lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Rene Tammann
Tunnistada süüdi Rene Tammann
Tunnistada süüdi Rene Tammann
Tunnistada süüdi Rene Tammann
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Rene Tammann ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:
lg 2 p 1 alusel kohustada Rene Tammanni hüvitama kannatanutele Ferell OÜ-le, XXXX ja XXXXtekitatud varaline kahju 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rene Tammann allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Rene Tammanni suhtes 27.06.2016.a kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Rene Tammannilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot asitõendi saatekulu – 34,80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 56,65 eurot. Menetluskulud tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu Ferell OÜ seadusliku esindaja XXXXi poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Rene Tammannilt Ferell OÜ kasuks 5 800 eurot, mis tuleb kanda Ferell OÜ arveldusarvele AS Swedbank, märkides selgitusena „Rene Tammann, 1-16-10205, tsiviilhagi“. 2 Kannatanu XXXXpoolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Rene Tammannilt XXXXkasuks 453 eurot, mis tuleb kanda XXXXarveldusarvele AS Swedbank, märkides selgitusena „Rene Tammann, 1-1610205, tsiviilhagi“. Kannatanu XXXXpoolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Rene Tammannilt XXXX kasuks 703,02 eurot, mis tuleb kanda XXXXarveldusarvele AS SEB Pank, märkides selgitusena „Rene Tammann, 1-1610205, tsiviilhagi“. Asitõendid 3 CD-plaati (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Rene Tammanni süüdistatakse selles, et ajavahemikul 01.12.2013 kuni 30.12.2013 pettis ta Ferell OÜ-lt välja 2800 eurot ja nimelt tegutsedes kinnisvaramaaklerina võttis nimetatud rahasumma ehitusjärgus olevas kaubanduskeskuses Stroomi Keskus asuva äripinna broneerimiseks, s.t renditasu ettemaksuna tulevase rendilepingu järgi, mille sõlmimist lubas ta kinnisvaramaaklerina Ferell OÜ esindajale vahendada. Tegelikult ei kavatsenud aga R. Tammann osutada kokkulepitud maakleriteenust, vaid tema eesmärk oli kõnealune rahasumma lubatud vastuteenet osutamata omastada. Üksikasjades toimus see järgmiselt. Täpselt tuvastamata kuupäeval
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse (enne 01.01.2015 kehtinud
lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse). Samuti süüdistatakse Rene Tammanni selles, et 09.03.2016, asudes tuvastamata kohas, võltsis ta kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 09.03.2016 XXXX(praeguse perekonnanimega XXXX) justkui müüs ALM Invest OÜ-le sõiduki Peugeot 206 reg.nr-ga XXXX, VIN-koodiga XXXX. Müügileping oli eelnevalt, 09.03.2016 päevasel ajal koostatud Tallinnas Katusepapi tn 37 asuvas Statoili tanklas ALM Invest OÜ töötaja XXXXpoolt, kellega Rene Tammann pidas 08.03.2016 ja 09.03.2016 läbirääkimisi kõnealuse sõiduki müümiseks. Lepingu koostamiseks kasutas XXXXmüügilepingu blanketi, millel oli trükitud lepingu sõlmimise koht (Tallinn) ning ostja, s.o ALM Invest OÜ ja selle juhatuse liikme XXXX(XXXX) andmed ja mis oli viimase poolt allkirjastatud. XXXXkirjutas Rene Tammanni juuresolekul müügilepingu blanketile lepingu sõlmimise kuupäeva, müüja, s.o XXXXnime ja aadressi ning sõiduki andmed, võttes müüja ja sõiduki andmeid Rene Tammanni käes olevalt sõiduki registreerimistunnistuselt ning selgitades Rene Tammannile, et müügilepingule on vaja sõiduki omaniku allkirja. Lepingu võltsimine Rene Tammanni poolt, mis toimus XXXXteadmata ja juuresolekuta, seisnes selles, et Rene Tammann kirjutas müügilepingule müüja allkirja XXXXnimel ja kirjutas lepingule XXXXisikukoodi. Müügilepingu punkti 5 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Allkirjastades müügilepingut XXXXnimel andis Rene Tammann