KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1842 T.A.i kaebus keskkonnaministri 22

) § 66 lg 6 alusel taotluse xxxxx kinnistu omandamiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga, kuna temale kuulub xxxxx kinnistuga piirnev Xxx kinnistu katastritunnusega 65101:001:0084 (tl 38).

1. Keskkonnaminister kinnitas 22.06.2015 käskkirjaga nr 597 (edaspidi ka vaidlustatud käskkiri) riigivara müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused kinnisasjade omandamiseks õigustatud isikute kasuks, mh xxxxx kinnistu omandamiseks V.R.i kasuks (tl 14-15).
2. Tallinna Halduskohtule saabus 21.07.2015 T.A.i kaebus keskkonnaministri 22.06.2015 käskkirja nr 597 tühistamiseks osas, millega kinnitati riigivara müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused xxxxx kinnistu omandamiseks V.R.i kasuks ning keskkonnaministri kohustamiseks korraldada xxxxx kinnistu uus enampakkumine.
3. Vastustaja esitas 31.08.2015 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Menetlusosalised esitasid täiendavad seisukohad 05.10.2015 ja 20.10.
4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja rikub vaidlustatud osas kaebaja õigusi. Kaebajale kuuluv Väljaku kinnistu ja xxxxx kinnistu on piirnevad kinnisasjad

§ 66

lg 6 mõistes, mistõttu oli vastustajal vastavalt

§ 58lg-le 4 kohustus edastada talle teade xxxxx kinnistu enampakkumise kohta.

Teate edastamata jätmise tõttu ei olnud kaebaja teadlik oma võimalusest osaleda enampakkumisel ning omandada kinnisasi

§ 66lõike 6 alusel ostueesõigust teostades.

Enampakkumise teate edastamata jätmisega rikuti õigusaktidega sätestatud enampakkumise korda enampakkumise tulemust mõjutanud ulatuses. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista ka menetluskulud. Kaebaja esitab järgmised seisukohad. 8.1. Kaebaja kinnistu piirneb xxxxx kinnistuga

§ 66lg 6 mõttes, kuna need on üksteisega puutumuses ühise piiripunkti kaudu.

Sama leidis ka Tallinna Halduskohus 12.08.2011 otsuses haldusasjas 3-11-1367.

§ 66

lg 6 ei sätesta kinnistute vahelise piiri ulatust ning piirnevaks kinnistuks tuleb lugeda ka kinnistu, millel on enampakkumisel müüdava kinnistuga puutumus vaid ühise piiripunkti kaudu. 8.1.1. Seaduses ei leidu mõiste piirnev kinnisasi legaaldefinitsiooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg-st 1 ja §-dest 148-151, maakatastri seaduse (MaaKatS) § 2 p-dest 91 ja 10, § 9 lg 2 pst 12 ja § 17 lg-st 1, maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg-st 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2006 määruse nr 264 § 9 lg-st 2, § 18 lg 1 p-st 1 ja § 21 lg-st 3 nähtuvalt määratakse kinnistu kogu välispiir piiripunktide abil. Piiripunkt tähistatakse piirimärgiga, et selle abil oleks piir üheselt arusaadav ning vajadusel ka taastatav. Juhul, kui toimub piiri, s.h piiripunktide muutmine, kaasatakse ka see isik, kelle kinnistu juures piiripunkti muudetakse (piirinaaber). Kuna piiripunkt on kinnistut ümbritseva välispiiri osa, piirneb kinnistu iga teise kinnistuga, 2

§ 66

lg 6 nimetatud ostueesõigus isikutel, kelle kinnistul on müüdava kinnisasjaga ühine piiripunkt või piirilõik, sõltumata viimase pikkusest.

§ 66lg 6 eesmärki on selgitatud eelnõu esimesel lugemisel 18.03.2009.

Isikul, kelle kinnistu on müüdava kinnistuga füüsilises puutumuses kasvõi piiripunkti näol, on neid kaht kinnistut lihtsam majandada kui isikul, kelle kinnistul puudub müüdava kinnistuga mistahes füüsiline kokkupuude. Metsa efektiivsem majandamine on võimalik ka ühise piiripunkti puhul. 8.1.

