näha maapinna sees jalajälge, edasi on näha võrkaia äärest maapinnalt sarnased jalajäljed nagu Õismäe 72 maja taga maapinnal. Aia 21 ja 22 posti vahel maapinnal leiti heledad kummikinda, mis on otsast sõlme seotud. Puulehteda alt avastati 3 kummikinnast, milledest ühes suuremas on läbi kinda näha punaseid ja rohelisi tablette. Kinnaste kõrval asus väike kilepakend, milles rohelise taime osad. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 140-141) on vaadeldud leitud kummikindaid. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1502 kohaselt leiti aia äärest kummikinda sisse pakendatud 185 tumeroosat värvi tabletti kogumassiga 60,70 grammi, milles puhtal kujul narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 13,3 grammi ja 115 rohelist värvi tabletti kogumassiga 37,53 grammi, milles puhtal kujul metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 8,21 grammi; kahes minigripis narkootilise aine kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbrilist ainet kogumassiga 11,80 grammi, milles puhtal kujul kokaiini 1,79 grammi; ning ühes minigripis narkootilist ainet marihuaana 0,47 grammi. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et tetrahüdrokannabinooli (THC) puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist, MDMA puhul 1,4 grammist ning kokaiini puhul 0,65 grammist. Seega on aia äärest leitud MDMA sisaldavate tablettide 13,3 g + 8,21 g kokku 21.51 g, kokaiini 1,79 grammi ja marihuaanat 0,47 grammi koguse puhul tegemist suure kogusega. 8 Läbiotsimisprotokolli (lk 142-144) kohaselt leiti XXXXelukohast läbiotsimisel rõduga magamistoast 2 mingrip kilekotti valge tükkis pulbrilise ainega, foolium nutsakas, milles roheline taimne aine, 3 minigrip kilekotti, milles roheline taimne aine, digitaalne kaal, kilekott rohelise taimse puru jääkidega, hulk tühje kasutamata minigrip kilekotte, kummikinnas, mille sees üks mingrip kilekott valge pulbrilise ainega, kasutamata kummikindad. Kartsevi ema kasutuses olevast toast leiti digitaalne kaal, 2 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega, kasutamata tühjad minigrip kilekotid. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 145-148) on vaadeldud läbiotsimisel leitud esemeid. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1502 kohaselt XXXXelukohas XXXXkorterist leitud plastpurgis sildiga CofiTabs oli kahes minigripis narkootilise aine kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbriline aine kogumassiga 1,83 grammi, milles puhtal kujul kokaiini 0,29 grammi; fooliumnutsakus narkootiline aine marihuaana kogumassiga 0,44 grammi; kolmes minigripis narkootiline aine marihuaana kogumassiga 2,59 grammi; kahes minigripis pulbriline aine kogumassiga 0,38 grammi, milles sisaldub narkootiline aine amfetamiini, kuid selle protsendilist sisaldust pulbris ei määratud aine vähesuse tõttu; ning ühes minigripis pulbriline aine kogumassiga 13,02 grammi, milles puhtal kujul amfetamiini 0,60 grammi. Digitaalkaalud, millel amfetamiini, kokaiini ja THC jäljed, samuti digitaalkaalud, millel amfetamiini ja THC jäljed, THC jälgedega kilekott. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et tetrahüdrokannabinooli (THC) puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist, MDMA puhul 1,4 grammist, amfetamiini puhul 1,3 grammist ning kokaiini puhul 0,65 grammist. I.Kartsevi elukohast leiti puhast kokaaini 0,29 grammi, marihuaanat 0,44 + 2,59 g kokku 3.03 grammi, amfetamiini 0,60 g DNA ekspertiisiakti nr 13E-GE1442 kohaselt ei saa Igor Katsevi toast leitud digitaalkaalult saadud DNA tulemuste alusel välistada XXXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kummikindas nr 1 olnud läbipaistvalt kilekotilt, kummikindalt nr 2, minigrip kilekotilt saadud DNA tulemuste alusel ei saa välistada XXXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist nende segaproovides. Kummikinnastelt nr 1,3, mingirp kilekotilt nr 2, fooliumnutsakult ja esimeselt ja teiselt läbipaistvalt kilekotilt saadud DNA tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada XXXXpärineva bioloogilise materjali sisaldumist nende segaproovides. Mingrip kilekotilt nr 2, milles olid tabletid ja mis oli kummikindas nr 3, saadi DNA osaline profiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Igor Kartsevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Mingrip kilekotilt nr 1, milles olid aine ja mis oli purgis, saadi DNA osaline profiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada XXXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Mõiste ei saa kindlalt välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest, kuid tulemusi andnud lookustes on puudu 1 või 2 erandjuhul 3 võrdlusisiku alleeli ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Tulenevalt Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 väljendatud seisukohast ei saa käsitleda eeltsiteeritud ekspertiisiaktis toodud vastuseid, mille kohaselt saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Igor Kartsevilt ja XXXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist osades segaproovides ja ei saa välistada XXXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist osades segaproovides ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust, mistõttu ei kinnita need laused ekspertiisiakti arvamuses I.Kartsevi ja XXXXseotust Kartsevi kodust leitud esemetega ja aia äärest leitud narkootilise ainega. 9 Eeltsiteeritud eksperdiarvamused ei kinnita ega lükka ümber süüdistusaktis toodud väiteid. Samas ei välista fakt, et saadud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole DNA proov kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks, et I.Kartsev ja XXXXei omanud Kartsevi kodust leitud esemete ja ainetega ning aia äärest leitud narkootilise ainega mingit kokkupuudet. Igor Kartsev ei ole end talle süüdistuse esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Tema oma oli vaid elukohast leitud väike kogus kanepit, mis oli mõeldud isiklikuks tarvitamiseks. Oli saanud aine ammu, mistõttu ei olnud see tal meeles politseile vabatahtlikult välja anda. Pulbriline aine, mis leiti läbiotsimisel, on purustatud kofeiini tabletid. Kartsevi eeltsiteeritud ütlused on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eksperdiarvamus, mille kohaselt plastpurgis sildiga CofiTabs oli kahes minigripis narkootilise aine kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbriline aine kogumassiga 1,83 grammi, milles puhtal kujul kokaiini 0,29 grammi, lükkab ümber Kartsevi väite, et tegemist oli purustatud kofeiini tabletiga. Asjaolu, et Kartsevi elukohas leiti väikeses koguse kokaiini haakub ka XXXXi ütlustega, mille kohaselt neil oli Kartseviga kokaiin oma tarbeks. Asjaolu, et rõduga toast, kus elas I.Kartsev, leiti digitaalkaalud, millel olid nii amfetamiini, kokaiini kui ka THC jäljed, kinnitab, et nimetatud kaalu on kasutatud kõigi 3 aine kaalumisel väiksemaks koguseks pakendamise eesmärgil. Ka XXXXi ütlused kinnitavad, et narkootilist ainet pakendati Kartsevi toas. Asjaolu, et väikeses koguses amfetamiini sisaldav pulber leiti Kartsevi kasutuses olnud toast sahtlitega kapi ülemisest sahtlist kummikinda sees olevast kilekotist, kinnitab, et Kartsev pidi selle narkootikumi sahtlisse ise peitma. Ei ole eluliselt usutav, et XXXX oleks põgenedes ainult osa narkootilisi aineid kaasa võtnud ja osa aineid jõudnud ilma Kartsevi teadmata Kartsevi tuppa peita. Asjaolu, et Kartsevi toast leitud kaalult leiti ka amfetamiini jälgi, kinnitab, et Kartsev oli seda kaalu kasutanud amfetamiini kaalumiseks väiksemaks pakendamise eesmärgil. XXXXütlustest nähtub, et kui koridoris hakkas imelik kära, võttis kanepi, kokaiini ja ecstasy tabletid ning hüppas rõdult. Ka nähtub XXXXütlustest, et koos Kartseviga müüsid nad ecstasy tablette ja kanepit ning ise tarvitasid kokaiini ning amfetamiini ei olnud. Seega puudus XXXXteadmine, et Kartsevil oli kodus ka amfetamiini. Harju Maakohtu 01.07.2009 kohtuotsusega tunnistati I.Kartsev süüdi KarS § 184 lg 2p1 järgi suures koguses marihuaana, amfetamiini omandamises ja hoidmises. Kuna käesolevas kriminaalasjas leiti Kartsevi kodust muuhulgas ka amfetamiini ja marihuaanat, siis esineb lisaks muudele tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu. I.Kartsev on jätkanud peale eelmist kohtuotsust nii marihuaana kui amfetamiini käitlemist. Asjaolu, et amfetamiini leiti ainult Kartsevi elukohast ja XXXXi ütlustest nähtub, et „amfetamiini ei olnud“, kinnitab, et amfetamiini käitles Kartsev üksinda ja XXXX amfetamiini käitlemises ei osalenud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Kartsev ja XXXX käitlesid amfetamiini isikute grupis. XXXXütlused kinnitavad, et lärmi kuuldes hüppas ta sokkis Kartsevi rõdult koos narkootikumidega välja. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega kinnitab, et korter 40 rõdu all maapinnal on näha jalajälg ja sarnased jalajäljed lähevad kuni aia posti nr 20, kus on jälje eristatav sokimuster. Sealt samast aia 21 ja 22 posti vahel maapinnal leiti heledad kummikindad, mis on otsast sõlme seotud. Puulehteda alt avastati 3 kumminnast, milledest ühes suuremas on läbi kinda näha punaseid ja rohelisi tablette. Kinnaste kõrval asus väike kilepakend, milles rohelise taime osad. Arvestades asjaolu, et kummikinnastesse pakitud narkootiline aine leiti aia juurest kohast, kuhu maani viis XXXXi jalajälgede rida ning XXXXi ütluste kohaselt pakendasid nad aineid erinevates pakendites ja kummikinnastes, on tõendatud, et aia 21 ja 22 posti vahelt leitud ained olid samad ained, mis XXXX oli rõdu kaudu põgenedes Kartsevi toast kaasa võtnud. Arvestades asjaolu, et Kartsevi kasutuses olevast toast leiti aknalaua pealt avatud pappkarp kasutamata kummikinnastega (lk 148) ja samasugusesse kummikindasse (lk 141) oli pakitud 10 Kartsevi toast leitud amfetamiin ning samasugustesse kummikinnastesse (lk 139, 141) oli pakendatud aine, mis oli XXXXi poolt aia juurde mahavisatud, on neil juhtudel tegemist samast karbist pärit kummikinnastega. Nimetatud asjaolu kinnitab XXXXi väidet, et nad pakendasid koos Kartseviga narkootilist ainet Kartsevi toas m.h ka kummikinnastesse. Kuigi Kartsev eitab oma seost aia äärest leitud narkootilise ainega, kinnitavad eelpool toodud asjaolud XXXXi ütlusi, et ta käitles koos Igor Kartseviga ecstasyt, marihuaanat ja kokaaini. Juba ainuüksi asjaolu, et XXXX põgenes rõdu kaudu suure koguse narkootilise ainega ja kohe seejärel leiti läbiotsimisel Kartsevi toast narkootikumide pakendamisele viitavaid esemeid (kaalud, kummikindad) ja narkootilist ainet kinnitab, et Kartsev oli seotud aia juures leitud narkootilise aine käitlemisega. Kuigi kummikindaid ja digitaalkaale kasutatakse igapäevaselt ka majapidamises, on käesoleval juhul ilmselge, et kummikindad ja digitaalkaalud olid Kartsevi toas üksnes narkootilise aine pakendamise eesmärgil. Majapidamises kasutatavatel digitaalkaaludel ei leiduks kolme erineva narkootilise aine jälgi. Kummkinnaste karp oli Kartsevi toas kapi peal, mis viitab, et seda oli just kasutatud ning haakub XXXXi ütlustega, mille kohaselt nad tegelesid Kartsevi toas vahetult enne kinnipidamist narkootilise aine pakendamisega. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt oli tegemist 3-toalise korteriga, kus I.Kartsevil oli omaette tuba. Asjaolu, et Kartsevi ema toast leiti väikeses koguses 0,38 g valget pulbrilist ainet, mis sisaldas amfetamiini, kuid mille protsendilist sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu ei kinnita, et narkootiline aine, mis leiti Kartsevi toast oleks kuulunud Kartsevi emale või vennale. XXXXi ütlustest nähtub, et pakendamisega tegeles ainult tema ja vahel ka Igor Kartsev. XXXXi ütlustest ei nähtu, et teised korteris elanud isikud (Kartsevi vend ja ema) oleksid osalenud narkootilise aine käitlemises. Kuna väikeses koguses amfetamiini sisaldanud pulber leiti Kartsevi ema S.Narožnaja toast ja viimati nimetatu on ka varem karistatud narkootilise aine