1-15-7412/75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016 Kriminaalasja number 1-15-7412 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla, Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober
3. a Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Mario Kiviselja (Kiviselg) süüdistuses KarS § 121 järgi Pärnu Maakohtu
4. juuni
5. a otsus Apellant kaitsja Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Mario Kiviselg isikukood 38805304716; elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; XXX, karistamata. Kaitsja Raul Ainla RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Mario Kiviselja kaitsja apellatsioon.
7. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.06.2016 otsus täies ulatuses.
8. Mõista Mario Kiviselg KarS § 121 järgi õigeks.
9. Hüvitada riigieelarvest Mario Kiviseljale apellatsioonimenetluse kulud, mille moodustavad õigusabi kulu 1000 eurot ning sõidukulud 127,18 eurot. Samuti hüvitada Mario Kiviseljale maakohtu menetluses kantud õigusabikulud 2800 eurot ning sõidukulu 893,38 eurot. Jätta sundraha Mario Kiviseljalt välja mõistmata. Maakohtumenetluses tunnistajatele ja kannatanule hüvitatud kulud 149,54 eurot jätta riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ringkonnakohtu otsust vaidlustada ei saa, kuna vastavalt KrMS § 334 lg-le 2 on kannatanul kassatsiooniõigus ainult tsiviilhagisse puutuvas osas, menetletavas asjas aga tsiviilhagi esitatud ei ole. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu 10.06.2016 otsusega mõisteti Mario Kiviselg süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 100 päevamäära (320 euro) suuruse rahalise karistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Mario Kiviselg ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mario Kiviselg mõisteti süüdi selles, et ta lõi
11. jaanuari 2012 öösel XXX asuvas baaris V RÕ ühe korra peaga näkku suu piirkonda. Maakohus tõdes, et ainus tõend selle kohta, et M. Kiviselg RÕ lõi, on RÕ enda ütlused. Kohus pidas RÕ ütlusi usaldusväärseks, leides, et kannatanu ütlustes ei esinenud põhimõttelisi vastuolusid ning toimunu üldise kirjelduse osas haakuvad RÕ ütlused tunnistajate IN, EJ, JK ja KN ütlustega ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega.
12. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Mario Kiviselja kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Kiviselja õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Ühtlasi taotleb kaitsja M. Kiviseljale tema kantud menetluskulude hüvitamist. Apellant leiab, et kannatanu ütlused, millel maakohtu otsus põhineb, on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kaitsja peab kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks esiteks põhjusel, et kannatanu enda kinnitusel on tema ja süüdistatava suhted vaenulikud. Vihavaen on ilmselgelt asjaolu, mis takistab õigete ütluste andmist, sest kannatanul on motiiv anda süüstavaid ütlusi kättemaksuks süüdistatava vastu. Lisaks oli kannatanu väidetava sündmuse ajal ilmselt joobes (vastupidine ei ole eluliselt usutav), kuna ta ei mäleta juhtunut. Nimelt vastas kannatanu korduvalt prokuröri ja kaitsja küsimustele, et ta ei tea ja ei mäleta. Kannatanu näitas kohtus omakäeliselt joonistatud plaanil kohta, kus Mario Kiviselg teda väidetavalt peaga lõi. Tegemist on kohaga, kus asub baari plaadimängija ning mis on hästi nähtav nii terves baaris kui ka teenindajatele baari leti tagant. Ometi ei näinud ükski tunnistaja, et Mario Kiviselg oleks RÕ peksmises osalenud. Ei ole eluliselt usutav, et keegi tunnistajatest ei märganud, et Mario Kiviselg osales peksmises. Kannatanu eeluurimisel antud ütlused, mille osalist avaldamist kaitsja kannatanu usaldusväärsuse kontrolliks kohtul palus avaldada, olid juba eeluurimise ajal omavahel vastuolus: esimesel ülekuulamisel ei rääkinud RÕ, et teda jalgadega peksti, teisel korral rääkis 2 aga juba jalgadega peksmisest. Ka kohtus oli tema positsioon selles küsimuses vastuoluline ja ebalev. Tunnistajate JK ja EJ ütluste kohaselt rääkis RÕ neile sellest, et teda peksid TK ja BK, ta ei ole aga maininud, et teda