← Eesti

2-15-125737/7

Obsah (11)§ 208§ 35§ 164§ 76§ 82§ 108§ 42§ 1132§ 115§ 127§ 113

Tsiviilasi nr 2-15-125737 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-125737 Tsi

) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 3 kohaselt Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus 3

(8)eseme olemusega.

§ 208

lg 4 järgi on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kuna lepingu osaks on Tele2 teenuste kasutamise üldtingimused, siis on tegemist tüüptingimustel lepinguga

§ 35lg 1 tähenduses.

6.

  1. Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 19.12.
  2. a oma võlanõude kostja vastu summas 526,74 eurot, koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid, hagejale (tl 16). Tulenevalt

§ 164

lg-st 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Seega saab lugeda, et hageja on alates nõude loovutamisest astunud kostjaga lepingulises suhtes senise võlausaldaja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi asemele. 6.

  1. Hageja nõuab hagis kostjalt võlga summas 526,74 eurot, sh 421,09 eurot võlg tarbitud teenuste eest ja kasutamata miinimumarve summa ning 109,48 eurot võlgnevuse sissenõudmistasu vastavalt Tele2 teenuste kasutamise üldtingimustele. Lisaks nõuab hageja kostjalt summade tasumisega viivitamise eest viivist. Kohtu hinnangul saab põhinõudena käsitleda kostja võlga tarbitud teenuste eest ja lepingu peatamise ajal arvestatud miinimumarve summat, kokku 421,09 eurot. Võlgnevuse sissenõudmistasu ja viivis on käsitletavad põhikohustuse rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahenditena ehk kõrvalnõuetena. 6.
  2. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus liitumislepinguid ja ei täitnud lepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arvetelt (tl 24) nähtub, et 01.03.
  3. a seisuga oli kostjal teenuste eest tasumata 409,29 eurot. Seoses kostjapoolse rikkumisega peatati temale teenuste osutamine alates 26.03.
  4. a. Perioodi 01.03.201-31.03.
  5. a eest on Tele2 Eesti Aktsiaselts esitanud kostjale arve (tl 24-25) kasutatud teenuste eest summas 3,77 ja kasutamata miinimumarve tasu summas 8,03 eurot, kokku summas 11,80 eurot. Kokku on kostjal tasumata 421,09 eurot.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina selle kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 421,09 eurot. 6.

  1. Kohus leiab, et hageja võlgnevuse sissenõudmistasu nõue summas 109,48 eurot on põhjendatud osaliselt. Hageja väitel tuleneb võlgnevuse sissenõudmistasu alus Tele2 teenuste kasutamise üldtingimustest ja Tele2 hinnakirjast. Vastavalt üldtingimuste punktile 4.
  2. (tl 29) on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirja (tl 33) kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22%+ käibemaks, s.o kokku 26,40 % võlanõudest. 4

(8)Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud selle vastuväiteid. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole aga kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nimetatud sätetest tulenevalt peab kohus kontrollima hageja nõude õiguslikku alust, sh nõude aluseks olevate tüüptingimuste kehtivust, olenemata sellest, et kostja ei ole tüüptingimuste tühisusele tuginenud. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (RTKo 08.12.2008. a nr 3-2-1-125-08, p 14; RTKo 15.01.2014. a nr 3-21-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul on Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 4.8 ja hinnakirjas kohustuste rikkumise puhuks ettenähtud võlgnevuse sissenõudmistasu määr, s.o 26,40 % võlanõudest ebamõistlikult suur ning seega tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Võrdluseks, et alates 01.10.2015. a on kehtestatud

§ 1132

, mis reguleerib võla sissenõudmise kulude hüvitamist tarbija poolt.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 4.8 ja hinnakirjas ettenähtud määras on antud juhul võla sissenõudmise kulude suuruseks ca 110 eurot (26,40 % võlalt summas 421,09 eurot), mis on ületab käesoleval ajal seadusega kehtestatud tarbijalt lepingu kehtivuse ajal nõutavat võla sissenõudmise kulu summat enam kui 20 korda. Võla sissenõudmise kulud on oma olemuselt

§ 115

lg 1 mõistes kahjuhüvitis, mida võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral on õigus nõuda. Lepingu kehtivuse ajal ei olnud seadusega reguleeritud tarbijalt nõutavate võla sissenõudmiskulude suurust ja seega tuli lähtuda kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Vastavalt