1. Kaebaja kinnistu ja xxxxx kinnistu vastavad vastustaja viidatud „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ (EKSS) ja „Eesti õigekeelsussõnaraamatu“ järgi sõna piirnema tähendusele. Väljaku kinnistul ja enampakkumisel müüdud xxxxx kinnistul ongi olemas ühine piir ühe piiripunkti kaudu. Grammatilise ja loogilise tõlgendamise tulemusena saab tõdeda, et kuna piiripunkt on osa kinnisasja välispiirist, siis tuleb piirnevateks kinnisasjadeks lugeda ka kinnistuid, mis puutuvad kokku vaid ühe piiripunkti kaudu. 8.1.
2. Ka vastustaja viidatud ajaloolise tõlgenduse järgi tuleb piirnevateks kinnisasjadeks lugeda ka kinnistuid, mis puutuvad kokku vaid ühe piiripunkti kaudu. Riigikogu keskkonnakomisjoni 26.02.2009 seletuskirjast

täiendamise seaduse eelnõu (436 SE III) juurde ei nähtu tõlgendust, et ostueesõigus oleks vaid selliste kinnistute omanikel, mis omavad ulatuslikku piiri enampakkumisel müüdava kinnistuga. 8.2. Asjakohatu on vastustaja seisukoht et xxxxx kinnisasjal on V.R.ile kuuluva Xxx kinnisasjaga ühine metsapiir, kuid kaebajale kuuluval Väljaku kinnisasjal olev metsamassiiv paikneb kinnisasja nö teises otsas. Metsamassiivi suurus ja paiknemine ei oma

§ 66

lg 6 tõlgendamisel tähtsust, see ei välista piirneva kinnisasja omaniku õigust kasutada ostueesõigust.

§ 66

lg 6 tõlgendamisel ei oma ka tähtsust vahetu pääs olemasolevalt kinnistult võõrandatavale kinnistule. Kinnistu omanikul on vajadusel võimalik taotleda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. 8.3. Asjakohatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja oli teadlik enampakkumise toimumisest, kuna esitas ise pakkumise OÜ Randomer juhatuse liikmena. Kaebaja oli OÜ Randomer juhatuse liikmena küll teadlik enampakkumisest, kuid

§ 58

lg-s 4 sätestatud kohustuse tõttu ei olnud kaebaja teadlik, et ta on

§ 66

lg-s 6 sätestatud õigustatud isik, kellel on õigus enampakkumisel osaleda ja kasutada vajadusel ostueesõigust. Kaebaja ei osalenud enampakkumisel eraisikuna vastustaja rikkumise tõttu.

1. Vastustaja leiab, et vaidlustatud käskkirja andmisele eelnenud enampakkumismenetluses ja käskkirja andmisel on kehtivaid menetlus- ja materiaalõigusnorme kohaldatud õigesti. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt ja põhjalikult motiveeritud, mistõttu on see õiguspärane ning kaebaja õigusi ja huve rikutud ei ole. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 9.
2. Vastustaja ei ole rikkunud enampakkumise korda. Ta on täitnud

§ 58lg-s 1 ja lõike 4 teises lauses sätestatud teatamiskohustuse.

Enampakkumisteate avaldamise ning kirjaliku enampakkumise toimumise vahele jäi 17 päeva. Maa-amet käsitles xxxxx kinnistu osas

§ 66

lõikes 6 sätestatud õigustatud isikuna ainsana Xxx kinnisasja omanikku, sest Xxx kinnisasjal on ühine piirilõik xxxxx kinnisasjaga. 9.2. Tulenevalt

§-st 36 võib riigivara omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. Seda on selgitatud nii Maa-ameti kodulehel kui ka AT-s avaldatud enampakkumisteadetes. Riigivara enampakkumisel osalemine ei sõltu sellest, kas kaebaja sai 3

§ 58lg-s 4 nimetatud kirja või mitte.

