← Eesti

3-14-51598/50

Obsah (8)§ 59§ 98§ 150§ 46§ 95§ 101§ 102§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 98 lg-s 1 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg.

  1. MTA jättis 26.06.
  2. a vaideotsusega nr 6-1/2200-2 rahuldamata MTÜ vaide 25.04.
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/1715-47 tühistamiseks.
  4. MTÜ esitas 28.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 12.09.2014 täiendava seisukoha. Kaebaja palus MTA 25.04.
  5. a maksuotsus nr 12.2-3/1715-47 tühistada. Kaebaja põhjendused: 1) Käibe- ja tulumaksu määramine on aegunud. Maksuotsuses esitatud väited ei põhine tuvastatud asjaoludel, vaid on MTA poolt improviseeritud.

§ 59lg 1 ei sätesta tõendi liigina „ei ole eluliselt usutav“ või „on väheusutav“.

Tõendi mitteusaldusväärsust ja mittearvestamist tuleb põhjendada, kuid maksuotsuses sellised põhjendused puuduvad. MTA väide kaasaaitamiskohustuse rikkumise kohta on paljasõnaline. A.S. täitis MTA korralduse ja vastas kontrolliobjekti puudutavatele küsimustele. 2) Tõenditel mittepõhinev on MTA järeldus, et ehitatav saun-pesumaja on elamu algusest peale ning A.S. ja tema abikaasa K.S. soovisid MTA-d teadlikult ja tahtlikult eksitada ehitise kasutusotstarbe osas. MTA on jätnud hindamata J.P.-S. vastuse. Ehitisele hinnangu andmisel on MTA jätnud arvestamata, et ka saun-pesumaja tüüpi ehitises on vajalikud WC, duširuumid, rõdu, terrass, abiruumid jms. AS RPM koostatud ehitusprojektist koos seletuskirjaga nähtub, et tegemist ei ole elamu, vaid saun-pesumaja projektiga, mille ruumid on iseloomulikud teenindustüüpi ehitisele. Ekslik on väide, et PRO Investhaus OÜ on kaebajaga seotud isik. M.K. vastused ei ole käsitatavad tõendina. 3) Sauna ja pesumaja teenuste osutamine on kooskõlas MTÜ põhikirjaliste eesmärkidega ja tegemist on käibemaksuga maksustatavate teenustega. Seetõttu tuleb lugeda AS RPM ja PRO Investhaus OÜ arvete alusel MTÜ poolt tehtud väljamaksed tema ettevõtluse kuludeks. Kuigi 20.02.2014 vaatluse ajal ja maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud hoonet saunana kasutusse võetud, ei anna see alust järelduseks, et tegemist on elumajaga. Hoone saunana kasutusele võtmist takistas PRIA-lt II etapi toetuse mittesaamine, mitte tulekahju tagajärgede likvideerimine. MTA väide hoone dokumentatsiooni näilisusest on paljasõnaline ning vaid 2 kohalik omavalitsus on pädev hindama ehitise projektdokumentatsiooni ja kasutusotstarvet, mitte maksuhaldur. 5. Tartu Halduskohus jättis 06.10.2014. a otsusega MTÜ kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: MTA on piisavalt põhjendanud, millised tõendid ja tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et Okka kinnistuga seonduvalt ei ole tegemist MTÜ ettevõtlusega. MTÜ ei ole suutnud veenvalt tõendada, et ehitamiseks tehtud kulutused on seotud tema ettevõtlusega. Kuivõrd maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et MTÜ-l ei olnudki plaanis ehitatavas hoones hakata tegelema ettevõtlusega, vaid hoonet ehitati eratarbimiseks, ei saanud MTÜ tegevus olla mittetahtlik ja tuleneda hooletusest või eksimusest. Seega kuulus kohaldamisele

§ 98lg-s 1 sätestatud maksu määramise 5-aastane aegumistähtaeg.

MTA on tulumaksu määrates viidanud valele õiguslikule alusele. Maksustamise aluseks tulnuks märkida TuMS § 51 lg 2 p

  2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 02.06.
  3. a otsusega MTÜ apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 06.10.
  4. a otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks tagasi halduskohtule. Otsuse põhjendused: Halduskohus asjas kogutud tõendeid ei analüüsinud ega selgitanud, miks ja millised asjaolud loeb ta tõendite alusel tuvastatuks. Halduskohtu napisõnaline järeldus, mille kohaselt „on makshaldur nõuetekohaselt ja piisavalt põhjendanud, millised tõendid ja tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et Okka kinnistuga seonduvalt ei ole tegemist MTÜ ettevõtlusega“ ei veena, et halduskohus oleks tõendeid uurinud kontrollimaks maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude ja järelduste põhjendatust. Halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 1, § 165 lg 1 p-de 2 ja 4, § 61 lg-te 1 ja 2 nõuetele.
  5. Tartu Halduskohus jättis 04.11.
  6. a otsusega MTÜ kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohus nõustub maksu- ja vaideotsuse põhjendustega ning HKMS § 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda. Asjakohane on MTA tähelepanek, et K.S. , kes ei ole MTÜ lepinguline ega muu esindaja, on osalenud aktiivselt ehitustegevusega seonduvates protsessides, mis annab tunnistust asjaolust, et valmiva ehitise esmane otstarve on elamu, mitte saunateenust osutav tegevuskoht. Formaalsed dokumendid (arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid jms) ei kinnita tehingute toimumist, kui muud tõendid annavad aluse teha eluliselt usutav järeldus vastupidises. MTÜ lõpetas töösuhte AS-ga RPM eesmärgiga teostada ehitustöid A.S. ga seotud isikute kaasabil. Ehitustegevuse jätkamine seotud isikute poolt võimaldas elamu ehitamist ilma, et nad oleksid pidanud kellelegi selgitama hoone projekti muutmise vajadust. Seda väidet tõendavad mh ehitustöödel osalenud OÜ RPM Ehitus töötajate E.N. (II kd, tl 202-203, III kd, tl 3-4), J.N. (II kd, tl 204-205, III kd, tl 5-6) ja E.L. (II kd, tl 196, III kd, tl 7-8) selgitused. 2) Ehituse puhul on suur isikliku kasutamise risk, mistõttu peab maksukohustuslane olema suuteline tõendama, et ehitamisega tekkinud kuluarved on seotud ettevõtlusega. Tuvastatud asjaolud lubavad Okka kinnistu osas järeldada, et MTÜ poolt kantud kulusid ei saa pidada ettevõtlusega seotuks, kuna kulud kanti juhatuse liikme abikaasa isiklikuks otstarbeks. Neid kulusid ei kantud MTÜ kasumi teenimise eesmärgil, samuti ei saa neid kulusid pidada vajalikeks ega kohasteks ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. 3) A.S. on täitnud kaasaaitamiskohustust valikuliselt. Nähtuvalt 07.07.
  7. a protokollist on A.S. paljudele küsimustele sisuliselt keeldunud vastamast, väites, et küsimus ei puuduta ühingu majanduslikke tehinguid (I kd, tl 84-86p). 02.05.2012 pöördus MTA e-kirjaga A.S. poole, paludes teavet Jäneda saun-pesumaja ehitustegevuse kohta. Vastuse koostamise ajani (s.t 4 kuu jooksul) ei olnud A.S. e-kirjale vastanud ega MTA-ga ühendust võtnud (III kd, tl 19). 4) J.P.-K. saadud vastuse hindamata jätmine ei ole oluline uurimiskohustuse rikkumine. Tõend ei ole ebausaldusväärne, kuid teised tõendid kogumis näitavad, et hoonet plaaniti kasutada 3 isiklikul otstarbel. J.P.-S. selgitustest ei saa järeldada, et MTA on teinud vale järelduse, leides, et hoonet kasutati isiklikul otstarbel. 5) A.S. esitatud dokumentide kohaselt on seminari korraldamisteenust osutatud AS-le Rakvere Soojus, kuid teenuse osutaja on olnud Kõrveküla Puhkekeskus, mitte kaebaja (IV kd, tl 16p). Ainult arve on vormistatud kaebaja rekvisiitidega (IV kd, tl 18p). AS Rakvere Soojus vastuse kohaselt hinnapakkumine tehti Kõrveküla Puhkekeskus blanketil (IV kd, tl 18) ja seminar toimus Kõrveküla Puhkekeskuse ruumides. Selline käitumine viitab kaebaja soovile tekitada mulje, et MTÜ tegeleb ettevõtlusega. 6) Eluliselt ei ole usutav, et sauna inventari ei ole suudetud hankida kasutusloa väljaandmisest 1,5 aastat hiljem. Ka ei nõustu kaebajaga, et 3 dušši on pigem iseloomulik saunale, kui elamule (V kd, tl 47). Veenvaks ei saa pidada põhjendusi, et sauna kasutusele võtmisel võis takistuseks olla
  8. a jaanuaris toimunud põleng. Päästeameti protokolli kohaselt oli tegemist põlenguga eramajas ja tulekustutustööd lõpetati 08.01.2011 kell 16:10:35 (III kd, tl 15p). 31.01.2011 on Pro Investhaus OÜ esitanud MTÜ-le arve nr 31001 Jäneda saun-pesumaja põlengu kahjude taastamise eest (I kd, tl 64). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 11 kohaselt on arve sisuks seinte puhastamine, põlenud materjali koristamine ja asendamine uutega, tööde kestvus oli 10.-31.01.2011 (I kd, tl 68). Nimetatud dokumentide kohaselt pidid põlengu tagajärjed olema likvideeritud enne kasutusloa saamist. 7) Kassa sissetuleku orderid (V kd, tl 4-7), mille kohaselt on MTÜ 30.07.-27.08.2014 eraklientidele 15 korral osutanud saunateenust, samuti koopia Tapa valla ajalehe 01.08.
  9. a kuulutusest (V kd, tl 13) ei tõenda, et kaebajale maksu määramine oli õigusvastane. Dokumendid on vormistatud pärast kaebuse esitamist ja üksnes selleks, et jätta näilikku muljet hoone ettevõtluse tarbeks kasutamise kohta. Tõendid ei muuda fakti, et
  10. a algusest kuni maksuotsuse koostamiseni ei olnud kaebajal MTA-le esitada ühtegi tõendit, et vaidlusaluses hoones oleks tegeletud saunateenuse osutamisega või kavatsetakse seda lähitulevikus teha. Tapa Vallavalitsus kinnitas 15.10.
  11. a vastuses, et neil ei ole infot kohalike elanike teavitamisest MTÜ mitteeluruumide kasutamise võimalustest (I kd, tl 108). 8) Märts 2011 kuni august 2013 kohta esitatud 16 müügiarvet, millest 2 sisaldasid seminariteenuse osutamist ja ülejäänud tõlketeenuse osutamist (III kd, tl 119p-127) ei tõenda ehitusarvete seotust kaebaja maksustatava käibega. Väikesemahuline tõlketeenuse osutamine ei eelda selleks hoone ehitamist, seda enam, et tõlketeenuse osutamine on arvete kohaselt toimunud vastavalt projekti toimumiskohale osaliselt ka kohapeal (nt õppereisil (III kd, tl 121p), rändefoorumil (III kd, tl 122p), sünkroontõlge Alatskivil (III kd, tl 123)). Tõlketeenuste arved ei tõenda hoone kasutamist MTÜ põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 9) Kuivõrd hoonet ehitati eratarbimiseks, ei saanud MTÜ tegevus olla mittetahtlik ja tuleneda hooletusest või eksimusest. Seega kuulus kohaldamisele

§ 98lg-s 1 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg. Maksustamise aluseks tulnuks märkida Tu

MS § 51 lg 2 p

  1. Kuna maksustamise aluseks on asjaolu, et väljamakse polnud ettevõtlusega seotud, ei ole asjaolusid, mis tooksid kaasa maksusumma hindamise teel määramise võimaluse ja vajalikkuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  2. MTÜ esitas 04.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.11.
  3. a otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada MTÜ kaebus ja tühistada MTA 25.04.
  4. a maksuotsus ning mõista MTA-lt kaebaja kasuks välja mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kordab peaaegu täielikult esimese otsuse põhjendusi. Kohus on alusetult tuginenud HKMS § 165 lg-le
  5. Kohtu viidatud maksuotsuses puuduvad p-d 26-40 ja vaideotsuse p-des 26-40 ei ole käsitletud kaebuse väiteid ega tõendeid. Kuna kaebaja vaidlustas kõik MTA hinnangud ja järeldused, siis ei ole vajalik esitada uusi või täiendavaid tõendeid ning kohtul oli kohustus põhjendada, miks ta ei loe tõendeid, millele kaebaja tugines, 4 usaldusväärseks või asjassepuutuvaks. MTÜ on täitnud

§ 150lg-st 1 tuleneva tõendamiskoormuse.