oleks peksnud Mario Kiviselg. Samuti leiab kaitsja, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhistamiskohustust. Kohus on jätnud põhistamata seisukoha, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Maakohus leidis, et kannatanu RÕ saab vaatamata vaenule tõeseid ütlusi anda, sest RÕ ise kinnitas, et vaenulikud suhted süüdistatavaga ei sega takista ütlusi andmast. Kohus on aga jätnud tähelepanuta, et kannatanu ise on olnud kahtlustatav kakluse tõttu vendade Kiviselgadega.. Kannatanu kinnitus, et ta saab vaatamata vaenule tõeseid ütlusi anda, ei ole veenev ja see ei saa olla kohtu jaoks piisav, et vaenu õigete ütluste andmisel mittetakistavaks asjaoluks lugeda. Kohus leidis, et kannatanud ütlustes ei esine diametraalseid vastuolusid. Seega möönis kohus, et vastuolud esinevad. Samas puudub igasugune kohtu analüüs, millised kannatanu ütlused on omavahel vastuolus ning kas kannatanut saab tõendiallikana usaldada. Kohus leidis, et ka ainult kannatanu ütlusega saab süüd tõendada. Sellega on kohus möönnud, et peale kannatanu ütluste otsesed tõendid puuduvad. Asjas puuduvad tõepoolest tunnistajad, kes oleks näinud, et süüdistatav kannatanut lõi. Ka ükski kirjalik tõend ei kinnita, et just süüdistatav peaga kannatanut lõi. Kuna puuduvad igasugused usaldusväärsed ja tõsikindlad tõendid selle kohta, et süüdistatav kannatanut peaga lõi, siis ei saa ses osas rääkida ka kannatanu ütluste haakumisest teiste asjas kogutud tõenditega. Pealegi puudub igasugune kohtupoolne analüüs sellise riimumise kohta. Analüüsimata on kohtul jäänud ka Mario Kiviselja tegevus väidetava grupiviisilise kuriteo kontekstis, ka seda tuleb lugeda otsuse põhjendamiskohustuse rikkumiseks, mis on oluline menetlusnormi rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kui kohus leidis, et RÕ vastuoluliste ütlustega ikkagi saab arvestada, siis pidi tal tekkima põhjendatud kahtlus selles, et Mario Kiviselg lõi kannatanut. Sellega jättis kohus kohaldamata KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu. M. Kiviselja süü ei ole tõendatud, kuid samas on asjas piisavalt tõendeid selle kohta, et kannatanuid peksid TK ja BK. Seega on põhjendatud kahtlus, et kannatanu sai huulevigastuse T või BK löögist. On võimalik, et ka peaga lõi kannatanut B või TK. Kaitsja leiab, et menetlus tuleb lõpetada ka seetõttu, et menetluse aeg on olnud ebamõistlikult pikk. Ainuüksi asja kohtueelne menetlus kestis 3 aastat ja 9 kuud (alustati 01.02.12 ja süüdistusakt jõudis kohtusse alles septembris 2015.a). Apellatsiooni esitamise ajaks oli menetlus kestnud juba 4 aastat ja 6 kuud. Kriminaalasjas on olnud põhjendamatult pikki seisakuid, kui pole menetlustoiminguid läbi viidud. Näiteks seisis asi ringkonnaprokuröri käes ca 5 kuud. Menetluse alustamisest sai Mario Kiviselg teadlikuks praktiliselt kohe kannatanu RÕ kaudu, kui seda alustati. Kahtlustatavana kuulati Mario Kiviselge üle alles 30.06.14, kuigi RÕ kuulati kannatanuna üle samal juba päeval, kui alustati menetlust – 01.02.
13. Kriminaalmenetlus hakkas Mario Kiviselja olukorda oluliselt mõjutama (st tema suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 mõttes) alates 30.06.14.a, kui talle esitati kahtlustus ning talle kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld – st peaaegu 2 aastat tagasi. Pärast Mario 3 Kiviselja ülekuulamist menetlus tema kriminaalasjas seiskus 10 kuuks kuni aprillini 2015, mil tutvustati toimikut. Süüdistusakt jõudis kohtusse alles ca 5 kuu pärast 2015.a septembris. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt loetakse menetluse kogupikkust kuni kaks aastat tavalistes (mitte keerulistes) asjades loeti üldjuhul mõistlikuks. Keerulistes asjades võib Kohus lubada pikemat menetlusaega, ent pöörab siis erilist tähelepanu selgelt ülemäärastele tegevusetuse perioodidele. Pikem lubatud menetlusaeg on harva kogukestusega üle viie aasta.
14. Ringkonnakohtu istungil M. Kiviselg toetas kaitsja esitatud apellatsiooni ning M. Kiviselja kaitsja jäi esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tühistada ning M. Kiviselg KarS § 121 järgi õigeks mõista.
