Obsah (5)

§ 121§ 37§ 47§ 43§ 38

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1801 Määruse kuupäev 24. november 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Resolutsioon Sergei Tretjakovi kaebus Tartu Vangla käsk

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 2.2. Nähtuvalt kaebusest, soovib selle esitaja, et kohus tühistaks Tartu Vangla tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad (

§ 37lg 2 p 1) ning ettekanded.

Kohus tõlgendab S. Tretjakovi kaebust, kui kaebust, mis on esitatud tervikuna Tartu Vangla tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade vaidlustamiseks.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2.3. Sellest tulenevalt enne tühistamiskaebuse halduskohtule esitamist, peab kaebajal olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt

§ 47lg-le 1 ja Vang

S § 11 lg-le

1. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks tegi kohus 11.11.2016 Tartu Vanglale päringu, milles küsis Tartu Vanglalt, kas ajavahemikul 17.09.2015-08.09.2016 esitas S. Tretjakov vanglale vaided tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade vaidlustamiseks. 14.11.2016 vastuses päringule teatas vangla kohtule, et kokku on kaebaja tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral: 20.06.2016, 24.05.2016 ja 15.01.
2. Samuti teatas Tartu Vangla kohtule, et kaebaja ei ole vaidlustanud tööle määramise käskkirja ega ka ühtegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Järelikult 14.01.2016 seisuga ei olnud S. Tretjakovil läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt ja VangS § 11 lg-le 5, ning tema poolt kohtule esitatud tühistamiskaebus ei ole tulenevalt

§ 47lg-st 1 lubatav.

2.

1. Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et olukorras, kus esialgses kaebuses esitatud tühistamisnõue on muutunud ilmselgelt perspektiivituks, ei saa sama järeldust teha võimaliku õigusvastasuse tuvastamise nõude kohta. Kui halduskohus jõuab järeldusele, et tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab kohus enne kaebuse tagastamist andma kaebajale võimaluse kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Uurimispõhimõttest tuleneb kohtu kohustus juhtida kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (RKHKo 3-3-1-80-10, p 22). Selgitamisvajadus puudub juhul, kui ka muudetud kujul oleks kaebuse eduväljavaated ilmselgelt olematud (RKHKo 3-3-1-77-11, p 11; RKHKm 3-3-1-24-15, p 13). 2 2.
2. Kohus leiab, et antud juhul puudub vajadus selgitada kaebajale kaebuse muutmist. Kuigi kaebaja taotluse alusel on võimalik üle minna tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele, ei ole see aga tuvastamisnõude esitamise perspektiivist lähtudes vajalik, kuna kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt oleks tuvastamisnõue jäänud rahuldamata. PS § 29 kohaselt kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kaebaja viibib Tartu Vanglas kinnipeetavana. Vastavalt VangS §-le 2 kinnipeetav on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Seega PS §-st 29 tulenev tööle sundimise keeld ei ulatu kaebajale. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetava töökohustust. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast tööd (Vangistusseaduse komm. vlj. 2014, lk 112, p 3.1.) Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 näeb ette võimaluse kohaldada kinnipeetavale VangS-st ja muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Järelikult on Tartu Vanglal õigus määrata kaebaja majandustööde täitmisele, aga kaebajal on kohustus täita talle antud tööd, vaatamata sellele, et temal on olemas teised erialalised oskused. Samas juhul, kui kaebaja keeldub talle määratud töökohustuse täitmisest, on Tartu Vanglal õigus määrata talle distsiplinaarkaristus. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu selle asjaolule, et tulenevalt VangS § 43 lg 2 peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Kinnipeetava töö tasustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.11.
3. a määrusega nr 382 kehtestatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Selle § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. Seega võib miinimumtöötasuks ühe töötunni eest olla 0,599 eurot. Kuna kohtule teadaolevatel andmetel maksab Tartu Vangla kinnipeetavale 0,63-0,64 eurot töötunni eest, siis ei riku vangla töö tasustamist reguleerivaid norme. Samas kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale suurema töötasu maksmist (TrtRnKo 3-11-750, p 9). 2.
4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus S.

Tretjakovi kaebuse tervikuna selle esitajale läbivaatamatult. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jäetakse S. Tretjakovi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 2.7. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2, kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seega juhul, kui kaebaja pärast käesoleva määruse p-s 2.5 esitatud selgitust, endiselt leiab, et tööle määramise ja tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on mingil põhjusel õigusvastased, on kaebajal õigus uuesti pöörduda kohtusse tühistamisekaebusega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (

§ 47

lg 1 ja lg 2) või põhjendatud huvi olemasolu korral alternatiivselt tuvastamiskaebusega kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates (

§ 38lg 4, § 46 lg 5).

Seoses vaide esitamisega vanglale selgitab kohus täiendavalt, et nähtuvalt haldusasja materjalidest on kaebajal mööda lastud tööle määramise ja tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale vaide esitamise tähtaeg, mis vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 75 on 30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast käskkirjast teada sai. Seega juhul, kui kaebaja siiski otsustab pöörduda Tartu Vangla poole vaidega eelpoolnimetatud käskkirjade vaidlustamiseks, siis tuleb tal märkida vaides mõjuv põhjus, mille esinemisel ei saanud ta pöörduda vangla poole vaidega 3 tähtaegselt. Tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks peetakse kohtupraktikas nt haigust või vaidlustamisviite puudumist haldusaktis (RKHKm 3-2-1-148-06, p 12 ja HMS § 57 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4