← Eesti

3-14-300/99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-300 (liidetud haldusasjaga nr 3-14-51789) Haldusasi O.S., D.Z.i, E.J., A.V.i, A.H.i, N.K. ja N.I.i kaebused Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 tühistamiseks J.K.e, G.H.t, A.P.t jaT.P.t puudutavas osas ja O.D., O.S., E.J., A.V.i, A.H.i, N.K. ja D.Z.i kaebused Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tallinnas xxx asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel, Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks korraldada uus enampakkumine Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitajad – O.D., O.S., D.Z., E.J., A.V., A.H., N.K. ja N.I., volitatud esindaja Tamara Vologžanina; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Angela Reinlaid; Kolmandad isikud – A.P.,T.P.P., G.H. ja J.K. RESOLUTSIOON
  2. Jätta kaebajate 20.11.2015 taotlus ekspertiiside määramiseks ja vastava võrdlusmaterjali väljanõudmiseks rahuldamata
  3. Jätta kaebused rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.12.
  4. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 02.08.1993 otsuse nr 914 alusel tagastati Tallinna Linnavalitsuse 13.08.1993 korraldusega nr 737-k Tallinnas xxx, endisel kinnistul xxxx asuv hoone järgmiselt: S.S.e 1/12 mõttelises osas, V. K.le 1/12 mõttelises osas, L. S.le 1/3 mõttelises osas, A. A.le 1/12 mõttelises osas, V.A.le 1/12 mõttelises osas ja E. A.le 1/12 mõttelises osas (haldusasi 3-14-300, I kd, tl 18). 01.03.1994 koostatud vara üleandmise aktiga nr 48 (haldusasi 3-14-300, I kd, tl 19) anti tagastatud mõttelised osas eelnimetatud isikutele üle. Ülejäänud ¼ mõttelist osa jäi pärast vara tagastamist Tallinna linna omandisse. Käesolevaks ajaks on elamu kaasomanike ring muutunud.
  6. Tallinna Kesklinna Valitsus viis 14.06.2012 läbi kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise enampakkumise, millest võtsid osa ka kaebajate arvates selleks mitteõigustatud isikud J.K., T.P.P., A.P. ja G.H., keda enampakkumise korraldaja käsitles kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikutena. Tallinna Kesklinna vanem kinnitas 19.06.2012 korraldusega nr 449 enampakkumise tulemused. xxx üürnikud vaidlustasid selle korralduse Tallinna Halduskohtus, kus vaieldi muu hulgas ka selle üle, kas T.P.P., A.P., G.H. ja J.K. võisid kuuluda erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi või mitte. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.12.2012 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-1400 O.S., E.J., A.V.i, A.H.i, N.I.i, N. K. ja D.Z.i kaebuse osaliselt. Tallinna Kesklinna vanema 19.06.2012 korraldus nr 449 tühistati ning Tallinna linna kohustati Tallinnas xxx asuva kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamist uuesti läbi viima. Eelmärgitud otsuses leiti, et EMOES § 4 lg-st 1 ja §-st 5 tulenevalt on eluruumide erastamise kohustatud subjektil kohustus tuvastada, kes kuuluvad erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi ja millistel isikutel on kehtivad üürilepingud (p 22). Kuna erastamismenetluses ei suudetud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaks üürilepingute kehtivust, eeskätt tõendeid, mis veenaksid selles, et kaasomandis oleva elamu reaalosade üürilepingute koormamiseks oli olemas kõigi kaasomanike kokkulepe või heakskiit (p 31), tuli Tallinna linnal kui erastamise kohustatud subjektil kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamine uuesti läbi viia.
  7. Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korraldusega nr 53 xxx kaasomandis oleva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi kinnitamine“ määrati Tallinna linnale kuuluva 1/4 mõttelise osa erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks õigustatud subjektideks J.K., O.D., O.S., L. S., E.J., O. ja A.V., A.H., N.I., N. K., A.P.,T.P.P., G.H. ja D.Z.. Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 seletuskirjas on märgitud, et haldusorgan juhindus korralduse vastuvõtmisel Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsusest haldusasjas nr 3-12-
  9. O. S., D. Z., E.J., A. V., A. H., N. K. ja N. I. esitasid 14.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-300) Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 tühistamiseks osas, millega määrati xxx elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks isikuteks J. K., G. H., A.P. ja T.P.. Samuti taotlesid kaebajad Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingute ning 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollides sisalduvate otsustuste õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt enampakkumise korraldamise ja esimest eelistust omavate isikute ringi määramisega.
