Obsah (6)

§ 207§ 203§ 148§ 146§ 55§ 121

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 28. september 2016, Tartu 3-14-53264 Haldusasi Artemi Kurvitsa kaeb

) §-s

1. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et asja arutamist on võimalik uuendada üksnes juhul, kui asjas ei ole tehtud lõpplahendit. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on
2. jaanuari
3. a määrusega tagastatud A. Kurvitsa kaebus ning seega on asjas tehtud lõpplahend ning menetluse uuendamine enam võimalik ei ole. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et kohus on teinud asja arutamisel vea, siis on tal võimalus esitada ringkonnakohtule kaebus lõpplahendi peale. Käesolevas asjas on kaebaja seda õigust kasutanud ning määruskaebemenetlus on pooleli. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. A. Kurvits esitas
5. juulil 2016 hiljem täiendatud määruskaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles palub lõpetada talle bürokraatliku surve avaldamine ja suhtuda tema poolt käesolevas asjas esitatud kaebustesse objektiivselt, õiglaselt ning erapooletult.
6. Tartu Halduskohus
7. juuli
8. a määrusega jättis A. Kurvitsa määruskaebuse
9. juuli
10. a määruse peale käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p-d 3 ja 4).
11. A. Kurvits esitas
12. augustil 2016 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palub lõpetada bürokraatliku surve osutamine.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. augusti
15. a määrusega A. Kurvitsa määruskaebuse
16. juuli
17. a määruse peale teistkordselt käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus kohustas kaebajat vastama, kas kaebaja
18. juuli
19. a pöördumise näol on tegemist määruskaebusega Tartu Halduskohtu
20. juuli
21. a määruse peale ning kas sellisel juhul soovib
22. juuli
23. a määruse tühistamist.
24. A. Kurvits esitas
25. augustil 2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et soovib Tartu Halduskohtu
26. juuli
27. a määruse tühistamist.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. augusti
30. a määrusega rahuldamata A. Kurvitsa taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
31. juuli
32. a määruse peale ning jättis halduskohtu
33. juuli
34. a määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks.
35. A. Kurvits esitas
36. septembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
37. augusti
38. a määruse peale.
39. Tartu Halduskohus
40. septembri
41. a määrusega võttis A. Kurvitsa määruskaebuse Tartu Halduskohtu
42. augusti
43. a määruse peale menetlusse, rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu
44. augusti
45. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja
46. Ühtlasi rahuldas halduskohus A. Kurvitsa taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
47. juuli
48. a määruse peale, võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu
49. juuli
50. a määruse peale rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas halduskohus on kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 4 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Kurvitsa taotluse menetluse uuendamiseks, õigesti menetlusse võtnud. 13.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Seega on vaja esmalt kindlaks teha, kas menetluse uuendamise taotluse lahendamise peale määruskaebuse esitamise õigus tuleneb seadusest. 14. Halduskohus on 4. juuli 2016. a määruse edasikaebamise korra all märkinud, et määruse resolutsiooni p 4 peale määruskaebuse esitamise õigus tuleneb

§ 148lg-st 2.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

§ 148

lg 2 järgi võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega lahendati kohtuistungilt puudunud menetlusosalise taotlus menetluse uuendamiseks. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kohtuistungit korraldatud, siis ei saanud halduskohus kaebaja taotlust menetluse uuendamiseks tõlgendada selliselt, et see oleks esitatud

§ 146lg 1 alusel.

2 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja arutamise uuendamine üldse võimalik kirjalikus eelmenetluses, mis lõpeb kaebuse tagastamisega. Ka asja sisulisel läbivaatamisel kirjalikus menetluses, erinevalt istungimenetlusest, ei ole ei näe menetlusseadustik ette võimalust asja arutamise uuendamiseks. Kirjalikus menetluses määrab kohus menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Seejuures ei ole

§ 203

lg 1 ls-st 1 ja §-st 132 tulenevalt määruskaebe korras vaidlustatavad menetlusliigi valik ega menetlusosalistele menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja andmine või lahendi teatavakstegemise aja määramine. Menetlusosalise taotlust kirjalikus menetluses asja arutamise uuendamiseks saab eelkõige mõista taotlusena uue tähtaja andmiseks menetlusdokumentide esitamiseks. Kuid ka selle otsustuse määruskaebuse esitamisega vaidlustamise võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Seetõttu ei ole ka kohtu otsustus menetlusdokumentide esitamise tähtaja määramata jätmise või tähtaja pikendamata jätmise kohta vaidlustatav, isegi kui menetlusosaline on vastava taotluse esitanud. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist puudub halduskohtul endal võimalus asja uueks menetlemiseks või menetlust lõpetava lahendi muutmiseks. Selles menetlusstaadiumis ei ole menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja määramine enam võimalik, mistõttu tuleb vastav taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 55lg-d 1 ja 2).

Kuid ka juhul, kui halduskohus on taotluse siiski läbi vaadanud ja otsustanud jätta rahuldamata, ei tulene sellest menetlusosalisele õigust halduskohtu otsustust määruskaebusega vaidlustada.

1. Lisaks on Tartu Halduskohus
2. septembri
3. a määruse põhjenduste p-s 20 leidnud, et Tartu Halduskohtu
4. juuli
5. a määruse resolutsiooni p 4 peale on määruskaebuse esitamine lubatud

§ 121lg 4 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmselge eksitusega, kuna

§ 121lg 4 lubab esitada määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale.

1. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus võtnud A. Kurvitsa määruskaebuse Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse resolutsiooni p 4 peale ebaõigesti menetlusse ning kaebaja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 207lg 2).

Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 3 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt