Kriminaalasi nr 1-15-9049 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.augustil 2016.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Merike Kunnus Tõlk Ines Üprus juuresolekul Prokurör Ke

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alexander Kukushkin tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Sõitis ära, oli välismaal detsembri algusest kuni jaanaurini keskpaigani. Teadis, et menetluses on kriminaalasi, kuid tahtis enne elu korda seada. Tutvus tütarlapsega, kellega oli hea elu ja ta ei tahtnud, et Kukushkin vanglasse läheks. Kinnipidamisel ütles, et ei tööta ja elukohta ei ole kuna ei tahtnud liigseid küsimusi. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - kannatanu Selver AS avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele 04.09.2015.a kella 20:01 kaupluses Torupilli Selver aadressil Vesivärava 37 õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juures avastati Selver AS kuuluvat maksmata kaupa. Kaubaks 1 pudel Jim Beam Bourbon maksumusega - - - 17.90 eurot ja 1 pudel Jack Daniels maksumusega 28.90 eurot, kogumaksumusega 46.80 euro väärtuses (lk 2); tunnistaja XXXX eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt olles tööl Torupilli Selveri kaupluses, sisenes kauplusesse meesterahvas, kes kell 20.56 suundus alkohoolsete jookide osakonda ja võttis sealt alkoholipudelid Jum Beam Bourbon ja Jack Daniels, pani kauba kotti, läbis kassaliini kauba eest tasumata. Isik peeti kassaliini juures kinni, kaup tagastati kahjustamata kauplusele (lk 3-6); Kahtlustatava Alexander Kukushkini eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistab süüd. Selgitas, et 04.09.2015.a õhtu poole läks kauplusesse Selver, võttis pudeli Jim Beam ja pudeli Jack Danielsi ja pani need endale kotti, möödus kassadest kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni (lk 13-14); 16.04.2015 ja 11.12.2014 Harju Maakohtu otsused, mille kohaselt tunnistati Alexander Kukushkin süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (lk 19-20, 25-26, 27-31) Kinnipidamisprotokoll (lk 65). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Alexander Kukushkini süü 04.09.2015.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Alexander Kukushkin tunnistas süüd, selgitades, et võttis kaks alkoholipudelit, möödus kassadest kauba eest tasumata, peeti kinni. Süüdistatava ütluseid kinnitavad ka tunnistaja XXXX ütlused, mille kohaselt peeti kassade juures kinni meesterahvas, kelle juurest leiti kaks kauplusele Server kuuluvat alkoholipudelit, kes läbis kassadeliini kauba eest tasumata. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning kuriteo asjaolusid kinnitab ka Selver AS avaldus (lk 2). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega ning Selver AS avaldusega tõendamist leidnud A. Kukushkini poolt võõraste vallasasjade (alkoholipudelite) äravõtmise katse. A. Kukushkini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis alkoholipuldeid, möödus kassadest kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (lk 16-18) ja kohtuotsustest (lk 19-20, 27-31, 25-26) nähtub, et A. Kukushkinit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati A. Kukushkinit Harju Maakohtu 16.04.2015.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kahe varguse ja ühe varguse katse eest. Samuti karistati teda Harju Maakohtu 11.12.2014 kohtuotsusega kolme varguse katse eest. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks on samuti varguse katse episood, seega on Alexander Kukushkini näol tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Alexander Kukushkini tegevus ühes varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS §

§ 25

lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Alexander Kukushkin on süüvõimeline ning KarS

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Alexander Kukushkinil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab, et käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks on üks kuriteoepisood, A. Kukushkinit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. A. Kukushkini käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimati karistati A. Kukushkinit Harju Maakohtu 16.04.2015.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 11 kuud ja 1 päev, millise karistuse kandmise lõpp oli 27.08.2015.a. Juba mõne päeva möödudes on A. Kukushkin toime pannud käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo. Ka nähtub karistusregistri väljavõttest, et A. Kukushkin 11.12.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistatud KarS §

§ 25lg 2 järgi ning liitkaristusena mõisteti 11 kuud ja 1 päev vangistust.

Nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ning hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda vaid mõned päevad peale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusest vabanemist. Arvestades, et Kukushkin oli teadlik tema suhtes menetluses olevast kriminaalasjast ja ta hoidus teadlikult menetlusest kõrvale (ütles, et tüdruk ei tahtnud, et vangi läheks), segadused on tema elukohaga, ta rikkus tõkendit elukohast lahkumise keeld ning ka enda kinnipidamisel andis ta kohtus antud ütlustega võrreldes erinevaid ütlusi oma elukoha ja töökoha kohta ning isikul on ilmselgelt probleeme alkoholiga, kuna ta on ka varasemalt korduvalt varastanud alkoholi, ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida A. Kukushkinit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et A. Kukushkini puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb KarS §

§ 25lg 2 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 4 kuud, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva kuud vangistust. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 144 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet (tema väiteid töötamise kohta ei kinnita muud tõendid ja töötamist on ta eitanud enda kinnipidamisel), peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Alexander Kukushkin KarS § 199 lg 2p9- 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 04.09.2015-05.09.2015 s.o 2 päeva ja alates 18.08.2016 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 18.08.2016, millest alates kuulub kandmisele 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Alexander Kukushkinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 645 (kuussada nelikümmend viis eurot) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3, 173 lg 3 ja 176 lg 1p2 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Kohustada Alexander Kukushkinit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 65.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Alexander Kukushkinile Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Alexander Kukushkin, kriminaalasi 1-15-9049, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Resolutiivosa kuulutamisest 7 päeva jooksul apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 06.septembril 2016 Kohtunik Liina Pohlak