  10. Tallinna Halduskohtu 14.04.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta (I kd, tl 88-89). Kaebajad esitasid 02.05.2014 kaebuse täpsustuse, märkides, et soovivad jätkata 14.03.2014 esitatud kaebuse menetlemist ja et kohus lahendaks kõik kaebuses nimetatud nõuded (I kd, tl 95-97).
  11. O. S. esitas 23.05.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata erastamistoimingute läbiviimine ja peatada Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 12.06.2014 2 kell 15.00 planeeritud Tallinna linnale kuuluva xxx elamu mõtteliste osade erastamise läbiviimine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl 99-101).
  12. Tallinna Halduskohtu 04.06.2014 määrusega jäeti O. S. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest olemasoleva materjali pinnalt vaadatuna olid kaebuse eduväljavaated väga väikesed (I kd, tl 180-181).
  13. Tallinna Halduskohtu 09.07.2014 määrusega võeti kaebus haldusasjas nr 3-14-300 menetlusse, kaebuse materjal saadeti Tallinna linnale kui vastustajale vastamiseks ning menetlusse kaasati kolmandate isikutena A.P.,T.P.P., G.H. ja J.K. (I kd, tl 186-187).
  14. Arvestades asjaolu, et vastustaja oli
  15. juuniks kavandatud enampakkumise
  16. augustiks edasi lükanud, esitas O. S. 18.07.2014 uue esialgse õiguskaitse taotluse paludes erastamistoimingute läbiviimise keelamist ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 05.08.2014 kell 12.00 määratud Tallinna linnale kuuluva xxx elamu mõtteliste osade erastamise läbiviimise peatamist kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl 192-193).
  17. Tallinna Halduskohtu 30.07.2014 määrusega jäeti O. S. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest esitati sama nõude ja samade põhjendustega taotlus, mis oli 04.06.2014 määrusega lahendatud. Varasema seisukoha ümberhindamiseks ei olnud põhjust (II kd, tl 23-24).
  18. Tallinna linn vastas kaebusele 11.08.2014 leides, et kaebus ei ole põhjendatud ja et kaebajate huvi on vaidlusaluse elamu erastamisprotsessi venitamine (II kd, tl 27-29).
  19. Tallinna Halduskohtu 06.11.2014 määrusega jäeti haldusasjas nr 3-14-300 esitatud kaebus läbi vaatamata (II kd, tl 66-67). O. S., D. Z., E.J., A. H. ja N. K. esitasid eelnimetatud määruse peale 27.11.2014 määruskaebuse (II kd, tl 73-77). A. H. esitas 18.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.03.2015 määrusega A. H.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning rahuldas osaliselt O. S., D. Z.i, E.J., A. V.i, A. H.i, N. K. ja N. I.i määruskaebused, tühistades Tallinna Halduskohtu 06.11.2014 määruse osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata kaebuse Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 tühistamiseks ja saatis haldusasja nr 3-14-300 selles osas halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jäeti halduskohtu määrus muutmata (II kd, tl 131-133).
  20. Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korraldusega nr 469 kinnitati xxx kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamiseks 05.08.2014 korraldatud enampakkumise tulemused alljärgnevalt: N.K.le 416/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 65 100 eurot; A.P.le 417/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 65 000 eurot; G.H.le 433/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 65 000 eurot; O.S.le 433/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 70 000 eurot; A.H.ile 434/9940 mõttelist osa elamust lõpphinnaga 70 000 eurot. Korralduse allkirjastas Tallinna Kesklinna vanema asetäitja vanema ülesannetes Jüri Lump (haldusasi 3-14-51789, I kd, tl 73-79).