Tulenevalt

§ 66

lg-st 6 ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusest nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (edaspidi määrus nr 14) selgub ostueesõiguse kasutamise õigust omav isik alles pärast enampakkumise läbiviimist ning kui õigustatud isik on viie tööpäeva jooksul kirjalikult kinnitanud, et ta kasutab ostueesõigust ja avaldus on läbinud menetluse. 9.3. Kaebaja oli teadlik, et riik võõrandab xxxxx kinnisasja avalikul kirjalikul enampakkumisel, kuna enampakkumisel osales ka OÜ Randomer, kes esitas 01.06.2015 enampakkumisel osalemise avalduse, mille on äriühingu nimel allkirjastanud kaebaja. Kaebaja, olles OÜ Randomer ainuosanik ja ainuke juhatuse liige, teadis enampakkumisest ja oleks soovi korral võinud osaleda ka füüsilise isikuna.

§ 58

lõikes 4 nimetatud kirja saatmata jätmine ei saanud mõjutada kaebaja teadmist xxxxx kinnistu võõrandamisest avalikul kirjalikul enampakkumisel ja tema võimalusest sellel osaleda. 9.4. Vastustaja ei pidanud jätma enampakkumise tulemusi kinnitamata. Kaebajale

§ 58

lg-s 4 nimetatud kirja saatmata jätmine ei ole enampakkumise protseduurireeglite rikkumine (

§ 68

lg 3 p 1) ega ka õigusaktides sätestatud enampakkumise korra rikkumine (

§ 68lg 3 p 2).

9.5. Kaebaja ja xxxxx kinnistu puhul ei ole täidetud

§ 66

lõike 6 mõistes ostueesõiguse teostamise eelduseks olev kinnisasjade piirnemise kriteerium, kuna nendel kinnisasjadel on puutumus vaid ühe piiripunkti kaudu. Asjakohaste sätete ja mõistete grammatilisest, loogilisest ja ajaloolisest tõlgendamisest tulenevalt ei saa piiripunkti käsitleda kinnisasjade vahelise piirina. Kinnisasju, mis on üksteisega puutumuses vaid ühe piiripunktiga ei saa lugeda piirnevateks kinnisasjadeks. 9.5.

1. Kuna mõiste piirnev kinnisasi legaaldefinitsioon puudub, tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 3 ja 4 sätestatud tõlgendamisreeglitest. Samuti tuleb arvestada EKSS ja “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013” selgitusi ning lähtuda MaaKatS § 2 punktides 9¹ ja 10 ning AÕS § 128 lg-s 1 sätestatust. 9.5.
2. Ka kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-11-1488) toetab vastustaja tõlgendust piirnevate kinnisasjade tähenduse kohta

§ 66lg 6 mõttes.

Kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 12.08.2011 otsusele haldusasjas nr 3-11-1367 ei ole asjakohane, kuna hilisemas praktikas on kohus asunud vastupidisele seisukohale. 9.5.

1. Vastustaja arusaama toetab ka ajalooline tõlgendus ning alates
2. aasta maikuust toimunud ühtne halduspraktika. vana

§ 34

¹ lõike 1 ning on kehtiva

§ 66

lõike 6 selgeks eesmärgiks, et ka väikesed metsamaatükid ei jääks majandamata ning et tekiksid terviklikud ja võimalikult suured metsamassiivid, mille majandamine on oluliselt efektiivsem. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 01.06.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-1488 (p 13). Seadusandja eesmärki rõhutab veelgi nii varem kehtinud

§ 34

¹ lõige 3 kui ka

§ 66

lõike 6 kuni 15.04.2013 kehtinud teise lause sõnastus, mille kohaselt tuli mitme õigustatud isiku puhul eelistada pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku.