2) PRIA-le esitatud dokumendid ja saadud toetus tõendavad MTÜ kavatsust Jäneda saunpesumaja ehitamiseks ja põhikirjalist eesmärki külaelu edendamiseks. PRIA-l ei ole kaebaja suhtes mingeid pretensioone ega raha tagasinõudeid. Sauna vajalikkust kinnitas ka LääneVirumaa külaprojektide hindamise komisjon, millised asjaolud ja tõendid on kohus jätnud tähelepanuta. Ehitises töötab alates

  1. a juulist külasaun ja seda ka käesoleval ajal. Kaebaja avaldab Tapa valla lehes kuulutusi. E.N. , J.N. ja E.L. seletused ei anna alust kohtu viidatud järelduste tegemiseks. Kaebaja on selgitanud, mis põhjustel toimus AS RPM asendamine PRO Investhaus OÜ-ga, mis oli kooskõlastatud ka PRIA-ga. 3) Kohus ei ole põhistanud väidet, et ehitise näol oli tegemist elamuga. Ka MTA ei ole seda maksuotsuses väitnud. Kohus on jätnud hindamata MTÜ väite, et seadus ei kirjuta ette põhivara, kaupade ja teenuste kasutamise aega, viisi ega ulatust. Oluline on põhivara, kaupade ja teenuste soetamise eesmärk. Seega ei ole põhjendatud etteheited kaebajale Jäneda saun-pesumaja kasutusele mittevõtmise kohta kohe peale kasutusloa saamist. MTÜ osutab saunateenust avalikes huvides, mitte tulu teenimise eesmärgil, mistõttu ei tõenda sauna lahtioleku aegade pikkus ja saadava tulu suurus, et ehitise näol on olemas elamu. Saunateenuste osutamine oli
  2. a ja on jätkuvalt MTÜ põhitegevuseks nähtuvalt
  3. a majandusaasta aruandest. Ka on seda MTA aktsepteerinud MTÜ põhitegevusalana maksuvõla ajatamise otsustamisel (MTA 12.12.
  4. a otsus ja 25.11.
  5. a otsus), mida osutatakse vaidlusaluses hoones. 4) Kohus on analüüsinud ainult ühte MTÜ väidet tõendi hindamise kohta, s.o J.P.-S. vastust MTA-le, kuid on selles osas asunud ekslikule seisukohale. Kohus ei ole otsuses nimetanud tõendeid, mis näitavad, et hoonet plaaniti kasutada isiklikul otstarbel. MTÜ lükkas ümber MTA seisukohad, et AS RPM koostatud ehitusprojekt tõendab elamu ehitamist ja et 20.02.2014 läbi viidud vaatlusega tuvastati elamu ehitamine. Arusaamatu on, kuidas 12.12.
  6. a ja 28.07.
  7. a eelkokkulepetest on MTA teinud järelduse, et tegemist on elamu ehitamise eelkokkulepetega. Kaebaja on tõendanud, et MTÜ ei ole taotlenud ehitise projekti või kasutusotstarbe muutmist, vaid muutmise põhjuseks oli ehitisregistrit pidava vallavalitsuse töötaja tegevus. I. Kuldkepi seletused koos ehitustöid teostanud töötajate seletustega tõendavad, et AS RPM ehitas Okka kinnistule saun-pesumaja vastavalt ehitusprojektile. M.K. vastused ei ole käsitatavad tõendina, kuna on tuvastamata, et vastused on kirjutanud ja allkirjastanud M.K. . Kuna MTÜ ei ole äriühing, ei ole tal vaja koostada äriplaani. Kohus ei ole kaebaja väiteid hinnanud, millega rikkus HKMS § 61 lg-t
  8. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta PRIA-le esitatud investeeringutaotluse, Tapa Vallavalitsuse 28.11.
  9. a korralduse nr 725 ja 12.12.
  10. a seisukoha keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta, A.S. 02.04.
  11. a avalduse Tapa Vallavalitsusele ehitusloa saamiseks, J.P.-S. vastused MTA 05.12.
  12. a korraldusele ja Tapa Vallavalitsuse 15.10.
  13. a vastused MTA 09.10.
  14. a korraldusele. 5) Otsusest ei ole tuvastatav, milliseid tõendeid hinnates jõudis kohus järeldusele, et MTÜ poolt kantud kulusid ei saa pidada ettevõtlusega seotuks. MTA on aktsepteerinud kaebaja ettevõtlusega seotud kuludena ehitusmaterjalide ja seadmete ostu Jäneda saun-pesumaja ehituseks, kuid samas eitab ehitustööde seotust ettevõtlusega. Kohus on eeltoodu jätnud hindamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et seminari (AS Rakvere Soojus) korraldamise ajal ei olnud saun-pesumaja
  15. korrus kasutusse võetud, mistõttu ei saanud seal seminari korraldada. 6) Pooltel ei ole vaidlust selles, et MTÜ-le oleks tulnud maksukohustus määrata hindamise teel. Kohtu ülesanne on kontrollida 5-aastase aegumistähtaja kohaldamisel, kas MTA on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt. Mittetulundusühingute tulumaksuga maksustamist reguleerib TuMS § 51 lg 3, millele ei ole tuginenud ei MTA ega halduskohus.
  16. MTA esitas 06.01.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse põhjendused: 5 1) Halduskohus on otsuse tegemisel analüüsinud esitatud tõendeid kogumis ja selgitanud, millised tõendid on usaldusväärsed ja on seisukohti otsuses piisavalt põhistanud. Ka on halduskohus otsuses ära toonud, millised õigusnormid rakendamisele kuuluvad. Halduskohus on, viidates HKMS § 165 lg-le 2, põhjendatult asunud seisukohale, et maksu- ja vaidemenetluses esitatud põhjenduste kordamine otsuses ei ole vajalik. 2) Kaebajale täiendava maksusumma määramisel on MTA õigustatult kohaldanud 5-aastast aegumistähtaega, sest MTÜ tegevus ei saanud olla mittetahtlik ega tuleneda hooletusest või eksimusest. Kõik käesolevas menetluses käsitlemist leidnud TuMS-i sätted viivad samale lõpptulemusele, milleks on MTÜ täiendava tulumaksu tasumise kohustus summas 32 611,62 eurot. 3) Halduskohtu 16.09.
  17. a määruse p 4 kohaselt oli menetlusosalistel õigus kohtule esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 20.10.
  18. MTÜ seda ei teinud. Määrusega tutvumata jätmisega ei saa põhistada uue tõendi esitamise lubatavust HKMS § 198 lg 3 mõttes. Seetõttu tuleb jätta kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid tähelepanuta.
  19. MTÜ esitas 25.05.2016 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et talle ei ole halduskohtu 16.09.
  20. a määrust saadetud ega e-toimiku kaudu teatavaks tehtud senimaani, mistõttu ei olnud tal võimalik teistkordses halduskohtu menetluses esitada uusi tõendeid ja seisukohti. MTÜ leiab, et taoline menetlusõiguse rikkumine peaks kaasa tooma halduskohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise. MTÜ palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebusele lisatud uute tõenditega arvestada.
  21. MTA esitas 01.06.2016 vastuse MTÜ täiendavale seisukohale, mille ta märgib, et kui kaebaja oleks täiendavad dokumendid esitanud halduskohtumenetluses, ei oleks need muutnud halduskohtu seisukohti. Vastustaja väitel on kohus otsuse p-s 23 samasisulistele kuulutustele omapoolse hinnangu andnud ning majandusaasta aruande puhul on tegemist kaebaja enda koostatud dokumendiga, mis võib sisaldada koostajale vajalikke andmeid. Vastustaja hinnangul on meelevaldne järeldada, et ajatamise taotluses äriregistrisse kantud andmetele viitamisel tuleks lugeda kaebaja poolt saunateenuse osutamine tõendatuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  23. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas perioodil veebruar 2009 kuni veebruar 2011 AS RPM ning OÜ Jäneda Safarikeskus (hilisema ärinimega PRO Investhaus OÜ ja seejärel OÜ Akirama Grupp) poolt kaebajale esitatud arvetel näidatud ehitusteenust osutati kaebaja kui mittetulundusühingu põhikirjalise tegevuse tarbeks. Nimetatud asjaolust sõltub, kas arvetel näidatud sisendkäibemaks oli kaebaja maksustatavast käibest mahaarvatav ja arvete alusel tehtud väljamaksed kaebaja põhikirjalise tegevusega seotud. Vastasel korral puudus kaebajal õigus eelviidatud äriühingute arvetel näidatud sisendkäibemaksu oma maksustatavast käibest mahaarvamiseks ning maksuhalduril oli õigus lugeda arvete alusel tehtud väljamaksed kaebaja põhikirjalise tegevusega mitteseotuks ning neid TuMS alusel maksustada.
  24. Ringkonnakohus on varem kindlaks teinud, et maksuotsuse resolutsioonis märgitud sisendkäibemaks summas 20 106,10 eurot on kujunenud AS RPM 25.05.
  25. a arve ning OÜ Jäneda Safarikeskus 19.08.
  26. a, 15.12.
  27. a, 18.01.
  28. a, 30.04.
  29. a, 14.05.
  30. a, 01.06.
  31. a ja 27.08.
  32. a arvete ning Pro Investhaus OÜ 30.11.
  33. a, 31.12.
  34. a ja 31.01.
  35. a arvete alusel (vt ringkonnakohtu 02.06.