  21. O.D., O.S., E.J., A.V., A.H., N.K. ja D.Z. esitasid 15.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks xxx asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel, Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks korraldada uus enampakkumine. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-
  23. E.J. esitas 15.08.2014 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 täitmine ja keelata Tallinna linnal Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu 3 sõlmida xxx elamu mõtteliste osade erastamiseks ostu-müügilepingud vaidlustatud korraldusega kinnitatud enampakkumise tulemuste põhjal ning arestida Tallinna linnale kuuluv mõtteline osa elamust xxx ja teha ehitisregistris käsutamise keelumärge nimetatud vara kohta; ostumüügilepingute sõlmimise korral keelata nende alusel kannete tegemine ehitisregistrisse ja keelata ostu-müügilepingu sõlminud isikutele selle varaga mistahes tehingute tegemine (haldusasi 3-1451789, I kd, tl 103-105).
  24. Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2014 määrusega E.J. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured (haldusasi 3-14-51789, I kd, tl 151157). Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2014 määrusega jäeti E.J. vastavasisuline määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.08.2014 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu.
  25. T. V. esitas 27.11.2014 kaebajate nimelt taotluse asja menetleva kohtuniku Enno Loonurme taandamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2014 määrustega taandamisavalduse rahuldamata (haldusasi 3-14-51789, I kd, tl 211-212 ja 214).
  26. Tallinna Halduskohtu 11.12.2014 määrusega võeti kaebus haldusasjas nr 3-14-51789 menetlusse ja edastati Tallinna linnale vastamiseks (II kd, tl 5-6). Tallinna linn vastas kaebusele 13.01.
  28. O. S. esitas 19.03.2015 haldusasjas nr 3-14-51789 esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 24.03.2015 määrusega rahuldamata (II kd, tl 57-58). O. S. vaidlustas eelnimetatud määruse, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2015 määrusega jäeti vastav määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.03.2015 määrus muutmata (II kd, tl 70-74).
  29. Tallinna Halduskohtu 30.09.2015 määrusega liideti haldusasjad 3-14-300 ja 3-14-51789 ühte menetlusse, liidetud haldusasja numbriks loeti 3-14-
  30. Sama määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ning nendele vastamiseks (II kd, tl 176-177). Tallinna Halduskohtu 04.12.2015 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega. KAEBUSTE SISU JA TAOTLUSED
  31. Kaebajad leiavad, et vastustaja on rikkunud xxx elamu mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi määramisel oluliselt seaduses sätestatud haldusmenetluse norme ja põhimõtteid. Kaebajate hinnangul pidi vastustaja tulenevalt kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse § 4 lg 1 punkti 1, eluruumide erastamise seaduse § 4 punkti 1 ja enne 01.07.2002 kehtinud elamuseaduse § 28 lg 1 tulenevalt enne xxx elamu mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi õigeks määramiseks tuvastama, keda võib lugeda nimetatud elamu üürnikeks. Sama kohustust on selgitanud vastustajale ka Tallinna Halduskohus 18.12.2012 haldusasjas nr 3-12-1400 tehtud otsuses.
  32. Kaebajate arvates ei saa J. K.ga, A.P.ga, T.P.ga ja G. H.ga sõlmitud üürilepingud ega endiste kaasomanike poolt
  33. aastal antud kirjalikud kinnitused olla aluseks J.K.e, A..P.u, T..P.u ja G.H. üürnikeks ja erastamise eelistust omavateks isikuteks tunnistamisel. Peaaegu kõik 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollitud otsuste ning Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 aluseks olevad dokumendid (nii osa üürilepingutest kui ka kõik kaasomanike nõusolekud) on 4 koopiad. Vastustaja ei ole kontrollinud dokumentidele allakirjutanud isikute pädevust ja volituste kehtivust.
  34. Tallinna linn on jätnud täiesti tähelepanuta xxx elamu üürnike poolt juba mitu korda toodud asjaolu, et ükski kõneolevatest isikutest ei kasuta tegelikult elamus asuvaid eluruume. Kaebajad leiavad, et olukorras, kus eelnimetatud isikud eluruume ei kasuta, ei saa lugeda ka nende üürilepingute tähtaega pikendatuks ega üürilepinguid kehtivateks.
  35. Tallinna linn on rikkunud HMS § 6 sätestatut jättes 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollides sisalduvate otsuste ning Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 vastuvõtmisel arvestamata olulised asjaolud ja üürnike tegelikud huvid. Kaebajate hinnangul tehti 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollides sisalduvad otsused ning 10.02.2014 korraldus nr 53 haldusmenetluse põhimõtteid rikkudes ega ole neid piisavalt põhjendanud.
  36. Tallinna linn ei ole juba pika aja jooksul suutnud korraldada talle kuuluva xxx elamu mõttelise osa korrapärast erastamist, piirates sellega kaebajate õigusi ja kaasates erastamise protsessi selleks õigustamata isikuid.
  37. Kaebajad märgivad, et kuni
  38. aasta veebruarini ei sisaldanud vastustaja poolt peetav xxx elamu tagastamise toimik ega ka ükski mõttelise osa erastamist puudutav toimik dokumente, mida vastustaja toob praegu esile nagu vaidlusaluste üürilepingute kehtivuse tõenduseks (s.o. eelnimetatud kaasomanike nõusolekud ja heakskiidud). Tegelikult neid dokumente ei ole ka praegu, kuna kõik kaasomanike nõusolekud nagu ka mõned üürilepingud, on olemas ainult koopiatena. Vastustaja ametnike kinnitusel nad originaale ei näinud ja ei nõudnud. Kaasomanike nõusolekutes esinevad ka võltsimise tunnused. Arvestades, et need nõusolekud pidid olema antud juba elamu omandireformi käigus tagastamisel ja elamu valduse omanikele üleandmisel 01.03.1994, siis nõusolekud, mis on antud
  39. a või
  40. a on ilmselt aegunud. Kaasomanike nõusolekud pidid olema antud mõistliku aja jooksul. Pole usaldusväärne, et
  41. a antud nõusolek on täiesti identne ja samasõnaline kui
  42. a antud nõusolekute kinnitused. Tähelepanu väärivad ka mõned kõnesolevates nõusolekutes esinevad vastuolud. Näiteks kõikide vaidlusaluste üürilepingute puhul surnud V.A.i nimel antud nõusolekud on alla kirjutatud väidetavalt A.A.i poolt. Puuduvad aga mistahes dokumendid, mis kinnitavad A.A.i õigust V.A.i nimel dokumentide allakirjutamiseks. A.P.u nõusolek G.H.ga 16.02.
  43. a üürilepingu sõlmimiseks on kuupäevata. OÜ Tanaka poolt sama üürilepingu sõlmimiseks antud nõusoleku kinnitust ei saa pidada kehtivaks, sest OÜ Tanaka 27.09.
  44. a dateeritud kinnituses G.H.ga 16.02.
  45. a üürilepingu sõlmimise kohta on kirjas, et “vastav nõusolek oli olemas 16.02.
  46. a ja ma ei ole seda hiljem muutnud ega tagasi võtnud“. Kaebajate arvates ei saanud sellist nõusolekut tegelikult olla, kuna 16.02.
  47. a OÜ Tanaka ei kuulunud Tallinnas, xxx kaasomanike ringi.
  48. Erastamisprotsessi kaasatud A.P., T.P., G. H. ega J. K. ei kasuta elamut üürilepingute alusel. Ükski nendest isikutest ei ela juba ammu xxx majas ega maksa üüritasu. Asjaolu, et ükski üürilepingu pooltest (A.P., T.P. ja G. H.) ei pea nendega sõlmitud lepinguid kehtivateks, tuleneb ka kaasomanike 03.07.2007 koosoleku protokollist, milles on fikseeritud OÜ Tanaka, Tallinna linn, T.P., A.P. ja G. H. alljärgnev otsus (protokoll lk 4): “Kaasomanikega üürilepinguid ei sõlmita ja nemad üüri ei tasu, maksavad edasi nagu praegu tegelike arvete alusel“. Sellest nähtub selgelt, et alates 03.07.2007 A.P.ga, T.P.ga ja G.H.ga üürisuhted ja kehtivad üürilepingud puuduvad. 05.08.2014 korraldatud enampakkumises osalenud isikud tõstsid aga oluliselt enampakkumise hinda. J. K. sõlmis Kesklinna Valitsusega üürilepingu 02.03.1995 so. pärast elamu endistele omanikele üleandmise kuupäeva (01.03.1994). Vastustaja ei saa sellele tugineda, kuna nimetatud 5 üürileping (nagu ka A..P.u, T..P.u ja G. H.ga sõlmitud lepingud) on tühine. Ka J. K. ei kasuta korterit ega maksa üüritasu.