§ 66

lg 6 eesmärgiks ei olnud sellisele isikule ostueesõiguse loomist, kelle kinnisasi on võõrandatava kinnisasjaga puutumuses vaid ühe piiripunktiga. xxxxx kinnisasjal on V.R.ile kuuluva xxx kinnisasjaga lisaks ühisele piirile ka ühine metsapiir, kuid xxxxx kinnisasjaga ühist piiripunkti omaval kaebajale kuuluval Väljaku kinnisasjal olev metsamassiiv paikneb kinnisasja teises otsas. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Vaidlustatud käskkirjaga kinnitati riigivara müügi avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused kinnisasjade omandamiseks õigustatud isikute kasuks, mh xxxxx kinnistu omandamiseks V.R.i kasuks (tl 14-15). 4

§ 36

kohaselt võib riigivara omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi.

§ 66

lg 6 sätestab piirneva kinnisasja omaniku ostueesõiguse järgmiselt: „Riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku.“ 12. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebajale kuuluv Väljaku kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja enampakkumisel müüdud xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) puutuvad kokku ühise piiripunkti kaudu ning et mõlemad kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldavad metsamaa kõlvikut. Eelnev nähtub ka Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest (tl 17–18). Vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja kinnistu ja vaidlusalusel enampakkumisel müüdud xxxxx kinnistu on piirnevad kinnistud

§ 66lg 6 mõttes.

13.

§ 58

lg-s 1 sätestatakse üldreeglina enampakkumises teate avaldamise avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 58

lg 4 kohaselt võib avaliku enampakkumise teateid ja kuulutusi levitada lisaks ka muul viisil.

§ 66

lg-s 6 nimetatud juhul avaldatakse avaliku enampakkumise teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning õigustatud isikule edastatakse teade lihtkirjalikult tema kohta rahvastiku- või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha aadressil. Praegusel juhul on teade, mis sisaldas infot ka vaidlusaluse xxxxx kinnisasja suhtes läbiviidava avaliku enampakkumise kohta, avaldatud nii Maa-ameti kodulehel1, väljaandes Ametlikud Teadaanded2 kui ka 21.05.2015 Maalehes (tl 39–40). Eelneva näol on tegemist teavitamisega vastavuses

§ 58lg-ga 4 ja § 66 lg-ga 6.

14. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja pole edastanud kaebajale

§ 58lg 4 kohast eraldi kirjalikku teadet.

Samuti pole vaidlust, et kaebaja füüsilise isikuna ei osalenud xxxxx kinnisasja võõrandamise avalikul enampakkumisel. Vaidlus on selle üle, kas enampakkumise korraldaja oleks pidanud saatma

§ 58

lg 4 kohase teate kaebajale kui õigustatud isikule

§ 58lg 4 ja § 66 lg 6 tähenduses.

Samuti on pooled erineval seisukohal selles, kas kaebajal jäi enampakkumisel osalemata vastustaja õigusvastase käitumise tõttu. 15.

§ 66

lg 6 seab ostueesõiguse teostamise üheks eelduseks asjaolu, et võõrandatav kinnisasi piirneb ostueesõigust teostavale isikule kuuluva kinnisasjaga. Seega tuleb õigustatud isikuna, keda tuleb enampakkumisest eraldi kirjalikult teavitada, mõista võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku. Enampakkumise korraldaja kohustus

§ 58

lg 4 teise lause alusel teate saatmiseks oleneb sellest, kas kaebaja on võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. 16. Kaebajale kuuluval Väljaku kinnistul ning vaidlusalusel enampakkumisel müüdud xxxxx kinnistul on puutumus üksnes ühe piiripunkti kaudu. Selle asjaolu üle puudub ka vaidlus. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas

§ 66

lg 6 mõttes saab kaebaja ja enampakkumisel müüdud xxxxx kinnistuid pidada piirnevateks kinnisasjadeks. Selle küsimuse 1 (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&act=default&e_id=184&page_id=389&no_cache=1440680659) (https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/otsing?o__teate_liigid=90&otsi_andmeandjat=&o__andmeandjad _id=&o__search_term=Xxxxx&o__teate_alaliik_list=258&ehak_otsing=&o__mojupiirkond=&o__avaldamise_ kuupaev_alates=&o__avaldamise_kuupaev_kuni=&do_search=1), 2 5

§ 58lg 4 teine lause).