  36. a otsuse p 13, V kd, tl 89p). Vaidlust ei ole selle üle, et kõik eelviidatud arved seonduvad Jäneda saun-pesumaja ehitusega. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt saab maksukohustuslane tasumisele kuuluvast 6 käibemaksusummast maha arvata vaid maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavate tehingute (§ 16) tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sellisteks on näiteks ka mittetulundusühingu (MTÜ) poolt tasuta või liikmemaksu eest oma liikmetele osutatavad teenused (KMS § 16 lg 1 p 3). Seega on asjakohane kontrollida käesolevas haldusasjas Jäneda saun-pesumaja ehituse seotust mittetulundusühingust kaebaja ettevõtlusega.
  37. KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus KMS tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Riigikohus on leidnud, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1, mille järgi ei või mittetulundusühingu tegevuse eesmärgiks või põhitegevuseks olla „majandusliku tulu saamine“, ei välista MTÜ tegevuse kooskõla ettevõtluse mõistega KMS mõistes. Seega on MTÜ puhul KMS mõistes ettevõtlusega tegemist ka siis, kui puudub kasumi teenimise eesmärk. Näiteks võib MTÜ tegutseda eesmärgil müüa kaupu või osutada teenuseid oma liikmetele või soodustada oma liikmete majandustegevust muul viisil, näiteks arendades majandustegevust teatud tegevusalal või teatud piirkonnas, kus äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad mingil põhjusel ei soovi ettevõtlusega tegeleda. Ka rahalise toetuse saamine iseenesest ei piira sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sisendkäibemaksu mahaarvamine toimub vastavalt sellele, mis eesmärgil kasutatakse toetuse eest ostetud kaupu ja teenuseid (RKHK 25.04.
  38. a otsus asjas nr 3-3-1-10-16, p-d 9, 10, 12).
  39. Maksuhaldur on 25.04.2014 koostatud maksuotsuses leidnud, et kontrolli käigus kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja (edaspidi ka MTÜ) rekonstrueeris elamu MTÜ juhatuse liikme Anneli Saluste (edaspidi A.S.) abikaasale K.S. (edaspidi K.S.), mitte MTÜ tarbeks ning alates kasutusloa saamisest, s.o alates 21.06.2012 kuni veebruarini 2014 ei ole MTÜ Okka kinnistule ehitatud elamut kasutanud ega hakkagi kasutama MTÜ põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (mo p 1, I kd, tl 18p). Kaebaja juhatuse liige A.S. selgitas 20.04.2011 maksuhaldurile, et MTÜ loodi eesmärgiga arendada külaelu. Ainus finantseering on projektirahad ja liikmemaksud ning ainsaks projektiks oli seletuse andmise ajal vaidlusaluse külasauna ehitus (II kd, tl 20). 07.07.2011 vastab A. Saluste. maksuhalduri küsimusele, miks tekkis tal mõte rajada 2009 nimelt külasaun, järgmiselt: „Sest see on seotud põhikirjalise tegevusega. Kuna külas puudus saun, siis sellest see mõte tekkis“ (II kd, tl 23). Kuna AS RPM ja OÜ Jäneda Safarikeskus arved seonduvad Jäneda saun-pesumaja ehitusega ning A.S kinnitusel oli külasauna projekt seotud kaebaja põhikirjalise tegevusega, kontrollib ringkonnakohus, kas sauna ja pesumaja teenuste osutamine nähtus ka kaebaja põhikirjast ning / või majandusaasta aruannetest.
  40. Ringkonnakohus on varasemas otsuses kindlaks teinud, et äriregistri andmebaasist nähtuva kaebaja 09.05.
  41. a kinnitatud põhikirja p 1.4 järgi on ühingu eesmärgiks ettevõtluse- ja kutsealane nõustamine ning täiend- ja ümberõppe läbiviimine vähem kui kuuekuuliste koolituskursustena (otsuse p 15, V kd, tl 89p). Mingit saunateenuste osutamist kaebaja põhikiri ette ei näe. Ringkonnakohus ei välista siiski, et sauna- ja pesupesemisteenuse kui avalike teenuste osutamine võiksid olla MTÜ üldiste eesmärkide ja tegevusega kooskõlas. Nimelt on ringkonnakohus varasemas otsuses äriregistri andmebaasi alusel kindlaks teinud, et kaebaja
  42. ja
  43. a majandusaasta aruannete kohaselt oli MTÜ eesmärgiks kohaliku arengu edendamine, sh avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, elanikkonna töövõimaluste ja elukvaliteedi parandamine, Kõrvemaa piirkonna arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamine. Elukeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks, struktuurse tööpuuduse leevendamiseks, tööjõuressursi kvaliteedi parandamiseks ja piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks korraldab MTÜ koolitusi ja nõustamisi 7 EL struktuurifondidest toetuste taotlemiseks, nt ettevõtlus- ja stardiabi toetamise alast nõustamist (otsuse p 15, V kd, tl 89p-90). Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt tsiteeritud eesmärgid on esile toodud ka MTÜ
  44. ja
  45. a majandusaasta aruannetes. MTÜ
  46. a majandusaasta aruande kohaselt korraldab MTÜ kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamise, sh avalike teenuste kättesaadavuse ja elukvaliteedi parandamise eesmärgi täitmiseks koolitusi, õppusi, seminare, annab ettevõtlus- ja individuaalkonsultatsioone. Alles
  47. a majandusaasta aruandes märgitakse esmakordselt, et kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamise, sh avalike teenuste kättesaadavuse ja elukvaliteedi parandamise eesmärgi täitmiseks osutab MTÜ põhitegevusena saunateenust. Ka märgitakse, et
  48. aastal alustas MTÜ saunateenuste osutamist, mida jätkatakse
  49. aastal. Kaebaja selgitab 12.09.2014 halduskohtule esitatud menetlusdokumendis, et Jäneda saun avati avalikuks kasutamiseks 16.07.2014 (V kd, tl 3). Sellest järeldub, et kuni vaidlusaluse maksuotsuse tegemiseni Jäneda saun-pesumajas saunateenuseid ei osutatud (maksuotsus on koostatud 25.04.2014).
  50. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et kaebaja deklareeris Jäneda saun-pesumaja ehitamisega seonduvatelt arvetelt sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel veebruar 2009 kuni detsember 2010 ning jaanuar kuni veebruar 2011 ehk seega varem, kui ta väidetavalt ehitist saun-pesumajana kasutama hakkas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu ei välistanud siiski kaebaja õigust Jäneda saun-pesumaja ehitamise eest esitatud arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamist eeldusel, et ehitist asutakse tulevikus kasutama saunateenuste osutamiseks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et seadus ei kirjuta otsesõnu ette põhivara, kaupade ja teenuste majandustegevuses kasutamise algusaega. Kuigi varasemates lahendites on Riigikohus leidnud, et oma maksustatava käibe tarbeks ehitise ehitamiseks või remondiks soetatud kaupadelt ja teenuselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse üle otsustamisel ei oma tähtsust eluruumi kasutamise planeeritav eesmärk, vaid eluruumi tegelik kasutamine maksustatavas või maksuvabas käibes (vt RKHK 06.06.
  51. a otsus asjas nr 3-3-1-20-05, p 18), on Riigikohus hiljem asunud seisukohale, et maksukohustuslasele tuleb anda võimalus selgitada ja esitada tõendid näitamaks, et elamu, korter või muu elamu osa on tegelikult soetatud majandustegevuse tarbeks. Seejärel peab maksuhaldur hindama, kas kavandatav tegevus kujutab endast maksustatavat käivet ning kas esitatud äriplaan on usutav (RKHK 02.03.
  52. a otsus asjas nr 3-3-1-47-15, p 16). Riigikohus asus eelnimetatud seisukohale Euroopa Kohtu seisukohast juhindudes, kes on korduvalt rõhutanud, et kui kinnisasi on soetatud maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, peab ta tulenevalt käibemaksu neutraalsuse põhimõttest saama sisendkäibemaksu kohe maha arvata ka juhul, kui ta ei asu soetatud ehitist kohe majandustegevuses kasutama (C-153/11, p-d 45-52). Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud seisukoht on teatud mugandustega kohaldatav ka mittetulundusühingute puhul. Seega tuleb käesolevas asjas hinnata ka seda, kas kaebaja väited ja kogutud tõendid ehitusteenuse ostmise kohta MTÜ põhikirjaliste eesmärkide tarbeks on usutavad. Kui maksuhalduri kogutud tõendid on piisavad, põhjendamaks maksuhalduri kahtlust selles, et vaidlusalust ehitist avalikuks tarbeks saun-pesumajaks ei rekonstrueeritud, on maksukohustuslasel tõendamiskoormus selles, et maksusumma määrati valesti (