  49. Tallinna Kesklinna Valitsus ei arvestanud Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 kohtuotsuses nr 312-1400 antud kõiki juhtnööre, et tuvastada A.P.u, T.P.u, G. H. ja J. K.e puhul üürisuhete olemasolu. Tallinna Kesklinna Valitsus nõudis täiendavalt välja ainult kaasomanike nõusolekud, pidamata seejuures vajalikuks küsida nõusolekute originaale, ei kontrollinud kas nõusolekud on antud selleks pädevate isikute poolt, kas vanemaealised kaasomanikud olid selleks ajaks elus ning otsustus- ja teovõimelised. Samuti ei tuvastatud kõikide materjalide pinnalt, kas kaasomanikelt saadud nõusolekud ei ole aegunud ja kas ainult kaasomanike nõusolekutest piisab, et tuvastada üürisuhte ja üürilepingute kehtivus või kehtetus.
  50. Seonduvalt 08.08.2014 korralduse nr 469 tühistamisega leiavad kaebajad et xxx mitteelavate kaasomanike kutsumine 05.08.2014 korraldatud enampakkumisele oli vastuolus EMOES § 4 lg 1 punkti 1 nõuetega. Tallinna linnal puuduvad nõuetekohased tõendid, millistest oleks võimalik järeldada, et A.P., T.P., G. H. ja J. K. on käesoleval ajal elamu üürnikud. Kaasomanike nõusolekud on koopiatena ja need nõusolekud on omavahel ka vastuolus. Kaasomanike nõusolekud kaebajate arvates on aegunud, kuna olid antud peale 18.12.2012 Tallinna Halduskohtu otsust. Kaebajatele on teada, et üks nõusolekutest on antud surnud isiku nimel, üks nõusolek antud selleks volitust mitteomava isiku poolt jne.
  51. Kaebajate hinnangul ei kontrollinud Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 allkirjastanud Jüri Lump kõiki asjaolusid, kuna oli 05.08.2014 erastamise enampakkumise komisjoni esimees, kes juhatas ja viis läbi 05.08.2014 Koidula 14a elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade enampakkumist. Kaebajate arvates on Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korraldus nr 469 vastuolus seadusega, kuna sellele eelnenud haldustoimingud ja kontrolli teostajaks on üks ja sama ametiisik. Enampakkumise läbiviimine enne enampakkumisele kutsutud isikute staatust ja esimest eelistust omavate isikute ringi täpset kindlakstegemist ei vasta seaduse nõuetele ja kahjustab esimest eelistust omavate isikute (üürnike) õigusi. Enampakkumiskomisjoni ja Tallinna Kesklinna vanema nimel tulemusi kinnitanud J. Lump toimimine on vastuolus HMS § 107 ja § 108 nõuetega. Kaebajate poolt esitatud vastuväiteid ei arvestatud.
  52. Vastustaja eiras enampakkumise ettevalmistamisel, läbiviimisel ja selle tulemuste kinnitamisel HMS § 2, 4 ja 6 sätteid.
  53. Vastustaja, kaasates enampakkumisele elamu xxx üürnikeks mitteolevaid isikuid, piiras ebaseaduslikult kaebuse esitajate õigusi. Kaebuse esitajad on veendunud, et kui enampakkumises osaleksid ainult üürnikud, oleksid vara erastamise hinnad märgatavalt väiksemad. Nii enne enampakkumist kui ka peale 05.08.2014 enampakkumise läbiviimist esitasid erinevad üürnikud Tallinna Kesklinna Valitsusele avaldusi ja vastuväiteid selle kohta, et esimest eelistust omavate isikute ring ei ole täpselt määratud ja on vastuolus seadusega. Vaatamata sellele kinnitas Jüri Lump enampakkumise tulemused. Seejuures ei ole Tallinna Kesklinna vanema korralduse nr 469 seletuskirjas selle kohta esitatud põhjendused selged ja konkreetsed, tõendavad dokumendid on jäetud loetlemata. Seletuskirjas on muuhulgas tuginetud Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalmenetluse algatamata jätmise teatisele ja leitud, et kriminaalmenetluse raames on tuvastatud A.P.u, T.P.u, G. H. ja J. K. üürilepingute olemasolu ja kaasomanike nõusolekute olemasolu. Selline vastustajate väide on otsitud ja absurdne, kuna Politsei- ja Piirivalveti teatisest kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta on ilmne, et mingit kriminaalmenetlust Politsei- ja Piirivalvet läbi ei viinud ja mingeid asjaolusid selle raames ei tuvastanud. 6
  54. Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 vastus kaebuse esitajate vastuväidetele ja 08.08.2014 korraldus nr 469 enampakkumise tulemuste kinnitamisest ei vasta HMS § 54 ja § 56 sätestatule, kuna selles puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, millest lähtudes kaasati erastamise protsessi ja kutsuti 05.08.2014 enampakkumises osalemiseks need isikud, kelle enampakkumises osavõtu vastu üürnikud vaidlevad.