1. Kohus nõustub menetlusosalistega, et kehtiv õigus termini piirnev kinnisasi legaaldefinitsiooni ei sätesta. TsÜS § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Sama seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Kohus võtab mõiste sisustamisel arvesse ka kujunenud kohtupraktikat.
2. AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. MaaKatS § 2 punktides 91 ja 10 on sätestatud piiripunkti ja piirimärgi mõistete tähendused. Piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata ning piirimärk on piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada.
3. Kohus leiab, et eeltoodud sätete grammatilise ja loogilise tõlgendamise tulemusel, et piiripunkt on osa maatüki välispiirist, kuid ainuüksi ühte piiripunkti ei saa käsitada kinnisasjade vahelise piirina ning kinnistuid, mille ühisosaks on vaid üks piiripunkt, ei saa mõista piirnevate kinnisasjadena

§ 66lg 6 tähenduses.

1. Vastustaja on termini piirnev kinnisasi sisustamisel põhjendatult tuginenud ka EKSS ja “Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013” selgitustele sõnade piirnema ja piir kohta. EKSS annab sõna piirnema tähenduseks „millegi piiri(de)ga kokku puutuma, sellega vahetult külgnema“. Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013” annab selle termini tähenduseks „piiridega kokku puutuma“. EKSS järgi tähendab sõna piir „eri territooriume, piirkondi, valdusi vms. eraldav (tinglik) joon maastikul v kaardil“. Kohus nõustub eeltoodud terminite tähenduste põhjal vastustajaga, et nii keelelise kui loogilise tõlgenduse tulemusel saab piirnevateks kinnisasjadeks lugeda neid kinnisasju, millel on ühine piirjoon ning üksnes puutumust ühe piiripunktiga ei muuda kinnisasu piirnevateks. Sõna piirnema eeldab, et üksteisega piirnevate (külgnevate) kinnisasjade vahel on ühine ja vahetu (looduslikult eraldamatu) piir, mille kaudu need kinnisasjad looduslikult kokku puutuvad ehk piirnevad ehk külgnevad. Seega eeldab kinnisasjade piirnemine grammatilise tõlgenduse kohaselt nende kokku puutumist ühisel piiril, mitte üksnes ühe ühise piiripunkti kaudu.
2. Riigikohus on 27.02.2001.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-02 (p 4) maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 132 alapunkti 7 ja maareformi seaduse § 9 lg-t 2 kohaldades leidnud, et piirnevateks vabadeks maadeks selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, peetakse külgnevaid maaüksusi. Tallinna Ringkonnakohus on 01.06.2013 otsuses haldusasjas nr 3-11-1488 (p 12) nõustunud, halduskohtu tõlgendusega, et

§ 66

lg-st 6 tuleneva riigi maa omandamise eelisõiguse olemasoluks ei piisa ühest ühisest piiripunktist. Seoses poolte viidatud vastandliku kohtupraktikaga (haldusasjad nr 3-11-1367 ja 3-11-1488) tuleb märkida, et kohtul puudub kohustus sellises olukorras eelistada ühele menetlusosalisele enam sobivat tõlgendust, vaid kohus sisustab õigusnormi erinevate tõlgendusviiside ja kohtupraktika kui terviku analüüsi alusel. Vastandliku praktika puhul tuleks siiski eelistatult lähtuda ringkonnakohtu tasandil tehtud lahenditest. 22. Kuigi grammatiline ja loogiline tõlgendus ning viidatud kohtupraktika toetavad vastustaja ja kohtu seisukohta

§ 66lg-s 6 sätestatud termini piirnevad kinnisasjad sisustamisel, on oluline lähtuda ka seaduse eesmärgist, mõttest ja kujunemisloost. 6

