3-15-935/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-15-935 Kohtuotsuse kuupäev

1. jaanuar
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Raul Issi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 5 000 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Raul Issi Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. veebruar
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja kohtu seisukoht
7. Tartu Vangla kinnipeetav Raul Issi esitas 18.01.
8. a Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju 5 000 eurot hüvitamiseks seoses 13.03.
9. a kuni
10. aasta novembrini Viru Vanglas kinnipeetav Sulev Ketsiga ühes kambris hoidmise tõttu tekitatud mittevaralise kahjuga. Taotluse kohaselt ähvardas ja mõnitas kambrikaaslane kaebajat, tungis kaebajale neljal korral kallale ning vangla ei võtnud midagi ette kaebaja julgeoleku tagamiseks. Samuti ei täitnud vangla uurimisasutuse kohustusi.
11. Viru Vangla jättis 23.03.
12. a otsusega (tl 4-5) taotluse rahuldamata.
13. R. Issi esitas 10.04.
14. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Sulev Ketsiga ühes kambris hoidmise tõttu väärikuse alandamise läbi tekitatud mittevaralise kahjuga. Kaebuse faktiliste asjaolude kirjeldus ühtib vanglale esitatud taotluses tooduga. Kaebaja nõue
15. Kaebuse kohaselt on vastustaja otsuses moonutanud tegelikkust. Läbiotsimist kambris ei toimunud, ründevahendina kaebaja vastu kasutatud lusikat ei vaadeldud. S. Kets mõnitas kaebajat palvetamise ja piibli lugemise pärast. S. Kets püüdis kaebajat tappa, ähvardas peksmise ja tapmisega. Tapmiskatsele järgnenud kolme kuu igal tööpäeval esitas kaebaja valvurile suulise taotluse julgeolekutöötaja vastuvõtule saamiseks. Pärast tapmiskatset kuu aja või pooleteise kuu pärast sai kaebaja julgeolekutöötaja vastuvõtule, kes ei võtnud samuti midagi ette. Kaebaja pääses ka vangla asedirektori vastuvõtule, kes kinnitas, et kaebaja kambrit oli jälgitud, millest nähtub, et vangla oli ikkagi probleemist teadlik. Olukord lahenes kaebaja Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega, kuid kriminaalmenetlust ei alustatudki. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise nõudeks on 5 000 eurot. Vastustaja vastuväited
16. Kaebus ei ole põhjendatud, vastustaja jääb kahju hüvitamise otsuses toodu juurde. Otsuses on hinnatud kõiki kaebusega seotud tõendeid, rohkem tõendeid vangla käsutuses pole. Kaebaja paigutati Tartu Vanglasse tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisel täitmisplaanist lähtudes, kuna seksuaalse enesemääramise vastastes süütegudes süüdimõistetud meessoost isikud kannavad karistust üldjuhul Tartu Vanglas. Kohtu seisukoht
17. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
18. Kaebaja ei ole kaebuse põhistamiseks halduskohtule tõendeid esitanud. Halduskohus möönab, et kinnipeetaval kes kannatab kambrikaaslase poolt peksmise ja tapmisega ähvardamise all, mis on toimunud ilma kolmandate isikute juuresolekuta, ongi kinnipeetaval raske kui mitte võimatu oma väidete kohta tõendeid esitada. Kaebaja poolt välja toodu alusel saab kohus järeldada, et kaebaja oli vaimselt nõrgemate isikuomadustega kui kambrikaaslane, mistõttu võib olla isegi eluliselt usutav, et kambrikaaslane võis kaebajat ähvardada ja mõnitada, kuid sellest mööndusest ei tulene veel kaebaja väärikuse alandamisega nõustumist.
19. Halduskohtu pädevuses ei ole teostada järelevalvet kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatuse üle. Kaebajal on selles küsimuses ilmselt õigus prokuratuuri poole pöördumiseks. Seetõttu halduskohus kaebaja neid väiteid ei käsitle. Samas ei tõlgenda kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel kriminaalmenetluse alustamata jätmist ka kaebaja kahjuks.
20. Vastustaja poolt halduskohtule esitatud tõenditega nende vastastikuses seoses ja kogumis on tõendatud, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt ja ei ole rikkunud ka kaebaja õigusi.
21. Kaebaja isiklikust toimikust pärineva õiendi (tl 40) kohaselt ühtib kaebaja karistusaja algus (vahi alla võtmise aeg) ajaga, mille eest kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, st
22. märtsiga
23. a Nimetatud õiendi kohaselt on kaebaja täitmisplaani alusel 16.10.
24. a määratud süüdimõistetuna saata karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Seega on selle tõendiga tõendatud vastustaja selgitus, mille kohaselt kaebaja paigutati Tartu Vanglasse täitmisplaani alusel mitte seetõttu, et tema tervis või elu oleks kambrikaaslase tegevuse või vangla tegevusetuse tõttu Viru Vanglas ohus olnud.