§ 150lg-d 1-2).

Esmalt tuleb aga lahendada kaebaja taotlus täiendavate tõendite haldusasja toimikusse võtmiseks.

  1. Kaebaja väitel ei olnud tal asja uuel arutamisel võimalik esitada halduskohtule täiendavaid tõendeid (apellatsioonkaebuse lisadena esitatud Jäneda sauna teenuste kuulutused, MTÜ 2014 majandusaasta aruanne ja MTA 12.12.
  2. a otsus ning 25.11.
  3. a otsus MTÜ maksuvõla ajatamiseks), kuna kohus ei olnud talle 16.09.
  4. a määrust, millega anti tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, kätte toimetanud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga. Vastavalt kohtumäärusele (V kd, tl 93) tuli määrus menetlusosalistele kättesaadavaks teha 8 e-toimiku süsteemis. Kohtu infosüsteemi andmed määruse kaebajale teatavakstegemist ei kinnita. Samas leiab ringkonnakohus täiendavate tõendite esitamisega seonduvalt järgmist.
  5. Vastavalt maksukorralduse seaduse (

) § 95 lõike 2 esimesele lausele on maksuotsus

§-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. See tähendab, et maksuotsus peab muu hulgas sisaldama

§ 46

lg 3 p-s 5 märgitud faktilist ja õiguslikku alust.

§ 95

lg 2 kolmanda lause järgi tuleb maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel maksuotsuses motiveerida. HKMS § 158 lõike 2 teisest lausest tuleneb üldreegel, mille järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega lähtub kohus üldreeglina haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel nendest tõenditest, millest lähtus maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisel ning kontrollib muu hulgas ka seda, kas maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine toimus õiguspäraselt. Riigikohus on maksuasjades aktsepteerinud täiendavate tõendite esitamist ka vaide- ning kohtumenetluses, kuid seda vaid

§-dest 101 ja 102 tulenevate tingimuste esinemisel ning olukorras, kus täiendavad tõendid on esitatud vaide- või kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul (vt RKHK 14.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-47-07).

§-d 101 ja 102 reguleerivad muu hulgas maksukohustuslase taotlusel maksuotsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist maksukohustuse vähendamiseks. Samas tuleb arvestada, et maksukohustuslase taotlusel maksukohustuse vähendamiseks võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui vastav taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud (

§ 101lg 2).

21.

§ 101

lõikes 2 sätestatu seab ringkonnakohtu arvates maksuasjades uute tõendite esitamisele ajalised piirid. Ühtlasi sätestab

§ 102

lg 1 p 2, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus on piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul käsitanud kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge, viidates

eelnõu seletuskirjale (886 SE), milles märgitakse, et kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa (RKHK 14.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-47-07, p-d 12-13). Ringkonnakohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et maksuotsuse vaidlustamisel kohtus saab isik kaebuse kohtusse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul esitada täiendavalt vaid neid tõendeid, mis olid maksumenetluse ajal olemas, kuid mis ei olnud isikule teada või objektiivsetel põhjustel kättesaadavad olukorras, kus puudub vaidlus isiku poolt kaasaaitamiskohustuse täitmise üle. Tõendid, mis on tekkinud või maksukohustuslase tegevuse tulemusena tekitatud pärast maksuotsuse koostamist, sh kohtumenetluse ajal, on asjas

§-des 101 ja 102 toodud põhimõtetest tulenevalt lubamatud.