endale aru, et kõnealuse müügilepingu näol on tegemist dokumendiga, mis annab lepingusse müüjana märgitud isikule õiguse nõuda ostjalt müüdava sõiduki eest kokkulepitud hinna tasumist ja lepingusse ostjana märgitud isikule õiguse nõuda müüjalt sõiduki üleandmist, võimaluse 5 esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna ja sõidukit oma äranägemise järgi käsutada (sh võõrandada). Seega pani Rene Tammann oma tahtliku tegevusega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse Rene Tammanni selles, et 09.03.2016 õhtul, viibides Tallinnas Valge tn 18F asuva maja läheduses, kasutas ta teadvalt võltsitud dokumendi, s.o kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 09.03.2016 XXXX(praeguse perekonnanimega XXXX) justkui müüs ALM Invest OÜ-le sõiduki Peugeot 206 reg.nr-ga XXXX, VIN-koodiga XXXX. Kõnealune müügileping kujutas endast müügilepingu blanketi, millel oli trükitud lepingu sõlmimise koht (Tallinn) ning ostja, s.o ALM Invest OÜ ja selle juhatuse liikme XXXX(XXXX) andmed; olid käsitsi kirjutatud lepingu sõlmimise kuupäev (09.03.2016), müüja, s.o XXXXnimi, isikukood ja aadress ning sõiduki andmed; lepingu vasakus alumises nurgas oli müüja allkiri XXXXnimel; lepingu alumises paremas nurgas oli ostja, s.o ALM Invest OÜ esindaja XXXXallkiri. Tegelikult ei ole XXXX (endise perekonnanimega XXXX) seda müügilepingut sõlminud ning ta ei ole seda müügilepingut allkirjastanud. Müügilepingu punkti 5 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Müügilepingu kasutamine Rene Tammanni poolt seisnes selles, et tema, müües (võõrandades) kõnealust sõidukit ALM Invest OÜ-le, esitas kõnealuse müügilepingu nimetatud osaühingu töötajale Maksim XXXXile, eesmärgiga tõestada, et tema (Rene Tammann), omades enda valduses kõnealust sõidukit ja selle registreerimistunnistust, tegutseb sõiduki võõrandamisel sõiduki omaniku esindajana ning võib kõnealuse sõiduki müüjale üle anda ja saada sõiduki eest kokkulepitud tasu (ostuhinna). Esitades kõnealust müügilepingut ALM Invest OÜ töötajale Maksim Filomonovile oli Rene Tammann teadlik, et sõiduki omanik XXXX (endise perekonnanimega XXXX ei ole seda müügilepingut sõlminud ega allkirjastanud. Seega pani Rene Tammann oma tahtliku tegevusega toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Rene Tammanni selles, et tema 09.03.2016 omastas XXXX(XXXX; endise perekonnanimega XXXX) kuuluva sõiduki Peugeot 206 reg.nr-ga XXXX, VIN-koodiga XXXX, väljalaskeaasta 2004, sinist värvi, väärtusega 900 eurot, milline sõiduk oli alates 05.03.2016 Rene Tammanni valduses. Tegevus, millega Rene Tammann omastas kõnealuse sõiduki, seisnes kokkuvõtvalt selles, et tema võõrandas kõnealuse sõiduki teisele isikule, tehes seda XXXXteadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 08.03.2016 edastas R. Tammann e-posti aadressilt XXXX kasutatud sõidukite ostu-müügiga tegeleva ALM Invest OÜ e-posti aadressile XXXXpakkumise kõnealuse sõiduki müügiks ning samal päeval Tallinnas Katusepapi tn 37 asuvas Statoili tanklas toimunud kohtumisel näitas kõnealuse sõiduki ALM Invest OÜ töötajale XXXX( XXXX), kes tegi R. Tammannile hinnapakkumise summale 800 eurot. 09.03.2016 päevasel ajal kohtusid R. Tammann ja XXXX samas tanklas uuesti, eesmärgiga vormistada kõnealuse sõiduki müügilepingu. Kohtumisel näitas R. Tammann XXXXkõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse, kus oli sõiduki omanikuks märgitud XXXX(praeguse perekonnanimega XXXX). Näinud seda registreerimistunnistust keeldus XXXXsõiduki müügilepingut R. Tammanniga vormistamast ja andis viimasele kolmes eksemplaris eeltäidetud müügilepingu, millel puudusid sõiduki müüja isikukood ja allkiri, selgitades R. Tammannile, et müügilepingule on vaja sõiduki omaniku allkirja. Nimetatud müügileping kujutas endast müügilepingu blanketi, millel oli trükitud lepingu sõlmimise koht (Tallinn) ning ostja, s.o ALM Invest OÜ ja selle juhatuse liikme XXXX(XXXX) andmed; olid käsitsi kirjutatud lepingu sõlmimise kuupäev (09.03.2016), müüja, s.o XXXXnimi ja aadress ning sõiduki andmed; lepingu alumises paremas nurgas olevas lahtris oli ostja allkiri; müüja allkirja jaoks mõeldud lahter lepingu vasakus alumises nurgas oli aga tühi. Müügilepingu punkti 5 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. 