S § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 22.01.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega. 26.05.2016 episoodis karistati KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud.
lg 2 alusel vähendati karistust ja lõplikuks karistuseks jäi vangistus 2 kuud 20 päeva. Karistus täidetud, vabanes 15.08.
) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:
lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - T-särk rebimisjälgedega, mis on vaadeldud asitõendina ja fotografeeritud ning antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn anda pärast tsiviilhagi hüvitamist Margo Gerndorfile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on edasikaebeõiguse kasutamisest teatamise korral kättesaadav 19.09.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis. Vahistatud süüdimõistetule edastatakse otsus kinnipidamisasutusse. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Margo Gerndorf´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 27.05.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4694 süstemaatilise varguse katse toimepanemises süüdi mõistetud 3 ja karistatud vangistusega, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 15.08.2016 kella 18.16 ajal viibides Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuvas kaupluses Guess võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T-särgi Guess maksumusega 37,50 eurot, eemaldades särgilt turvaelemendi, millega rikkus toote ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema, 15.08.2016 kella 19.00 ajal viibides Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakki suitsuseljafileed kogumaksumusega 3,68 eurot ja ühe paki kuumsuitsu peekoniriba maksumusega 2,62 eurot, seega kaupa kogusummas 6,30 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega Margo Gerndorf pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 27.05.2016 episood: - Põldma Kaubanduse AS avaldus (tlk 4); - Tunnistaja XXXX´i ütlused (tlk 5); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 23-26); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (tlk 27-28); - Margo Gerndorf´i kahtlustatavana antud ütlused (tlk 53-55). 15.08.2016.a episood: - Kaubamaja AS avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (tlk 2); - Tunnistaja XXXX´i ütlused (tlk 3); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 15-20); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 50-51); - Margo Gerndorf´i kahtlustatavana antud ütlused (tlk 53-55). - Karistusregistri teade (tlk 32-41); - Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-4694 (tlk 42). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Margo Gerndorfile esitatud süüdistus põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning täies mahus tõendamist leidnud. Isik tunnistab oma tegu ning kahetseb toimepandut. Tegemist on isikuga, kes varem on kriminaalkorras 8-l korral karistatud. Seetõttu on karistuse eesmärki võimalik saavutada üksnes raskeimaliigilise karistusega. Prokurör taotles Margo Gerndorfi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud.
Margo Gerndorfil tuleb ära kanda 5 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 5 kuu ja 7 päeva pikkune vangistus. Välja mõista Margo Gerndorfilt tsiviilhagi. Süüdistatava seisukoht: Margo Gerndorf tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Viimases sõnas lisas Margo Gerndorf, et kui kohus otsustab ÜKT kasuks, siis oleks see väga hea, kuna tahab last kasvatada ning töötada. Soovib oma elu rööbastele saada. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid 4 lubatavad. Margi Gerndorf tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut. Palub mõista kaitealusele karistuseks ÜKT, kuna isik soovib uut võimalust saada. Kaitsealusel on elukaaslane, kes ootab last. Kohtu seisukoht:
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Margo Gerndorfi süü on tõendatud ja tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 27.05.2016.a. episood Margo Gerndorf on kohtueelses menetluses andnud 27.05.2016.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk. 53-55), et oli varastanud kauplusest valget värvi T- särgi. Täpselt varstamist ta ei mäleta, kuna oli purjus. Särk saadi temalt kätte siis kui ta 15.08.2016.a toiduainete varguse tõttu kinni peeti. Kahetseb toimepandut väga. Põldma Kaubanduse AS on politseile avaldanud (tlk.4) ning palub võtta vastutusele Margo Gerndorf, kes oli 15.08.2016.a rikkunud ära kauplusele kuuluva kauba: T-särk Guess, maksumusega 37,50 eurot. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja XXXX (tlk 5), kelle ütluste kohaselt oli ta 15.08.2016.a kella 19:00 ajal tööl aadressil Viru väljak 4/6 kui valvekeskusesse helistas Viking turvateenistus, kes teatas Toidumaailmast kinnipeetud meesterahvast. Isiku juurest oli avastatud varastatud Guess särk. Märkas salvestiselt, kuidas tumedates riietes meesterahvas võtab kauplusest T-särgi, tõmbab küljest turvaelemendi ning paneb selle endale põe ja lahkub. Varastatud T-särgi maksumuseks oli 37,50 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollidest ning sinna juurde lisatud fototabelitest (tlk.23-26; 27-28) nähtub, kuidas Margo Gerndorf (ik 36007250227) võtab Tallinna Kaubamaja Guess kaupluse riiulist valget värvi riideeseme ning topib selle endale särgi alla. Guess T-särgi vaatlusega tuvastati särgi paremal, alumise ääre ja küljeõmbluse juurest, rebimisjäljed. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad vastuolusid ei ole; kohtule esitatud ja uuritud tõendite pinnalt süüdistatava süüküsimuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. Margo Gerndorfi tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta tunnistaja XXXXi ütluseid (tlk 5) ning asitõendi vaatlusprotokolli (tlk.23-26). Antud tõenditest saab üheselt järeldada, et Margo Gerndorf tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis kauplusele kuuluva kauba, eemaldas turvaelemendi ning väljus kauplusest. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et Margo Gerndorfi tegevus ei olnud kavatsetud KarS § 16 lg 2 mõttes. 15.08.2016.a episood Margo Gerndorf on kohtueelses menetluses andnud 15.08.2016.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk. 53-55), et sai peale vanglast vabanemist tuttavaga kokku, tähistasid ning jõid alkoholi. Hiljem läksid nad koos Kaubamaja Toidumaailma süüa ostma. Mäletab, et tema juhututtav maksis toidukaupade eest, kuid kuna temal raha ei olnud, siis pistis enda poolt võetud toiduained särgi vahele ning möödus kassadest. Turvatöötaja pidas ta aga kinni ning kaup tagastati kauplusele. Kaubamaja AS on politseile avaldanud (tlk.2), et 15.08.2016.a peeti Gonsiori 2, Viru Väljak 4, kinni Margo Gerndorf, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamast ebaõigel teel omandatud kaupu 6,30 eurot väärtuses. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk.50-51) nähtub, et isik, kes 15.08.2016.a kella 19:53 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 juures kinni peeti oli Margo Gerndorf (ik 36007250227). Kriminaalasjas on üle kuulatud XXXX (tlk.3). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et olles 15.08.2016.a tööl Tallinna Kaubamajas, kui sai operaatorilt teada meesterahvast, kes oli poest lahkunud maksmata kaubaga: suitsu seljafileega 2 tk, summas 3,68 eurot ning kuum suitsupeekoniga 5 1 tk, hinnaga 2,62 eurot. Isik möödus kella 19:00 ajal turvaväravatest, jättes kauba eest tasumata. Kaup tagastati kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 1520) nähtub, kuidas meesterahvas võtab Kaubamaja kauplusest vorstiosakonnast pakitud singid ning paneb need endale särgi alla. Seejärel liigub kassade juurde ning väljub nendest. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad; tunnistaja ja süüdistatava kirjeldus 15.08.2016.a kuriteo episoodi osas ühtib, vastuolusid ei ole. Kohtule esitatud ja uuritud tõendite pinnalt süüdistatava süüküsimuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas Margo Gerndorf varastada poest kaupa, kuid ta peeti vahetult pärast kuriteo toime panemist kinni. Margo Gerndorfi objetiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil-sisenes kauplusesse eesmärgiga varastada tooteid-võttis kauplusest tooteid, teades, et raha tal nede eest tasumiseks ei ole. Kohtu hinnangul pani Margo Gerndorf toime teo kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.“ Käesolevas kriminaalasjas on Margo Gerndorf toime pannud 2 varguse episoodi, varasemalt on teda korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud ja seda nii kriminaal kui ka väärteokorras (vt. Harju Maakohtu 27.05.2016.a otsust kriminaalasjas 1-16-4694, tlk 42; karistusregistri õiendit, tlk 32-41). Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröriga selles, et Margo Gerndorfile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Margo Gerndorf pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Margo Gerndorfi näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Margo Gerndorfi süü on tõendamist leidnud kahes varguse episoodis. Kannatanu Põldma Kaubanduse AS-ile on tekitatud kahju 37,50 eurot. Kuigi Margo Gerndorf on eeluurimisel avaldanud kahetsust, ei saa kohus mööda vaadata sellest, et Margo Gerndorf paneb jätkuvalt toime üha uusi varavastaseid kuritegusid. Isik on viimase episoodi toime pannud koheselt pärast vabanemist, so samal päeval. Kohus märgib, et kui Margo Gerndorf tõepoolest siiralt kahetseks oma tegu ei paneks ta toime üha uusi varavastaseid kuritegusid. Karistust 6 raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole Margo Gerndorfil süü suur, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et Margo Gerndorfi on varasemalt korduvalt samalaadse kuriteo eest karistatud. Viimati karistati teda 27.05.2016.a Harju Maakohtu otsuse alusel reaalse vangistusega (tlk. 42). Kuigi kohtumenetluse pooled kohtus kergemat karistusliiki ei taotlenud, märgib kohus siiski, et Margo Gerndorf ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuna Margo Gerndorf ei tööta. Kuigi Margo Gerndorf on avaldanud soovi teha ühiskondliku kasulikku tööd, märgib kohus, et Margo Gerndorfi ei ole isikuks, kelle suhtes täidaks ühiskondliku kasuliku töö kohaldamine oma eesmärki. Asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Margo Gerndorf ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Margo Gerndorf paneb vabaduses toime üha uusi varavastaseid kuritegusid. Isik on eelnevatesse määratud karistustesse suhtunud ükskõikselt. Margo Gerndorfile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Margo Gerndorfi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Margo Gerndorfi tuleb karistada reaalse vangistusega. Margo Gerndorf on toimepannud kaks varavastast kuritegu, kannatanule on tekitatud kahju. Kohtu hinnangul ei ole Margo Gerndorf teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi. Kohus leiab, et Margo Gerndorfi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid arvestades isiku süü suurust võib see jääda alla keskmise määra. Margo Gerndorfi suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine.
lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.
lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka
Kohtu hinnangul on Margo Gerndorfi kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt Margo Gerndorfi karistusregistri õiend. Margo Gerndorf tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) kuud. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Margo Gerndorfil tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda Margo Gerndorfi poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tallinna Vanglal arvestada karistusaja algust isiku kinnipidamisest, so 15.08.2016.a. Kohaldada Margo Gerndorfi suhtes tõkendit vahistamine. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu Põldma Kaubanduse AS summas 37,50 eurot ning taotles 7 selle väljamõistmist Margo Gerndorfilt. Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu vara varastatud eseme väärtusest. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud, kannatanu poolt märgitud kahju suurus ei ole ülemäära suur. Margo Gerndorf on võtnud hagi õigeks, kaitsja hagile vastu ei vaielnud. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahju tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb
lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.
lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on
lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot.
lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd Margo Gerndorf nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. Margo Gerndorfil on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled osalist menetluskulude riigi kanda jätmist ei taotlenud. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. Margo Gerndorfile mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus, kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. Arvestades aega, mis Margo Gerndorfil tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab kohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda osa temalt välja mõistetud menetluskuludest. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Margo Gerndorfilt välja mõista sundraha 322,50 eurot ning kaitsjatasu 144,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 466,50 tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Margo Gerndorf, 1-16-7017, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 8 Asitõendid: - 2 CD-plaati turvakaamera videosalvestustega, mis asuvad kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures-
lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - T-särk rebimisjälgedega, mis on vaadeldud asitõendina ja fotografeeritud ning antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn anda pärast tsiviilhagi hüvitamist Margo Gerndorfile. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.