  1. Nii maksuhaldur kui ka halduskohus on viidanud käesolevas asjas sellele, et A. Saluste ei ole makshalduriga suhtlemisel valdavalt soovinud kaasaaitamiskohustust täita, jättes maksuhalduri küsimustele vastamata ning nõutud teabe ja tõendid esitamata (vt mo lk 2 ning halduskohtu otsuse p 18). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga. Tõendid, mis kaebaja on ringkonnakohtule esitanud, on tekkinud kaebaja tegevuse tulemusena pärast maksuotsuse koostamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole haldusasjas tõenditena lubatavad apellatsioonkaebusele lisatud Jäneda sauna teenuste kuulutused Tapa valla ajalehes, mis on ilmunud ajavahemikus
  2. a juunist novembrini, samuti MTÜ
  3. a majandusaasta aruanne ning MTA 12.12.
  4. a otsus MTÜ maksuvõla ajatamiseks ja 25.11.
  5. a otsus MTÜ maksuvõla ajatamiseks (apellatsioonkaebuse lisad 1-9). Vastavad tõendid tuleb kaebajale tagastada. 9
  6. Halduskohus pidas maksuhalduri poolt maksuotsuses esile toodud asjaolusid põhjendatud kahtluse tekkimiseks ning maksuhalduri seisukoha põhjendamiseks piisavaks ning leidis, et kaebaja ei ole suutnud tõendada, et Okka kinnistu ehitamiseks tehtud kulutused on tema ettevõtlusega seotud (vt halduskohtu otsuse p 18). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohus märgib, et vaidlust ei ole selle üle, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebaja faktiliselt alates ehitisele kasutusloa andmisest 21.06.2012 kuni maksuotsuse tegemiseni Okka kinnistule ehitatud elamut saunateenuste osutamiseks kasutas ning asjaolu, et saunateenust nimetatud ajaperioodil ei osutatud, on kinnitanud ka kaebaja ise. Seega puuduvad tõendid ehitise faktilise kasutuse kohta MTÜ põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Lisaks on nii maksuhaldur kui ka halduskohus uurinud täiendavalt ka seda, kas elamut üleüldse ehitati eesmärgiga seda saunateenuste osutamiseks kasutada ning kas ehitise mittekasutamist seatud eesmärgil õigustasid mingid objektiivsed asjaolud. Mõlemale küsimusele on maksuhaldur ja halduskohus vastanud eitavalt. Maksuhaldur ning kohus on oma seisukohti ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjalikult põhjendanud (vt mo lk-d 2-6 ning halduskohtu otsuse p-d 16-24). Ringkonnakohus nõustub eelviidatud põhjendustega ja järgib neid, mistõttu ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendustele täiendavalt midagi lisada (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist.
  7. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ja kohus ei ole oma seisukohta, et elamu ehitati isiklikuks otstarbeks, piisaval määral tõenditele viidates põhistanud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Elamu isiklikuks tarbeks ehitamise kahtlust põhjendavad ringkonnakohtu hinnangul piisavalt järgnevad asjaolud, mida kinnitavad haldusasjas kogutud ja esitatud tõendid, millele on olulises osas tuginenud ka maksuhaldur ja halduskohus: 1) Jäneda saun-pesumaja asub kaebaja juhatuse liikme A. Saluste abikaasale K.S. kuuluval kinnistul (kinnistusraamatu väljavõte I kd, tl 102; A.S. selgitus, et K.S. on tema abikaasa II kd, tl 20p). 2) Ehitise projekt sarnaneb tavapärase eramaja projektiga ning miski ei viita, et tegemist on avalikuks saunaks mõeldud ehitisega: 2-korruseline viilkatusega maja (vt maksuhalduri poolt 11.10.2011 vaatluse käigus tehtud fotod maja välisilmest IV kd, tl 155-168), milles on muu hulgas kööginurk, kaminaruum, teisel korrusel on ühe abiruumi juurde märgitud ka „elutuba“. Allkorrusel üks pesupesemisruum suurusega 21,9 m2 ning vaid üks pesuruum, suurusega 8,3 m2 ning üks leiliruum suurusega 8 m2, samas kui kaminaruumi pindala on 32,3 m2, terrassi pindala 24 m2, ülakorruse „abiruumide“ pindalad 31,7 m2, 21,6 m2 ja 31 m2 (II kd, tl 80-83). Ringkonnakohus leiab, et ka pesemiseks mõeldud ruumide suhe elamus olevatesse teistesse ruumidesse ei anna alust järeldada, et elamu on projekteeritud avalikuks saunaks. 3) Kaebaja juhatuse liige A.S. keeldus vastamast enamus maksuhalduri poolt esitatud küsimustele ega andnud maksuhaldurile teavet ka saun-pesumaja ehitustegevuse kohta, jättes sellega oma kaasaaitamiskohustuse täitmata (vt A.S. 07.07.
  8. a suuliste seletuste protokoll, I kd, tl 84-86p; MTA 04.09.
  9. a „Vastus taotlusele nr 12.2-3/1715-25“, III kd, tl 19). 4) Kaebaja ei asunud ehitist saun-pesumajana pärast selle I korrusele 21.06.2012 kasutusloa andmist kasutama ega teinud seda kuni maksuotsuse koostamiseni, kuigi ehitis oli sellise valmidusastmega, et selle kasutamine saunas käimise otstarbel olnuks väheste kohandustega võimalik (kasutusluba I kd tl 81p; maksuhalduri vaatlused 11.10.2011 (I kd, tl 133) ja 20.02.2014 (IV kd, tl 27); fotod 11.10.2011 vaatlusest IV kd, tl 212; kaebaja põhikiri ja majandusaasta aruanded 2009-2013). 10 - Hoones 08.01.2011 toimunud põlengu tagajärjed likvideeriti veel enne hoone I korrusele kasutusloa saamist, 31.01.2011, mistõttu ei takistanud põleng ehitise kasutuselevõtmist saunana (vt Päästeameti Ida päästekeskuse 21.08.
