← Eesti

1-16-8494/5

1-16-8494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8494

(16231700474)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Eda Loor Indrek Õunroosi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Enge Selge Prokurör Süüdistatav Kaitsja Indrek Õunroos Ik: 35706180278; EV kodanik; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.04.
  1. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. 2 kehtivat väärteokaristust. Vandeadvokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON
  2. Indrek Õunroos süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
  3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Indrek Õunroosile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
  4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Indrek Õunroosile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 kuud Indrek Õunroosi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Indrek Õunroos temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
  5. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Indrek Õunroosile määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.11.
  6. Indrek Õunroosi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  7. Indrek Õunroosilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lgte 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis on 1 kokku kaitsjale makstud tasu 144 (sada nelikümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 789 (seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Indrek Õunroos, 1-16-8494, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Indrek Õunroosile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  8. Rimi Eesti Food AS esitatud tsiviilhagi 53 (viiskümmend kolm) euro ja 13 (kolmteist) sendi nõudes jätta tsiviilhagi hüvitamise, so tsiviilhagi aluse äralangemise tõttu rahuldamata.
  9. Asitõendid: 7 CD plaati turvakaamera videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (tagakaanel kinnistest ümbrikutes), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  10. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Indrek Õunroos 18.03.2016 kell 09.16 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaupluse müügisaalis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis pudeli ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema uuesti 21.03.2016 kell 16.47 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis pudeli ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 18.03.2016 ja 21.03.2016, milles on talle süüdistus esitatud käesolevas kriminaalasjas, uuesti 01.04.2016 kella 21.37 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis pudeli ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 18.03.2016 ja 21.03.2016, milles on talle süüdistus esitatud käesolevas kriminaalasjas, uuesti 03.04.2016 2 kella 16.47 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis kauba ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 18.03.2016 ja 21.03.2016, milles on talle süüdistus esitatud käesolevas kriminaalasjas, uuesti 04.04.2016 kella 18.04 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis kauba ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 18.03.2016 ja 21.03.2016, milles on talle süüdistus esitatud käesolevas kriminaalasjas, uuesti 05.04.2016 kella 19.17 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis kauba ning möödis kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 18.03.2016 ja 21.03.2016, milles on talle süüdistus esitatud käesolevas kriminaalasjas, uuesti et 07.04.2016 kella 20.53 paiku viibides Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Bitter Beloff Pipranaps’i 35 %, maksumusega 7,59 eurot. Peitis kauba ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Seega Indrek Õunroos, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Avaldas, et tsiviilhagi on hüvitatud suvel
  11. Kaitsja asus seisukohale, et lühimenetluse kohaldamine on olnud Indrek Õunroosi vaba tahe, takistusi lühimenetluseks ei ole. Vastuväiteid kvalifikatsiooni ja tõendatusse osas ei ole.
  12. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 18.03.2016 episood: Kohus leiab, et 18.03.2016 kella 09.16 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranapsi väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 37-38) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas Õunroos siseneb 18.03.2016 kauplusesse, alkoholiosakonnas võtab kell 9.16 riiulist Bitter Beloff Pipranapsi, liigub kassaderivist mööda, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 41-47), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 18.03.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, mille asetab endale korvi, hiljem paneb pudeli endale 3 põue. Asetab tühja ostukorvi kassa juurde ja möödub kassaderivist ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. 21.03.2016 episood: Kohus leiab, et 21.03.2016 kella 16.47 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranapsi väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 26) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas 21.03.2016 Õunroos siseneb kauplusesse, alkoholiosakonnas võtab riiulilt Bitter Beloff Pipranapsi, paneb selle endale korvi, hiljem riiete alla, liigub kell 16.47 kassade suunas ja läbib kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 28-34), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 21.03.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, mille asetab endale korvi, hiljem paneb pudeli endale põue. Asetab tühja ostukorvi kassa juurde ja möödub kassaderivist ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. 01.04.2016 episood: Kohus leiab, et 01.04.2016 kella 21.37 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranaps väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 69-70) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas Õunroos siseneb kauplusesse kella 21.33 paiku, võtab korvi ning liigub kaupluses ringi. Alkoholiosakonnas võtab riiulilt Bitter Beloff Pipranapsi, mille paneb endale põue, liigub kassade suunas, paneb tühja korvi kassasse, läbib kassaderivi ja väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 71-76), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 01.04.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, asetab esialgu endale korvi ja hiljem pistab endale taskusse, tühja korvi paneb kassasse, möödub kassaderivist ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. 03.04.2016 episood: Kohus leiab, et 03.04.2016 kella 16.47 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranapsi väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 59-60) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas Õunroos siseneb kauplusesse kella 16.45 ajal, võtab korvi ning liigub kaupluses ringi. Alkoholiosakonnas võtab riiulilt Bitter Beloff Pipranapsi mille paneb endale põue, liigub kassade suunas, paneb tühja korvi ära, läbib kassaderivi ja väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 61-66), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 03.04.