← Eesti

3-16-1824/9

Obsah (5)§ 108§ 109§ 101§ 102§ 246

KOHTUOTSUS Eesti Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Ruth Prigoda 11. november 2016, Tallinn 3-16-1824 T.S.i, A

) § 159 lõikes 1 sätestatakse, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Seega tuleb kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebajate 05.08.2016 vaiet sisuliselt läbi vaatama. 5. Kaebajad taotlevad vastustajalt menetluskulude välja mõistmist summas 1961.52 eurot, kaebaja T.S.i kasuks. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo DERLING poolt kaebajale T.S.ile adresseeritud arve nr 1622185 summas 1961.52 eurot (sh käibemaks 326.92 eurot) ning selle tasumist tõendav konto väljavõte. Lisaks on menetluskulude väljamõistmise taotlusesse märgitud, et kui kohus leiab, et teiste kaebajate eest tasutud riigilõive pole võimalik T.S.i kasuks välja mõista, paluvad kaebajad need välja mõista vastavalt teiste kaebajate kasuks (koos käibemaksuga, summas 18 eurot). Kohus käsitab osundatud riigilõivusummade menetluskuludena väljamõistmist puudutavaid taotlusi (kaebajate menetluskulude väljamõistmise dokumendis taotlused 2 kuni 6) taotluse nr 1 suhtes alternatiivsetena. 5.1.

§ 108

lõike 1 kohaselt kannab kaebuse rahuldamise korral menetluskulud vastustaja.

§ 109

lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. 5.2. Kohus peab iseenesest põhjendatuks õigusabikuludelt tasutud käibemaksu väljamõistmist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-54-12, punkt 22). Asjas tasutud riigilõiv ei ole aga käsitatav õigusabikuluna (

§ 101

) ning sellele ei ole käibemaksu lisamine ega selle koos käibemaksuga teiselt poolelt väljamõistmine võimalik. Riigilõivu on asjas tasutud 90 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebaja kasuks välja mõista praegusel juhul samuti üksnes 90 eurot (

§ 108lg 1).

5.3. Esitatud arve spetsifikatsioonist nähtub, et kaebajate õigusabikulude hulka on arvatud ka arhiivi materjalide saamise kulud, mis iseenesest on käsitatavad asja läbivaatamise kuludena (

§ 102punkti 2).

Samas jätab kohus siiski arhiivi koopia eest arvestatud 4.60 eurot vastustajalt kaebajate kasuks välja mõistmata, kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et milliseid dokumente käsitab kaebaja arhiivi materjalidena. Seega ei saa nimetatud arhiivi koopia kulu olla haldusasjas nr 3-16-1824 väljamõistetavaks kuluks. 5.4. Kaebajate õigusabikulu on vaidluse õiguslikku ja faktilist keerukust ning mahukust silmas pidades ebamõistlikult suur ning selle välja mõistmine on õigustatud oluliselt väiksemas mahus. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Kaebajad esitasid asjas üksnes 2

(3)kaebuse ja kaebuse täienduse ning kumbki esitatud dokumendist ei olnud mahukas. Sealjuures sisaldab kohtule esitatud kolme leheküljeline kaebus ühe lehekülje ulatuses asjaolude kirjeldust, mis kattub vaidedokumendis väljatoodud asjaolude kirjeldusega. Arvestades kohtule esitatud arve spetsifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks kaebajate esindaja nõupidamist kaebajatega 1h ulatuses ning kaebuste koostamisele ja eelmenetlusele kulunud aega 4h ulatuses. Kohus nõustub vastustajaga, et tõendite kogumisele ja kaebuse lisade komplekteerimisele näidatud aeg on ebamõistlikult suur. Ühes kaebusega esitatud kümnest lisast on seitse esitatud ja komplekteeritud juba vaidemenetluse tarbeks (võrdle toimiku lk 5 ja lk 18 pöördel). Kaheksas kaebusega esitatud lisa on kaebajate vaie; üheksas lisa on vaide sisulisest menetlemisest keeldumise otsustus ning kümnes lisa on riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus peab ebatõenäoliseks, et kaebuse lisade komplekteerimisele ja tõendite kogumisele kulunuks praegusel juhul märkimisväärselt aega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et põhjendamatu on ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna sellise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt Riigikohtu 02.04.2014 määrus nr 3-2-1-7-14, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus nr 3-13-70052, punkt 12). 6. Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja õigusabikulu seega 5h jagu, s.o 140 x 5 = 700, millele lisandub käibemaks 140 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 930 eurot (sh riigilõiv 90 eurot ning kulu õigusabile 840 eurot). Kaebajad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebaja T.S.i kasuks. Kohus peab seda võimalikuks. 7. Kuigi vastustaja esitas kohtule taotluse määrata otsuse täitmise tähtaeg, märkides, et Tallinna linn on kohustatud kohtulahendi selles osas täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, siis ei ole vastustaja taotlust kuidagi põhjendanud. Kuna

§ 246

lõike 1 ls 2 on kohtu kaalutlusõigust võimaldav norm, siis ei nähtu kohtule neid asjaolusid, mis võiks praegusel juhul õigustada menetluskulude kandmiseks täiendava tähtaja määramise. Seega jääb vastustaja taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.