  10. a vastus maksuhaldurile (III kd, tl 15); Pro Investhaus OÜ sularaha arve nr 31001 (I kd, tl 64) ja 31.01.2011 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 68)). - Ka ei informeerinud kaebaja Tapa valda sauna kasutamise võimalusest ega teinud ehitisele aktiivset reklaami (vt Tapa Vallavalitsuse 15.10.2013.a vastus maksuhaldurile (I kd, tl 108p) ning Tapa Valla ehitusspetsialist T. Nõlvaku vastused maksuhaldurile (III kd, tl 11p)). Esimesed kuulutused sauna kasutamise võimaluse kohta avaldas kaebaja alles pärast maksuotsuse tegemist,
  11. a augustis (kaebaja 12.09.
  12. a menetlusdokumendi lk 3, V kd, tl 3). - Väikesemahulise tõlke- ja seminariteenuse osutamine ei eeldanud saun-pesumaja ehitamist (vt arved III kd, tl 119p-127). Apellatsioonkaebuses kinnitab kaebaja ka ise, et näiteks AS-le Rakvere Soojus seminari Jäneda saun-pesumajas ei korraldatud. 5) Ehitustööde tellijaks oli kaebaja juhatuse liikme abikaasa K.S. (vt E.N. seletus III kd tl 3; J.N. seletus III kd tl 5). AS-ga RPM lõpetati töösuhe, et jätkata ehitustööde lõpuleviimist kaebaja juhatuse liikme abikaasa venna O. Saluste (O.S.) juhitud äriühinguga Jäneda juhatuse liikme I. Kuldkepi seletus II kd, tl 31-32; ). O.S. väitel teostas objektil alltöövõttu Relani Service OÜ (vt O.S. seletus II kd, tl 194). Ka on ta selgitanud, et alates
  13. a veebruarist ei ole ta enam äriühingu juhatuse liige (ärinimi muutus PRO Investhaus OÜ-ks ning seejärel Akirama Grupp OÜ-ks) ja kõik dokumendid on üle antud uuele omanikule E. Kansile (III kd, tl 50). Viru Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-11-3383 (hetkel veel jõustumata) on kindlaks tehtud, et faktiliselt tehinguid OÜ Relani Servis ja Jäneda Safarikeskus OÜ vahel ei toimunud, mistõttu ei saanud OÜ Relani Servis ka objektil ehitusteenuseid osutada. Väärteomenetluse käigus kuulati üle ka E. Kans, kes selgitas, et ta on tegelikult äriühingu variisik O. Saluste. ettepanekul (II kd, tl 14-16). Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kaebaja seisukoht M.K. seletuse (II kd, tl 9p-10) lubatavuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu eeltoodud asjaolude pinnalt tehtud järeldusega, et MTÜ lõpetas töösuhte AS-ga RPM eesmärgiga teostada ehitustöid A.S.-ga seotud isikute kaasabil. Ehitustegevuse jätkamine seotud isikute poolt võimaldas elamu ehitamist ilma, et nad oleksid pidanud kellelegi selgitama hoone projekti muutmise vajadust (halduskohtu otsuse p 16, lk 9, V kd, tl 98). 6) Kaebaja võttis Jäneda saun-pesumaja kuni 31.12.2020 rendile K.S.-lt, kelle kinnistul kaebaja PRIA-st taotletud finantseeringu abil seda saun-pesumajaks rekonstrueeris. Renditasuks oli rendilepingu ja selle lisa nr 3 järgi hoone rekonstrueerimise hind. Vastavalt mitteeluruumi rendilepingu lisale nr 3 oli rekonstrueerimise eelarveks 2,4 miljonit krooni (so 153 388 eurot), maksuhalduri poolt kaebaja raamatupidamisdokumentide alusel arvutatud ehitise kogumaksumuseks on 154 356 eurot (vt kaebaja ja K.S. vahel 03.12.2007 sõlmitud mitteeluruumi rendileping, selle lisa nr 3 ja lisa nr 5, II kd, tl 93p-95; tl 127p; III kd, tl 129). Kuna kaebajal tekkis maksustatav käive väidetavalt saunateenuse osutamisest alles
  14. a teises pooles (kaebaja viidatud sularahatšekid sauna kasutamise kohta on dateeritud 30.07.2014, 06.08.2014, 13.08.2014, 20.08.2014 ja 27.08.2014), teeb see ühe kuu renditasuks kuni
  15. aasta lõpuni 2004 eurot (maksuotsuses on leitud summa veidi suurem). Arvestades, et saunateenust osutatakse vaid kord nädalas, hinnaga 5,83 eurot (vt sularahatšekid V kd, tl 4-7, 13-14) ning maksuhaldur on kindlaks teinud, et kaebaja deklareeris alates hoonele kasutusloa väljaandmisest 21.06.2012 kuni detsembrini 2013 maksustatavat käivet ainult 5834,33 eurot (s.o. ca 343 eurot kuus), ei olnud maksuotsuse tegemise seisuga MTÜ tulud ja kulud ilmselgelt tasakaalus ning seda ei kompenseerinud ka võimalikud liikmemaksudest saadud tulud. Nimelt 11 alates MTÜ asutamisest kuni käesoleva ajani on MTÜ-l vaid kaks liiget (vt MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja Kutsekoolitus
  16. a majandusaasta aruanne). MTÜ
  17. a majandusaasta aruandest nähtub ka see, et MTÜ-l on 31.12.2015 seisuga 155 853 euro suurune pikaajaline laenukohustus juhatuse liikmele A.S. ja viimase abikaasale K.S, samas kui MTÜ tulud ettevõtlusest olid
  18. aastal vaid 5576 eurot ja
  19. aastal 8734 eurot. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtlikult eeltoodud asjaolude põhjal tehtud maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et MTÜ taotleb toetusi ja juhatuse liige annab suurtes summades laenu (seega sisuliselt kulutab MTÜ ka oma raha) selleks, et ilma igasuguse perspektiivita rekonstrueerida rendileandja omanduses olevat hoonet. A.S. ja K.S omavaheline seotus abikaasade näol pigem rõhutab asja ebausutavust ja viitab sellele, et MTÜ kaudu ehitatakse K.S elamut (mo lk 6, I kd tl 20p).
  20. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebaja poolt PRIA-le investeeringutaotluse esitamise ajal Jänedal külasauna ei olnud ning mitmed koos käinud huvigrupid pidasid külasauna rajamist Jänedal vajalikuks (vt investeeringutaotlus II kd, tl 109 jj ning selle lähem kirjeldus tl 115p-116p). Ka ei nähtu, et PRIA- l, kellelt kaebaja ehituse finantseerimiseks toetust taotles, oleks olnud kaebaja suhtes mingeid pretensioone. Samas ei vähenda PRIA tegevus MTA uurimispõhimõtet maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel, kuna maksuhaldur on kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid (

§ 11lg 1).

Kaebaja taotles PRIA - lt toetust põllumajandusministri 10.10.

  1. a määruse nr 122 „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Kord) alusel külasaun-pesumaja hoone ehituseks. Ringkonnakohus märgib, et Korra § 3 lg-st 1 tuleneb, et toetust võib taotleda maapiirkonna elukeskkonna arendamiseks tehtavate tegevuste kohta, mis aitavad kaasa arengukavas nimetatud meetme eesmärkide saavutamisele ja mis ei ole suunatud tulu teenimisele. Seega ei olnud PRIA eesmärgiks kontrollida, kas kaebaja osutas ehitises käibemaksuga maksustatavaid teenuseid. Ka oli kaebaja kohustus investeeringu objekti sihipäraselt kasutada Korra § 18 lg 2 p-st 2 tulenevalt ajaliselt piiratud viie aastaga alates PRIA poolt viimase rahalise väljamakse tegemisest. Eeltoodust tulenevalt PRIA ja MTA kontrolli esemed olulises osas ei kattunud.
  2. Asjaolu, et nii kaebaja investeeringutaotluses (II kd tl 109jj), maja projekteerimistingimustes (II kd, tl 135), maja projektis (II kd, tl 80 jj), Tapa Vallavalitsuse ehitusloas (II kd, tl 157), kaebaja suhtlemisel PRIA seoses AS RPM väljavahetamisega (II kd, tl 151) kui ka objektile Tapa Vallavalitsuse poolt kasutusloa väljaandmisel (III kd, tl 111) räägitakse saun-pesumajast, on ringkonnakohtu arvates põhjendatav kaebaja eesmärgiga täita investeeringutoetuse saamise nõudeid määral, mis toetuse saamist ohtu ei seaks ning välistaksid selle hilisema tagasinõudmise PRIA teostatava kontrolli korral. Nimetatu eeldas formaalselt korrektsete dokumentide, taotluste, kirjade jm esitamist nii PRIA-le kui ka suhtlemisel kohaliku omavalitsusega. Sama eesmärki täitis ka kaebaja ning Tapa Vallavalitsuse vahel 12.12.2007 sõlmitud Jäneda saun-pesumaja avaliku kasutamise lepingu eelkokkulepe (II kd, tl 96-96p), mis kehtis aga vaid kuni 12.12.
  3. Samas märgib ringkonnakohus, et vastav kokkulepe oli ka deklaratiivne, kuna hoolimata sellega MTÜ-le pandud kohustusest, tagada saunaruumide avalik kasutus vähemalt kolmel päeval nädalas ning pesu vastuvõtt ja kätteandmine 3-4 korda nädalas, oli MTÜ-l kokkuleppe järgi õigus otsustada teenuse avaliku kasutamise aegade ja kasutusaktiivsuse üle ning teha muudatusi kasutamise aegades (p 4.1.2). Asjaolu, et AS RPM endise juhatuse liikme I. Kuldkepi seletustest nähtuvalt ehitas äriühing MTÜ-le saun-pesumaja (II kd, tl 31-32), ei oma ehitise lõplike kasutusvõimaluste hindamisel määravat tähtsust, kuna seletuse kohaselt ehitas äriühing valmis ainult välisseinad ja katusekonstruktsiooni. AS-lt RPM teenuste ostmise lõpetamise ajaks oli katuse kattematerjal paigaldamata, puudusid uksed ja 12 aknad, põranda konstruktsioon ja siseviimistlus. Töid jätkanud OÜ Jäneda Safarikeskus endine juhatuse liige O. Saluste täpsemaid selgitusi objektil järgnevalt teostatud tööde kohta anda ei soovinud või ei osanud (III kd, tl 50; II kd, tl 193-195).
  4. Mis puudutab kaebaja poolt halduskohtule 12.09.2014 koostatud menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid saunateenuste osutamise ja sauna külastatavuse kohta 30.07.2014, 06.08.2014, 13.08.2014, 20.08.2014 ja 27.08.2014 koos külastajatele väljastatud sularahatšekkidega (lisad 1-4), samuti fotosid saunaruumide valmisoleku kohta nende sihipäraseks kasutamiseks (lisad 5-9) ning Jäneda sauna avalikuks kasutamiseks avaldatud kuulutusi Tapa valla ajalehes „Sõnumid“ (lisad 10 ja 11) (kd V, tl 4-8, tl 10-14), siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et arvestades tõendite esitamise aega, saab pidada eluliselt usutavaks, et tõendite esitamisega soovis kaebaja tagantjärgi luua tegelikkusele mittevastavat muljet sauna toimimise kohta (vt halduskohtu otsuse p 23).
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt J.P.-S. seletusele antud hinnanguga (vt J.P.-S. seletus I kd tl 76 ning halduskohtu otsuse p 19, V kd tl 98p). Asjaolu, et hoone oli projekteeritud abihooneks ning elamuna kasutades oleks see liiga suure soojajuhtivusega ehk liiga suure küttekuluga, ei lükka ümber maksuhalduri järeldust elamu ehitamiseks K.S.-le. Riigikohus on elu- ja äriruumide eristamise osas leidnud, et lähtuda ei saa ainult hoone ehitus- või kasutusloas märgitud hoone kasutusotstarbest (elamu või mitteelamu), vaid ka kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada (RKHK 02.03.
  6. a otsus asjas nr 3-31-47-15, p 14). J.P.-K. on viimasele küsimusele vastates eeldanud, et ehitist soovitakse kasutada alaliseks elamiseks. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui J.P.-S. vastuste põhjal järeldada, et ehitis ei ole selle küttekulu arvestades kasutatav alaliseks aastaringseks elamiseks, ei väära nimetatu K.S. võimalusi kasutada tema kinnistul asuvat ehitist pärast poolte rendilepingu lõppemist saunana, suvilana, suvise külalismajana vmt otstarbel ning kaebaja maksustamise mõistes on olukord sarnane sellega nagu siis, kui K.S.-il oleks võimalik kasutada ehitist alaliseks elamiseks.
  7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga maksu määramise aegumistähtaja osas (halduskohtu otsuse p-d 25-25) ega pea vajalikuks seda korrata. Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et maksuhaldur on kaebajale tulumaksu määramisel ebaõigesti viidanud TuMS § 51 lg 2 p-le
  8. Halduskohus asus seisukohale, et käesoleval juhul tulnuks maksuhalduril tulumaksu määramisel kohaldada TuMS § 51 lg 2 punkti 4, mille kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ning leidis, et nimetatud normi saab kohaldada siis, kui on selge, et teenust on küll osutatud, aga see ei olnud seotud ostja ettevõtlusega. Kaebaja leiab õigesti, et mittetulundusühingute tulumaksuga maksustamist reguleerib erinormina TuMS § 51 lg 3, mis sätestab: „Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 1 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.“ Käesoleval juhul kuulub ringkonnakohtu arvates täpsemalt kohaldamisele TuMS § 51 lg 3 teine lauseosa, mis näeb ette, et tulumaksu tuleb maksta ka isiku põhikirjalise tegevusega mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt. Samas ei too ebaõige viide kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna maksuhaldur on tuvastanud, et vaidlusalust ehitist ei kasutatud ega hakatudki kasutama MTÜ põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (mo lk 2, I kd tl 18p). Halduskohus on piisavalt põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks tulumaksu määramist hindamise teel (otsuse p 41). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ega pea vajalikuks seda korrata. 13
  9. Eelviidatud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.11.
  10. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega ning asendab halduskohtu seisukoha tulumaksu määramise õigusliku aluse osas käesolevas otsuses tooduga.
  11. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega puudub alus kaebajale menetluskulude väljamõistmiseks. Kuna MTA ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.