16. Õige on apellatsiooni väide, et ainsaks tõendiks selle kohta, et M. Kiviselg RÕ peaga näkku lõi, on kannatanu enda ütlused. Seda on möönnud ka maakohus. Süüdimõistmine ainult ühe tõendi põhjal ei ole kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt välistatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab aga sellisel juhul olema otsuse põhjendus selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kohus peab olema igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. mai
18. a otsus asjas nr 3-1-1-21-09, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus seda teha suutnud ei ole. 5.1 Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks apellatsiooni väidet, et kannatanu ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et ta ise tunnistas, et tema ja M. Kiviselja suhted on vaenulikud. Kuigi KrMS § 37 lg 3 ja § 2871 lg 1 kohaselt peab kohus ülekuulamise rakendamisel selgitama, millised on kannatanu suhted süüdistatavaga, ei sea menetlusseadustik ütluste usaldusväärsust sõltuvusse kannatanu vastusest sellele küsimusele. Järelikult saab kannatanu väide tema suhete kohta süüdistatavaga olla küll abiks kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel, kuid süüdistatavaga vaenulikes suhetes olemise tunnistamine ei muuda kannatanu ütlusi automaatselt ebausaldusväärseks. Ühelegi tõendile ei tugine ka apellatsiooni väide, et kannatanu oli
19. jaanuari 2012 öösel baaris toimunud peksmise ajal joobes. See, et RÕ kõiki sündmuse asjaolusid ei mäletanud, ei anna alust järeldada, et ta pidi olema joobes. RÕ ise selgitas seda, miks ta ei osanud küsimustele kindlalt vastata, tõsiasjaga, et sündmusest on möödunud neli aastat. Ringkonnakohus peab mõistetavaks, et inimene ei suuda nelja aasta taguse sündmuse üksikasju mäletada. 5.2 Eelnevast hoolimata on oluline see, et kannatanu andis mitmetele küsimustele ebakindlaid vastuseid või tunnistas, et ta ei mäleta. Samuti leidus kannatanu ütlustes vastuolusid. Lünki või vastuolusid esines kogu sündmuste käigu ulatuses. 4 Näiteks ei olnud kannatanu kindel, kas baari minnes juhtis tema autot (tl 86). Ebakindel oli RÕ ka ütlustes selle kohta, kuidas ja millal ta baarist lahkus. Prokuröri küsimusele vastas ta: „Ilmselt läksin ära kellegagi koos, ilmselt samade isikutega kellega tulin. Välja arvatud R“ (tl. 87). Vastuseks kaitsja küsimustele lahkumise aja kohta ütles kannatanu esmalt: „Ma ei tea, kui kaua ma olin, me läksime varsti minema.“ Edasistele küsimustele vastates möönis RÕ, et võis olla baaris kuni selle sulgemiseni (tl 88). Ka ei mäletanud ta täpselt, millal ta käis Lihula kiirabi punktis vigastusi fikseerimas. Kaitsja tõi välja selle, et kohtueelses menetluses väitis kannatanu seda, et teda peksti kakluse käigus ka jalgadega, kohtus ta seda enam ei kinnitanud (tl 88 pöördel). Lõpuks väärib tähelepanu, et ka vahetult väidetavale peaga näkku löömisele eelnenud sündmuste käigu kirjeldamisel oli RÕ ebakindel. RÕ ütluste kohaselt algas kaklus sellest, et TK lõi KT. Vastused täpsustavatele küsimustele on aga ebakindlad. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt olid prokuröri küsimused ja kannatanu vastused neile järgnevad: „Millega ja kuhu [TK KT lõi]? Rusikaga ilmselt. Kuhu? Ma arvan, et näkku. Kas T jäi püsti või kukkus? Minu arust kukkus“ (tl. 86 pöördel). Nagu näha, kasutas RÕ kõigi vastuste puhul väljendeid, mis näitavad, et ta ei ole vastuste õigsuses kindel (“ilmselt”, “ma arvan”, “minu arust”). Ka tema enda ründamise osas ei osanud RÕ täpselt öelda, kes ja kuidas teda ründas: „Keegi lükkas, keegi lõi ja siis lendasin vastu seina“ (tl. 86 pöördel) Küsimusele, kes lükkas ja lõi, vastas RÕ: „Äkki oli B. Ma ei tea“ (samas). Kui prokurör palus võimalikult täpselt meenutada, kas see oli BK, kes ta vastu seina lükkas, vastas RÕ: „Täpselt ei tea ju kes lükkas – B ja Mario ja T olid seal ees“ (samas). Olukorras, kus kannatanu ütlused on kogu sündmuse käigu ulatuses detailide osas ebakindlad ning see puudutab ka ajaliselt vahetult peaga löömisega piirnenud sündmusi, ei saa välistada eksimist ülejäänud asjaolude kirjeldamisel. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kannatanu ei olnud kindel, milline vendadest Kiviselgadest teda vahetult enne seda, kui Mario Kiviselg teda peaga lõi, tõukas ja lõi. Kui kannatanu ei pannud tähele, kes teda esmalt ründas, või ei mäleta seda, tekitab see küsimuse, kas kannatanu saab olla kindel, et teda lõi M. Kiviselg. Kahtluseks, kas lööja oli M. Kiviselg, annab alust see, et mingeid andmeid selle kohta, et M. Kiviselg oleks