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, asetab esialgu endale korvi ja hiljem pistab endale 4 taskusse, tühja korvi paneb kassasse, möödub kassaderivist ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. 04.04.2016 episood: Kohus leiab, et 04.04.2016 kella 18.04 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranapsi väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 50-51) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas 04.04.2016 Õunroos siseneb kauplusesse kella 18.01 ajal, alkoholiosakonnas võtab riiulilt Bitter Beloff Pipranapsi, mille paneb endale taskusse, liigub kassade suunas, läbib kassaderivi ja väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 52-56), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 04.04.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, pistab endale taskusse, möödub kassaderivist ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. 05.04.2016 episood: Kohus leiab, et 05.04.2016 kella 19.17 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranapsi väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 16-17) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas Õunroos siseneb 05.04.2016 kauplusesse kell 19.13, liigub saalis ringi ning suundub alkoholiosakonda, kus võtab riiulilt Bitter Beloff Pipranapsi, paneb selle endale pükste taskusse, liigub kassade suunas ja läbib kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 18-23), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 05.04.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, mille asetab endale korvi, hiljem paneb pükste taskusse, liigub kassade suunas ja läbib kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. 07.04.2016 episood: Kohus leiab, et 07.04.2016 kella 20.53 paiku aadressil Tallinna mnt 4, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Saku Säästumarket Bitter Beloff Pipranapsi väärtuses 7,59 eurot varguse toimepanemine Indrek Õunroosi poolt on tõendatud nii Indrek Õunroosi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXXütluste (tl 4-5) kohaselt kaupluse turvakaamerate videosalvestist üle vaadates nägi, kuidas Õunroos siseneb 07.04.2016 kauplusesse kell 20.50, alkoholiosakonnas võtab riiulilt Bitter Beloff Pipranapsi, paneb selle endale pükste taskusse, liigub kassade suunas ja läbib kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 6-11), milles vaadeldi Saku Säästumarketi turvakaamera 07.04.2016 videosalvestist, nähtub, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes alkoholiosakonnas võtab riiulist pudeli, mille esialgu asetab korvi ja hiljem paneb endale taskusse, liigub kassade suunas, väljub kauplusest jättes kauba eest tasumata. Lisaks eeltoodule tõendab süüteo toimepanemist ka Indrek Õunroos ise. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 85-87) tunnistab ta end kõigis temale inkrimineeritavates süüteo episoodides süüdi ja kahetseb toimepandut. Kuna teda esimest korda poes ei teenindatud, siis 5 otsustas alkoholi varastada. Ostusaalis pani alkoholi jope või pükste taskusse ja väljus poest alkoholi eest tasumata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi Eesti Food AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldustest nähtub (tl 3, 15, 25, 36, 49, 58, 68), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 18.03.2016 kell 09.16, 21.03.2016 kell 16.47, 03.04.2016 kell 16.47, 01.04.2016 kell 21.37, 04.04.2016 kell 18.04, 05.04.2016 kell 19.17 ja 07.04.2016 kell 20.53 kauplusest Saku Säästumarket pani iga kord toime kauba väärtuses 7,59 eurot varguse. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi süüdistatav tarvitas alkoholi ära. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Indrek Õunroos on toime pannud 7 varguse episoodi väga lühikese perioodi jooksul, s.o 18.03.2016 kuni 07.04.
  13. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Indrek Õunroos pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  14. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Rimi Eesti Food AS volitatud esindaja Erik Lepik esitanud tsiviilhagi 53,13 euro nõudes (tl 77-78) vargustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas Indrek Õunroos. Kohtuistungil ilmnes, et süüdistatav on kohtueelse menetluse ajal esitatud tsiviilhagi hüvitanud täies ulatuses, mille tõendamiseks esitas maksekorralduse. Maksekorraldusest nähtuvalt on Indrek Õunroos 09.05.2016 hüvitanud tsiviilhagi täies ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd esitatud tsiviilhagi oli hüvitatud juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, siis on tsiviilhagi esitamise alus ära langenud ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.
  15. KARISTUSE MÕISTMINE 6 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Indrek Õunroosil 2015 aastal tulud puudusid (tl 94). Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks käesoleval ajal mõnd legaalset sissetulekuallikat. Süüdistatava enda sõnade kohaselt ta ka ei tööta ning tööle asumist takistab tema terviseseisund. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süsteemset toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Indrek Õunroosi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Indrek Õunroos pani toime seitse lõpule viidud varguse episoodi. Samas varastatud asjade hind oli igakordselt väga väike, s.o 7,59 eurot. Seega ka kannatanule tekitatud kahju ei olnud oluline. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil ning süüdistatav on hüvitanud ka varalise kahju. Seega esineb kaks karistust kergendavat asjaolu ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks karistust kergendavate asjaoludega arvestada ning leiab, et karistuse võib mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusregistri väljavõtte (tl 100) kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Seega arvestades käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isikut, sh tema terviseseisundit leiab kohus, et vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas, kuna see vähendaks süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus peab võimalikuks mõistetava karistuse jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava varasem käitumine ei viita sellele, et süüdistatava suhtes tuleks kohaldada kriminaalhooldust ja allutada teda järelevalve alla.
  16. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 7 Süüdistatava poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süüteo episoodid ei olnud juhuslikku laadi, vaid korduvad ja süstemaatilised. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude suurust ning püsiva sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval menetluskulud hüvitada (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.