§ 66

lg-ga 6 analoogne regulatsioon 17.05.2009 jõustunud

§-s 341. Riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (436 SE) seletuskirjas selgitati muu hulgas järgmist: „Metsamaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vajalik luua eeldused, et metsamaad sisaldavat maad saaks teatud eelistustega omandada just metsamajandamisega tegelevad isikud. Seadusega luuakse eeldused, et metsaomanikud saaksid omandada oma kinnisasjaga piirnevat metsamaad. Eesti tingimustes on väikeste metsamassiivide majandamine vähetulus ning seetõttu ka ebaotstarbekas. Väikemetsaomanike huvi metsaomandi kasutamise vastu on üldjuhul tagasihoidlikum, mistõttu on riigile saamata jääv tulu läbi metsa mittemajandamise suurem. Terviklike ja suuremate metsamassiivide majandamine on oluliselt efektiivsem, kui killustatud metsaomandite puhul. /…/ Sellega luuakse eeldused, et metsamaad saavad omandada kohalikud metsaomanikud oma väikeste metsaomandite suurendamiseks, mis omakorda võimaldab tõsta metsa majandamise efektiivsust. /…/ Kuna võõrandatava kinnistu naabruses võib olla mitmeid huvitatud isikuid, sätestatakse eelnõu lõikega 3, et sellisel juhul eelistatakse seda ostueesõigusega õigustatud isikut, kelle kinnistu koosseisus oleval metsamaal on pikim ühine piir võõrandatava kinnisasja metsamaaga. Sellega luuakse eeldus terviklike suurte metsamaa kõlvikute tekkeks, mida on parem majandada.“. 01.01.2010 jõustunud

eelnõu seletuskirjas ei ole

§-i 66 kohta täiendavaid selgitusi esitatud. 24. Seega on

§ 66

lg 6 eesmärgiks järjepidevalt olnud, et väikesed metsamassiivid ei jääks majandamata ning tekiksid terviklikud ja võimalikult suured metsamassiivid, mille majandamine on oluliselt efektiivsem. Kohus leiab, et omavahel külgnevate metsamaade korral on suurema ja kompaktsema metsamassiivi tekkimine tõenäolisem kui üksnes ühe piiripunkti kaudu kokku puutuvate kinnisasjade puhul. Üksnes üks ühine piiripunkt kahe kinnistu vahel ei loo eeldusi tervikliku ja suure metsamassiivi tekkeks. Ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-1488 01.06.2012 otsuse punktis 14 leidnud, et lähestikku või samas piirkonnas metsamaa kõlvikut sisaldavate kinnisasjade majandamine on ettevõtjale soodsam võrreldes olukorraga, kus kinnisasjad asuvad üksteisest kaugel. Omandamise eelisõigus on antud nimelt piirneva, mitte läheduses või samas piirkonnas asuva kinnisasja omanikule. 25. Kuni 15.04.2013 tulenes

§ 66

lg 6 teise lause sõnastusest, et mitme õigustatud isiku puhul tuleb eelistada pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Ka see sõnastus toetas seadusandja eesmärki anda enampakkumisel müüdava metsamaa omandamise eesõigus eelkõige omavahel külgnevate kinnisasjade omanikele, kuivõrd konkureerivas olukorras oli eelistatud kõige pikema ühise piiriga kinnisasja omanik. Pikema metsapiiriga kinnisasja omanikku eelistati just seetõttu, et sellisel juhul tekib kõige terviklikum ja võimalikult suur metsamaa kõlvik (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1488, p 14). 26. 15.04.2013 jõustus

§ 66

lg 6 teine lause uues sõnastuses ning mitme õigustatud isiku olemasolu korral eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. Looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) teise lugemise teksti juurde kuuluvast seletuskirjast nähtub, et esialgselt esitati

§ 66

lg 6 osas ettepanek ka selliselt, et ühiseks metsapiiriks loetakse ka kinnistu piiri metsakõlvikualal paiknevat piiritähist. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud, kuivõrd sätte eesmärk on suuremate metsamassiivide teke, mida piiripunktiga ei teki. Komisjon toetas üksnes ettepanekut eelistada kõrgema pakkumise tegijat. Sellest nähtub ilmselgelt seadusandja eesmärk mitte lugeda piiritähise kaudu kokku puutuvaid kinnisasju piirnevateks. 27. Kohus nõustub kaebajaga selles, et