20. jaanuaril 2012 eelnevalt või hiljem veel kuidagi kakluses osalenud, ei ole. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused tõendavad M. Kiviselja süüd, kuna kannatanu ütlused haakuvad teiste tunnistajate ütlustega. Ringkonnakohus nendib, et kannatanu ütlused haakuvad sündmuste käigu üldkirjelduse osas tõesti tunnistajate ütlustega. Oluline on aga, et selliseid tunnistajate ütlusi, milles kirjeldataks, kuidas M. Kiviselg RÕ lõi, ei ole. 5 Nagu eespool näidatud, on kannatanu ütlused sündmuste täpsemate asjaolude seisukohalt ebalevad. Ringkonnakohus leiab, et neid kahtlusi, mis tulenevad sellisest ütluste ebalevusest, ei saa kõrvaldada väitega, et kõige üldisema sündmuste käigu osas kattuvad isiku ütlused teiste isikute antud ütlustega. Ka kannatanul fikseeritud vigastused (RÕ-l oli hematoom ja alumise huule all marrastus) ei võimalda järeldada, et M. Kiviselg RÕ peaga näkku lõi. Nimelt on nii RÕ kui tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et RÕ-le tungisid kallale T ja BK, kes mõlemad lõid teda ka rusikaga näkku. RÕ ütluste kohaselt hakkas ta astuma TK poole, kui see lõi KT, kuid ta lükati vastu seina ja keegi, võimalik, et BK, lõi teda. Hiljem lõid nii T kui BK veel teda paaril korral rusikatega näkku. Seega ei ole võimalik välistada, et kirjeldatud vigastuse sai RÕ T ja/või BK löögi või löökide tulemusel.
21. Eelnevast tulenevalt ei saa kannatanu ütlusi pidada selliseks tõendiks, mis võimaldab kummutada kõik kahtlused M. Kiviselja süü osas. Kõrvaldamata kahtlused tuleb aga KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu tuleb apellatsioon rahuldada, maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 1 alusel tühistada ning teha KrMS § 340 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega mõista M. Kiviselg KarS § 121 järgi õigeks.
22. M. Kiviselja kaitsja taotles M. Kiviseljale tema apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist. Taotluse kohaselt oli M. Kiviselja õigusabikulu apellatsioonimenetluses 1000 eurot. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arved ja maksekorralduste väljatrükid. Taotluses on kirjutatud lahti osutatud õigusabi iseloom ja maht. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et taotluses toodud 1000 euro suurune õigusabikulu on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel riigilt välja mõista. Süüdistatav on esitanud kohtule ka EckeröLine Helskinki-Tallinna-Helsinki laevapiletid ning diiselkütuse ostutšekid. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on menetluskulud kaitsjale makstava tasu kõrval muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Ringkonnakohus peab põhjendatud kuluks 80,18 eurot diiselkütuse ostukulu, arvestades, et Kaustineni ja Helsinki vahemaa on ca 450 km. Laevapiletite hinna hüvitamist peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt, s.o 47 euro ulatuses. Ringkonnakohus ei pea täies ulatuses laevapiletite hüvitamist põhjendatuks, kuna tegemist on piletiga kahele täiskasvanule ja ühele lapsele. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus kulu hüvitamata ühe täiskasvanu osas ning 4-kohalise kajuti kulu. Samuti tuleb hüvitada M. Kiviseljale tema maakohtu menetluses kantud õigusabi kulud 2800 eurot ning kohtus käimise kulud 893,38 eurot. Seoses M. Kiviselja õigeksmõistmisega tuleb jätta sundraha talt välja mõistmata ning maakohtumenetluses tunnistajatele ja kannatanule hüvitatud kulud 149,54 eurot tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6