25. Ühestki vastustaja esitatud kirjalikust tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks vanglat informeerinud kirjalikult probleemidest kambrikaaslasega enne kui veebruaris
26. a. Seega on kaebus
27. aasta märtsist kuni
28. a veebruarini hagetava kahju eest täiesti alusetu. Väljavõttega vangla E- toimikust (tl 38) on tõendanud, et kaebaja on perioodil
29. veebruar kuni
30. august
31. a soovinud vestelda julgeolekuametnikuga, millised taotlused on ka rahuldatud. Sama kinnitab sisuliselt ka Heikki Hipponen vanglale esitatud õiendis (tl 43). Seega on nende tõenditega kummutatud kaebaja väide julgeolekutöötaja jutule mittesaamisest ning on samas tõendatud, et vangla julgeolekuosakond oli kaebaja probleemidest teadlik vähemalt sedavõrd, kui kaebaja ise avaldas ja seda juba veebruarist
32. a.
33. E-toimiku väljavõtte kohaselt on kaebaja ümberpaigutamise soov fikseeritud
34. juunil. Kaebaja omakäelise avalduse (tl 35) kohaselt on ta ümberpaigutamist esmakordselt taotlenud
35. mail. Seega puuduvad tõendid kaebaja poolt varasemalt ümberpaigutamise sooviga vangla poole pöördumise kohta.
36. Kaebaja poolt vanglale
37. augustil (tl 36) esitatud avalduse kohaselt soovis ta välja pakkuda omapoolset ettepanekut tema ja S. Ketsi vahelise probleemi lahendamiseks ja
38. septembri avalduses pidas ta eelkõige enda vahi all hoidmist alusetuks. Seega ei tõenda ka need tõendid kaebaja väärikuse alandamist vastustaja poolt. Kaebaja omakäelised avaldused ei viita millegagi oma stiililt isikule, kes avaldust kirjutades vaevleb sedavõrd ränga väärikuse alandamise käes, et see alandamine kvalifitseeruks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaks.
39. Halduskohtule esitatud tõenditega ei ole seega tõendatud vastustaja süü kaebaja avaldustele reageerimata jätmises seonduvalt kahjunõudega. Samuti ei ole tõendatud kaebaja väärikuse alandamine. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kohtu veendumusel kasutavad vanglad kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks ümberpaigutamise kõrval ka teisi mõjusaid vahendeid tagamaks nii kinnipeetava kui vangla üldine julgeolek. Viru Vangla Avavangla juhataja A. Anslan on õiendis direktorile (tl 42) kinnitanud, et
40. aasta teisest poolest on ta kaebaja probleemist teadlik. Nimetatut on kinnitanud ka kaebaja ise. Seega on kohus veendunud, et kaebajale ei ole Viru Vanglas kinnipidamisel tekitatud rohkem ebameeldivusi kui see, mis kaasneb vangistuse kui karistuse kandmisega.
41. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda reeglina seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mis on hinnatavad ja seeläbi ka hüvitatavad. Hüvitis peaks endaga kaasa tooma varalise olukorra, millises kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja jaoks peaks seega käesoleva vaidluse lahendamise järgselt saabuma olukord, milles ta olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise tulemusel peaks kaebaja asetuma olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui kaebaja õigusi ei oleks vastustaja poolt rikutud.
42. Kaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused. Vastustaja õigusvastane tegu, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, kahju kaebajale tekitamine, põhjuslik seos vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale kahju tekkimise vahel ja esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kuna kaebaja hageb hüvitist mittevaralise kahju eest on halduskohtu ülesandeks tuvastada ka vastustaja süü.
43. RVastS § 9 lg 1 kohaselt, füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
44. Kaebajal puudub subjektiivne õigus kambrikaaslase valikuks. Kaebaja on enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist viibinud kahekohalises kambris, mis peab reeglina tagama inimväärika vangistuse tingimused. Mõistlik isik võiks enne kuritegude toimepanemisele asumist hinnata ka oma vaimset võimekust teiste kinnipeetavate ebakohase käitumise talumisel vanglasse sattumise korral. Kaebaja kannab õiendi (tl 46) kohaselt karistust tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Halduskohus on seisukohal, et toiming (tegevusetus), mida kaebaja peab mittevaralist kahju tekitavaks ja õigusvastaseks on eelnimetatud asjaoludel õiguspärane ja kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega. Asjas kogutud tõenditega ei ole seetõttu tõendatud vastustaja õigusvastast tegu (tegevusetust). Kuna kaebaja tervise kahjustamine ja ka väärikuse alandamine ei ole tõendatud, ei ole rikutud ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
45. Seoses eelduste puudumisega mittevaralise kahju hüvitamiseks, jääb kaebus rahuldamata.
46. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 10.november 2016.a otsusega. RESOLUTSIOON
47. Jätta Raul Issi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.01.
48. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
49. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.