amfetamiini omandamises ja valdamises (lk 178-180), on alust arvata, et S.Narožnaja toast leitud amfetamiini sisaldanud pulber kuulus S.Narožnajale. Kuna kriminaalasjas puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid I.Kartsevi poolt selle 0.38 grammi amfetamiini sisaldanud pulbri käitlemist, siis tuleb asuda seisukohale, et selle väikese koguse narkootilise aine käitlemises Igor Kartsev ei osalenud. Eeltoodust tulenevalt on osaliselt Kartsevi enda ütlustega (toast leitud marihuaana osas) XXXXütluste, asitõendite vaatlusprotokollidega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, läbiotsimisprotokolliga leidnud tõendamist, et I.Kartsev grupis kooskõlastatult XXXX oli eelnevalt teadmata ajal kohas ja isikult omandanud ning ta hoidis ja pakendas koos XXXXiga oma kodus kuni 03.12.2013 kokaaini 0,29+1,79 s.o 2.08 grammi, marihuaanat 0,44 + 2,59+0,47 g kokku 3.5 grammi, MDMA tablette 13,3 g + 8,21 g kokku 21.51 grammi. Läbiotsimisprotokoll, XXXXi ütlused ja asitõendi vaatlusprotkoll kinnitavad, et Kartsev käitles 13,02 grammi amfetamiini sisaldanud pulbrit, milles puhast ainet 0,60 g üksinda. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna XXXXi poolt visati maha ja võeti ära narkootilist ainet MDMA kokku sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 15.3 korda ja kokaiini koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 2,7 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. XXXXelukohast leiti ja võeti ära kokaiini koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks 4 isikule, marihuaanast 4 isikule ja amfetamiinist 4 isikule, mistõttu on tõendamist leidnud, et ka selle koguse puhul on tegemist narkootilise ainega suures koguses. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), MDMA , amfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete 11 ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 I nimekirja. Kokaiin kuulub nimetatud määruse lisa 1 II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et XXXXvõi I.Kartsevil oli eeltsiteeritud eesmärk. Läbiotsimisprotokoll (lk 149-150) kohaselt leiti 04.12.2013 XXXXi kasutuses olnud sõidukist Mazda 323 reg nr XXXXpabervoldik, milles tundmatu taimne puru. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 151-152) on vaadeldud läbiotsimisel leitud voldikut marihuaanaga. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN1502 kohaselt XXXXi autost leitud voldik sisaldas marihuaana ja tubaka segu kogumassiga 0,20 grammi. XXXXütluste kohaselt sai tema kogu narkootikumi Kartsevi käest, mistõttu on alust arvata ja on tõendamist leidnud, et ka selle väikese koguse narkootilise aine omandas XXXXI.Kartsevi käest. Kuna marihuaana ja MDMA tabletid olid XXXXi sõnade kohaselt edasimüügi eesmärgil, on eluliselt usutav, et XXXXi autost leitud marihuaana oli XXXX saanud Kartsevilt aine edasimüügi eesmärgil. 05.12.2013 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti s Mooni ja Tildri tn vahelisel alal asuval jalgraja kõrval oleva kiviehitise juures kilekott, milles 10 punast värvi tabletti. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 13E-AN1499 kohaselt sisaldasid 10 tabletti kogumassiga 3,21 grammi puhtal kujul metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,70 grammi. Nimetatud tabletid ning 03.12.2013 XXXXpoot peidetud ja sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud kummikinda sees olnud tumeroosad tabletid on sarnased välimuse, värvuse ja toimeaine MDMA protsendilise sisalduse poolest. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et MDMA puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,4 grammist. Leitud ja äravõetud MDMA kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks 5 isikule, mistõttu on tõendamist leidnud, et selle koguse puhul on tegemist on narkootilise ainega väikeses koguses Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (lk 151-152) on vaadeldud sündmuskoha käigus leitud minigrip kilekotti tablettidega. Vaatlusprotokollis on märgitud, et need olid V.XXXXi poolt maha visatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, kus ja kelle poolt on tabletid Mooni ja Tildri tn vahelisel alal asuval jalgraja kõrval oleva kiviehitise juurde peidetud. Asitõendi vaatlusprokollis kajastatud väidet, et tegemist on V.XXXXi poolt 05.12.2013 maha visatud ainega, ei kinnita ükski teine tõend, sealjuures ei kajastu lk 170 olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist XXXXi seotust nimetatud ainega. Kuigi XXXXütluste kohaselt müüs tema I.Kartsevi juhtnööride kohaselt ecstasy tablette ka V. e puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis kinnitaks, et 05.12.2013 sündmuskoha vaatlusel leitud narkootilise aine puhul oleks tegemist XXXXpoolt V. e edasi antud ainega. Asjaolu, et 05.12.2013 leitud tabletid ja 03.12.2013 leitud tabletid on sarnased, ei kinnita veel, et tegemist on XXXXi poolt Kartsevi palvel edasi antud tablettidega. XXXXi ja Kartsevi poolt väiksemateks kogusteks pakendatud MDMA tabletid olid teistel kriminaalasjas uuritud juhtudel pakendatud kummikindassse, kuid nii ei ole 05.12.2013 leitud aine puhul. Seega puuduvad kriminaalasjas ka tõendid, mis kinnitaks, et nende 10 MDMA tableti puhul oleks tegemist narkootilise ainega, mida Kartsev palus XXXX edasi müüa XXXX I.Kartsev peeti kahtlustatavana kinni 03.12.2015 ja viibis kuni 30.12.2015 vahi all. 03.12.2013 Kartsevi korteris toimunud läbiotsimiste käigus ja Õismäe 72 maja taga toimunud sündmuskoha vaatlusel maapinnal aia 21 ja 22 posti vahel leitud narkootilised ained võeti ära. XXXXkasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel võeti narkootiline aine ära 04.12.
  3. Harju Maakohtu 19.12.2014 kohtuotsuse resolutiivosast nähtub, et XXXXviibis alates 03.12.2015 12 eelvangistuse. Seega ei saanud peale kinnipidamist 03.12.2013 Kartsev anda XXXX ei ecstasy tablette ega korraldusi nende edasimüügiks. XXXXkohtuistungil antud ütlustest ei nähtu kus, mitu korda ja kui palju on ta XXXX ecstasy tablette edasi andnud. Ei saa välistada, et XXXX sai lisaks XXXX tablette veel ka teistelt isikutelt. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaks, et XXXXandis 03.12.2013 e 10 tabletti. Samuti puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis kinnitaks, kas, kus ja millal on XXXX edasi andnud 2 ecstasy tabletti. XXXXpoolt kohtuistungil antud ütlustes nimetatud asjaolu ei kajastu. XXXXkohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et ta on XXXX Kartsevi juhiste kohaselt tuvastamata kohas, tuvastamata koguses ajavahemikul 2013 suvi (mil algas koostöö Kartseviga) kuni detsember 2013 (mil nad kinni peeti) ecstasy tablette edasi andnud. XXXXi ütlused kinnitavad, et ta sai narkootilise aine Kartsevi käest ja XXXX andis selle XXXX edasi, kuna oli saanud Kartsevilt konkreetsed nimed, kellele võis ainet edasi anda. Seega on tõendamist leidnud, et Kartsev hankis tuvastamata isikult, tuvastamata ajal tuvastamata koguse MDMA-d sisaldavaid tablette ja andis omandatud MDMA tabletid tuvastamata koguses edasi XXXXile eesmärgiga, et XXXX müüks narkootilist ainet e. Kuna pole teada millises koguses XXXX MDMA-d sisaldavaid tablette XXX edasi andis, tuleb lugeda, et tegemist oli väikese kogusega (kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks). Seega käitles Kartsev XXXX ecstasy tablette koos e edasimüügi juhistega edasi andes väikeses koguses narkootilist ainet kooskõlastatult isikute grupis. XXXX ütlustest nähtub, et tema ülesandeks oli aine pakendamine ning edasi müük XXXX ja XXXX , kelle nimed andis talle Kartsev. Aine pakendamiseks andis Kartsev. Ainet pakendati Kartsevi toas. Põhiliselt pakendas ise, vahel aitas ka Igor. Kartsev andis kontaktid. Saadud raha jäi osa XXXXile osa andis Kartsevile. Olid konkreetsed inimesed, kellele anti. Kartsev ise ei müünud vaid andis XXXX . XXXX ütlusi Kartsevi toas narkootilise aine pakendamise kohta kinnitavad ka 03.12.