09.03.2016 õhtul kohtusid R. Tammann ja XXXXTallinnas Valge 18F asuva korterelamu juures, kus oli pargitud kõnealune sõiduk ja kus R. Tammann tagastas XXXXeelnimetatud müügilepingud, mis olid selleks ajaks juba allkirjastatud müüja, s.o 6 XXXXnimel ja milledel oli kirjutatud XXXXisikukood. Tegelikult ei ole XXXX (endise perekonnanimega XXXX) neid müügilepinguid sõlminud, ta ei ole neid müügilepinguid allkirjastanud ega kirjutanud lepingutesse oma isikukoodi. Samal kohtumisel maksis XXXX R. Tammannile sõiduki eest sularahas 800 eurot ning R. Tammann andis XXXXkõnealuse sõiduki koos ühe võtme ja registreerimistunnistusega üle. Sõiduki eest saadud raha – 800 eurot – jättis Rene Tammann endale. Võõrandades sõidukit ALM Invest OÜ-le oli R. Tammann teadlik, et tal ei ole õigust sõidukit võõrandada, sest sõiduki omanik on XXXX (endise perekonnanimega Tammann), kes ei ole sõiduki võõrandamiseks oma nõusolekut andnud. Eespool kirjeldatud tegevuse ajal oli R. Tammann isikuks, kes on varem, 2013. aasta detsembris, 2014. aasta jaanuaris ja 2016. aasta veebruaris toime pannud kelmusi, mille eest ei ole teda veel kohtu poolt karistatud. Seega pani Rene Tammann oma tahtliku tegevusega toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud,
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud,
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud ning
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud üksikkaristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud liitkaristust, s.o 1 aastast ja 8 kuulist vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rene Tammann ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 2 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt on Rene Tammann katseajal kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel määrata, et Rene Tammann on kohustatud 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju tsiviilhagides märgitud summades, s.t hüvitama: • Ferell OÜ-le tekitatud kahju summas 5800 eurot, mis tuleb tasuda Ferell OÜ (registrikood 12384856) arveldusarvele (Swedbank); • XXXXile tekitatud kahju summas 453 eurot, mis tuleb tasuda XXXX( XXXX, ik XXXX) arveldusarvele (Swedbank); • XXXX tekitatud kahju summas 703,02 eurot, mis tuleb tasuda XXXX(XXXX, ik XXXX) arveldusarvele XXXXXXXXXXX (SEB).
lg 1 alusel arvestada Rene Tammannile määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 7 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Rene Tammann nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Rene Tammann temale esitatud süüdistuses
lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Rene Tammanni süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanud Ferell OÜ, XXXXja XXXX esitanud tsiviilhagid varalise kahju nõudes süüdistatava Rene Tammanni vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus tekitatud kahju välja Rene Tammannilt kannatanute kasuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rene Tammannilt välja mõista sundraha 645 eurot ja asitõendi saatekulu summas 34,80 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes märgituga, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdistataval hüvitada ositi 12 kuu jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 56,65 eurot. Asitõendid 3 CD-plaati (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.