§ 115

lg-s 1 ja

§ 127

lg-s 1 ettenähtud põhimõttele peab kahju nõudja tõendama muu hulgas kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt kohtu nõudele täpsustas hageja võla sissenõudmise kulude nõuet ja täpsustas, et need sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: võlgnevuse kohta SMS-i teavituste edastamine kostjale, sideteenuste osaline piiramine, meeldetuletuskirjade edastamine, viivise arvestuse pidamine, tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, võlanõude edastamine paberkandjal, lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine, sideteenuste osutamise piiramine, sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes, informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Hageja ei ole toonud välja eelnimetatud toimingutega seotud konkreetseid kulusid ehk kahju. Hageja tugines jätkuvalt Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 4.8 ja hinnakirjas ettenähtud võlgnevuse sissenõudmistasu määrale. 5

(8)Kuna Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine ja kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et võla sissenõudmisega seoses tekkisid tal kulud (kahju)sellises määras, s.o summas 109,48 eurot, siis lähtub kohus võla sissenõudmise kulude põhjendatud ulatuse leidmisel analoogia korras kehtivast regulatsioonist.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja poolt esitatu kohaselt on kostjale lepingu kehtivuse ajal saadetud võla meeldetuletusi ja pärast lepingu ülesütlemist on hageja saatnud kostjale võlanõude koos nõude loovutamise teatisega. Alates 01.10.2015. a kehtivate

§ 1132

lg-te 1 ja 2 analoogia alusel loeb kohus põhjendatud võla sissenõudmise kuluks lepingu kehtivusajal 5 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 15 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude 20 euro ulatuses. Ülejäänud ulatuses, s.o summas 89,48 eurot jääb nõue rahuldamata. 6.7. Kohus leiab, et ka hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on lepingutest tulenevat maksekohustust rikkunud ja ei ole põhivõlga summas 421,09 eurot tasunud tähtaegselt.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjaga sõlmitud liitumislepingud kostjapoolse rikkumise tõttu üles öelnud. Hagis ei ole märgitud lepingu ülesütlemise aega, kuid hageja on arvestanud viivist alates 18.05.

  1. a. Sellest võib järeldada, et lepingud öeldi kostjaga üles ja lepingutest tulenev võlanõue muutus tervikuna sissenõutavaks alates 18.05.
  2. a. Viivisemäära arvestamisel on hageja lähtunud Tele2 teenuste kasutamise tingimustes ettenähtud määrast. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-s 6.13.2 (tl 30) on maksetähtpäevaks tasumata summadelt ettenähtud viivisemääraks 0,15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-s 6.13.2 ettenähtud viivisemäär 0,15 % tasumata summalt päevas on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat kui tarbijat oluliselt kahjustav ning seetõttu

§ 42lg 3 p 5 alusel tühine.

Viivise korral 0,15% päevas kujuneb aastaseks viivise määraks 54,75 %. Viivis sellises määras ületab seadusjärgset, s.o

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud viivise määra (

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) ligikaudu 6 korda. Kuna Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 viivisemäära kohta on tüüptingimusena tühine, siis võtab kohus viivise arvestamisel aluseks

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud viivise määra. Kostja põhivõlg hageja ees on summas 421,09 eurot. Hageja nõuab viivist alates 18.05.

  1. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 07.06.
  2. a. Viivise suuruseks 421,09 euro suuruselt põhinõudelt

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras ajavahemikul 18.05.2014. a 6

(8)kuni 07.06.
  1. a kujuneb 63,33 eurot (421,09 eurot x 0,02% x 752 päeva), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Suuremas määras viivisenõue ei ole põhjendatud. 6.
  2. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 421,09 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 20 eurot ja viivise põhivõlalt summas 63,33 eurot. Võla sissenõudmise kulude ja viivise nõue suuremas ulatuses jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude ca 48 % ulatuses. Kuna kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb 48 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 52 % hageja kanda.
  4. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1450 eurot, sh 200 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 1250 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 155 eurot, kokku 200 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 200 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindajaks on menetluses Kadri Timuska, kes on lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 mõistes. OÜ Julianuse Õigusbüroo on esitanud hagejale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest arve (tl 15) summas 1250 eurot. Arvel ei ole märgitud ning hageja ei ole esitanud lepingulise esindaja tasu suuruse kohta selgitusi, sh ei ole märgitud esindamisele kulunud aega ega tasumäära, mille alusel on tasu arvutatud. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda maksimaalselt 4 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 320 eurot, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. 7
(8)Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 520 eurot, sh nõudelt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 320 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 48 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 249,60 eurot (520 eurot x 48 %). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.