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja narkootilise aine ekspertiisiaktid. Seega kõike eelpoolt toodud arvestades on tõendamist leidnud, et I.Kartsev käitles alates 2013 suvi kuni tema kinnipidamiseni 03.12.2013 narkootilist ainet grupis koos XXXX. Neil oli omavahel kokkulepitud tööjaotus, mõlemal olid omad ülesanded. Kartsev hankis erinevaid narkootilisi aineid, hoidis eespool nimetatud aineid enda kodus ja kokkuleppel XXXXiga ka metsas peidikus, abistas vahel XXXXit ka narkootilise aine pakendamisel, määras isikud, kellele tohtis edasi müüa ja sai hiljem ka müügist saadud osa raha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.Kartsev tegutses suures koguses narkootiliste ainete ( vähemalt 2.08 g puhast kokaiini, 202.4 grammi marihuaanat ja 28.71 grammi puhast MDMA-d) ebaseaduslikul käitlemisel isikute grupis koos XXXX ühiselt ja kooskõlastatult. Grupi ühine ja kooskõlastatud tegevus oli suunatud narkootiliste aine omandamisele, hoidmisele, pakendamisele ja edasiandmisele. Samuti käitles I.Kartsev üksinda väikeses koguses narkootilist ainet puhast amfetamiini 0,60 g. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuigi I.Kartsev ise eitab narkootilise aine suures koguses käitlemist ja tunnistab üksnes väikeses koguses kanepi valdamist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab pakendada ja edasi müüa ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et 13 ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest marihuaanat, MDMA-d sisaldavaid tablette, kokaiini, valdas neid ning müüs marihuaanat ja MDMA-d sisaldavaid tablette teadlikult kokkuleppel vastavalt omavahelisele tööjaotusele koos XXXXiga raha eest edasi e ja XXXXle, seega Kartsev omandas, valdas ja andis edasi isikute grupis narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus. I.Kartsevi valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad erinevate narkootilise aine omandamine, valdamine, pakendamine ja edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Harju Maakohtu 01.07.2009 kohtuotsusega on I.Kartsev tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2p2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on I.Kartsevi puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXXtegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2p 1,2 järgi kui isikute grupis (koos XXXX ) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 12 peatüki
  4. jaos sätestatud kuriteo. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad XXXXkaristust kergendavad asjaolud. I.Kartsevi puhul on leidnud tõendamist, et ta müüs XXXXkaudu narkootilist ainet nii XXXXle kui e, seega on ta saanud narkootilise aine müügist ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Igor Kartsevit iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime aasta pärast Harju Maakohtu 01.07.2009 kohtuotsusega määratud katseaja lõppemist. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Kuigi ankeetandmete kohaselt oli I.Kartsev 2013 aastal töötu ja ka MTA andmetel puudus tal sissetulek, oli tal ülikoolist akadeemilisel puhkusel olemise tõttu võimalik tööd otsida ja tööl käia. Ta elas koos emaga, kes ilmselgelt oleks teda toetanud. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. 14 XXXXsüü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Igor Kartsev üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka edasiandmisega kolmandatele isikutele. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Igor Kartsev on alles 28 aastane nooruk, kes on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus erinevate narkootiliste ainete suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab I.Kartsevi suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud I.Kartsevile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud peale katsaja lõppemist samalaadsete kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida I.Kartsevit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 5 aastat. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 126

lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltomikusse.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, milel kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes

§ 126lg 3 p 4 ja Kar

S § 83 lg 4 otsustab kohus narkootilised ained, mis ekspertiisiaktide kohaselt asuvad EKEI keemiaosakonnas, konfiskeerida ja hävitada. Prokuröri poolt kohtuistungil kohtule asitõendeid üle ei antud. Ka kohtukõnes ei avaldanud prokurör arvamust asitõendite osas ega nimetanud kohtule asitõendite tegelikku asukohta. Süüdistusakti kohaselt peaksid kriminaalasjas olema järgmised asitõendid: Tuti sõiduauto läbiotsimisel leitud kummikinnas, milles minigripid, 04.10.2013 sündmuskohavaatluse käigus leitud plastikust karp, milles üks kilekott, milles neli kilekotti, üks kilekott, milles hulgaliselt kasutamata minigrippe, 03.12.2013 sündmuskohavaatluse käigus leitud kolm kummikinnast, milles erinevad pakendid, 03.12.2013 Igor Kartsev elukoha läbiotsimisel leitud üks plastpurk, milles minigripid, fooliumnutsakas, digitaalkaalud, kilekott, kiletükk, milles minigrip, minigripid, milles kasutamata minigripid, üks karp kummikinnastega, 04.12.2013 XXXXi kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel leitud üks pabervoldik, 05.12.2013 sündmuskoha vaatluse käigus leitud minigrip kilekott, mis kõik asuvad kriminaalasja juures. Ka asitõendite vatlusprotokollid lk 94, 114, 140, 145, 151 kinnitavad nimetatud asitõendite olemasolu. Sündmuskoha vaatluse käigus tehtud kaks kipsjäljendit, mis asuvad kriminaalasja juures. Kipsjäljendite tegemist kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 127-128. Kohtuinfoüstemis oleva M.XXXX ja XXXXsuhtes tehtud Harju Maakohtu 19.12.2014 kohtuotsuses ei ole eespool nimetatud asitõendite suhtes otsustust tehtud. Vaatamata sellele, et prokurör on ilmselgelt unustanud asitõendite olemasolu ja kohtule ei ole hetkel teada kas asitõendid asuvad prokuratuuris või politseiasutuses, tuleb kohtul

§ 313

lg 1p11 kohaselt võtta seisukoht ka asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes. Kuna eespool loetetud kummikindad, minigrip kilekotid, kilekotid, plastikust karp, plastpurk, fooliumnutsakad, digitaalkaalud, kiletükid, karp kummikinnastega, pabervoldiku puhul võib ilmselgelt öelda, et tegemist on väärtusetute asjadega, tuleb need

§ 126lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada.

Kuivõrd puudub vajadus säilitada sündmuskoha vaatluse käigus tehtud kipsjäljendeid tuleb ka need hävitada. 15

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ming I.Kartsevilt tuleb välja mõista kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasud. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt I.Kartsevilt alljärgnevalt:

§ 179

lg 1 p 1 sundraha 1075 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel määratud kaitsetasu 840 eurotja koopiakulu 1 euro riigituludesse. Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 113) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 1881 eurot ja analüüsiobjektide arv
  3. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 11 proovi (lk 105), ehk siis tegemist on 11 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 13E-GE1160 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 13E-GE1160 põhjendatud maksumus 11x57 s.o 627 eurot. Samast põhimõttest lähtuvalt on ka DNA-ekspertiisi nr 13E-GE1442 põhjendatud maksumus 31x 57 s.o 1767 eurot ja mitte 4503 eurot (lk 169). Kokku on kohtule esitatud andmete alusel ekspertiisikulusid, mis võiks kuuluda süüdistavalt väljamõistmisele, summas 3879 eurot. Kohtuinfoüstemis oleva Harju Maakohtu 19.12.2014 kohtuotsusega on XXXXt ja XXXXvälja mõistetud ekspertiisikulusid summas 7728 eurot. Kuivõrd Harju Maakohtu 19.12.2014 kohtuotsusega on kõik võimalikud väljamõistmisele kuuluvad ekspertiisikulud juba välja mõistetud, ei mõista kohus Igor Kartsevilt välja ekspertiisikulusid. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). 16 Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Juhindudes

§ 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Igor Kartsev Kar

S § 184 lg 2 p1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2013-30.12.2013 s.o 28 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 4 aasta 11 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista Igor Kartsevilt

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot ja

§ 180

lg1 ja 175 lg 1p 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 840 eurot, koopiakulu 1 euro riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, koopiakulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Igor Kartsevile tema kinnipidamisel Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Igor Kartsev, kriminaalasi 1-14-4259, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: kummikindad, minigrip kilekotid, kilekotid, plastikust karp, plastpurk, fooliumnutsakad, digitaalkaalud, kiletükid, karp kummikinnastega, pabervoldiku, kipsjäljendid (asuvad Põhja Ringkonnaprokuratuuris või Põhja Prefektuuris) hävitada Narkootiline aine Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 15. juunil 2016 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Tiia Kaaret Viljar Kimmel 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.