§ 66

lg-st 6 ei tulene, et metsamassiivi asukoht kinnistul võiks olla määrav tema käsitlemisel õigustatud isikuna selle sätte tähenduses, kuid see seisukoht ei ole määrav asja lahendamisel olukorras, kus kohus ei pea kõnealuseid kinnisasju piirnevateks. 28. Kohus leiab, et tegelikkuses on otstarbekas ja eesmärgipärane kinnistute majandamine just olukorras, kus omanikule kuuluvad külgnevad, mitte aga üksnes nurkapidi ühe piiripunkti 7

§ 66

lg 6 sõnastusest, mõttest ja eesmärgist lähtuvalt pidada piirnevateks vaid selliseid kinnisasju, millel on ühine piir ehk kinnisasju eraldav tinglik joon maastikul või kaardil. Üksnes kokkupuude ühise piiripunkti kaudu ei võimalda pidada kinnisasju piirnevateks

§ 66lg 6 mõttes.

29. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kaebaja ei ole

§ 66

lg 6 mõttes õigustatud isikuks, ei olnud enampakkumise korraldajal ka kohustust saata talle

§ 58lg 4 teises lauses nimetatud teadet.

Lisaks ei mõjuta teate mittesaatmine vaidlustatud käskkirja õiguspärasust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1488, p 16). Kaebaja ei ole muid etteheiteid menetluslike rikkumiste osas teinud. 30. Kaebaja osalemiseks avalikul enampakkumisel ei ole olnud takistusi, kuna enampakkumise läbiviimisest teavitamisel on täidetud nii

-st tulenevad miinimumnõuded (avaldamine AT-s ja üleriigilise levikuga ajalehes) kui ka avaldatud teade korraldaja veebilehel. Kohtu hinnangul oli kirjeldatud teavitamine igati piisav ning vastustaja ei ole oma tegevusega loonud õigusvastaselt olukorda, mis takistanuks kaebaja osalemist. Teavitamise piisavust ja huvitatud isikute võimalust enampakkumisel osaleda kinnitab ka asjaolu, et sellest teadis ja sai osaleda OÜ Randomer (OÜ Randomer avaldus, tl 41), kelle ainus osanik ja juhatuse liige on äriregistri andmetel kaebaja ise (väljatrükk tl 42). Kuigi õiguslikus mõttes on tegemist erinevate isikutega, tegutseb ka äriühing oma füüsilisest isikust juhtorganite liikmete kaudu, kellele saab omistada ka teadmise asjaoludest. Kaebaja väidab, et talle eraldi kirjaliku teate saatmata jätmise tõttu ei osalenud ta enampakkumisel, kuna ei teadnud võimalusest ostueesõigust kasutada. Kohus leiab, et

§ 58

lg 4 teise lause alusel eraldi teate saatmine ei loo veel ootust ostueesõiguse kasutamise suhtes. Samuti ei saa kirja saatmata jätmine seda välistada. Kui kaebaja siiski pidas ennast ostueesõiguse teostamisel õigustatud isikuks, saanuks ta selle õiguse teostamise üle vaielda ka pärast enampakkumise tulemuste kindlakstegemist. Avaliku kirjaliku enampakkumise teates on ostueesõiguse võimalust selgitatud. Samuti on teates selgitatud võimalust küsida lisateavet ning lisatud vastavad kontaktandmed (tl 39–40). Seega on kohus seisukohal, et isegi sõltumata eelnevalt

§ 66

lg 6 osas antud tõlgendusest ei olnud kaebaja osavõtt enampakkumisest takistatud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu.

1. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et keskkonnaministri 22.06.2015 käskkiri nr 597 ei riku kaebaja õigusi ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu puudub ka alus vastustaja kohustamiseks uue enampakkumise korraldamiseks. Esitatud kaebus jääb rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 8