  55. Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse tagajärjel võib kaebajatele tekkida kahju, mis võib väljenduda selles, et kaebajad ei saa erastada mitteõigustatud isikutele erastatud mõttelisi osasid või tuleb erastada mõttelised osad kõrgema hinnaga. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  56. Vastustaja selgitab, et xxx elamu kuulub kaasomandisse, mõtteliste osadena ja ei ole sõlmitud reaalosadeks jagamise kokkulepet, seega kuulub kohaldamisele kaasomandis oleva elamu mõttelise osa seadus ja kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise kord. EMOES § 4 lg 1 punktist 1 ei tulene, et esimest eelistust omavaks subjektiks on üürnik üksnes siis, kui üürileping temaga on sõlmitud enne elamu mõttelise osa tagastamist (s.o antud juhul enne
  57. märtsi 1994). Seega ei saa kaebajate paljasõnalised väited olla kinnituseks, et kaebajatel puudub üürileping. Haldusmenetluses kogutud tõenditega on tõendatud, et tegemist on kehtivate üürilepingutega ning üürisuhe ei ole lõppenud. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi argumenti ega tõendit üürilepingute tühisuse kohta. Üürilepingu pooled kinnitavad, et üürilepingud on kehtivad.
  58. Vastustaja hinnangul on kaebajate ilmselge huvi vaidlusaluse elamu erastamisprotsessi venitamine. xxx elamu osas on aastaid kestnud erinevad kohtuvaidlused kus on leidnud kinnitust, et xxx üürnikud, kelledest on saanud elamu kaasomanikud, omavad ka kehtivaid üürilepingud. Seega on neil õiguspärane ootus ja põhjendatud huvi erastamismenetluse kiirele läbiviimisele. Samuti ei ole vastustajal enampakkumise tulemusel kujunevat hinda võimalik etteulatuvalt kindlaks teha ja kaebajate võiduvõimalust lugeda ilmseks, kui kaebaja hinnangul mitteõigustatud isikud ei saaks enampakkumisel osaleda. Kõigil enampakkumisel osalevatel isikutel olid võrdsed võimalused, seda enam et kaebaja N. K. on enampakkumise korras saanud õiguse omandada xxx elamust 416/9940 mõttelist osa, O. S. on enampakkumise korras saanud õiguse omandada xxx elamust 433/9940 mõttelist osa ning A. H. on enampakkumise korras saanud õiguse omandada xxx elamust 433/9940 mõttelist osa. Vastustaja on seisukohal, et xxx elamu mõtteliste osade enampakkumine viidi läbi vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
  59. Vastustaja kinnitab, et enampakkumisele ei lubatud õigustamata isikuid. Kaebajate esindaja sellekohased väited on paljasõnalised ja alusetud. Enne haldusasjas nr 3-10-3163 jõustunud kohtulahendit oli ka Tallinna linn seisukohal, et erastajate ringi ei kuulu üürnikud, kellest on saanud kaasomanikud, sest neil puudub kehtiv üürileping, mis on sõlmitud enne xxx asuva elamu mõttelise osa tagastamist, s.o. enne
  60. märtsi
  61. Haldusasjas nr 3-10-3163 on tuvastatud, et üürilepingu lõppemise aluseks ei saa olla pelgalt see, et üürnik omandas mõttelised osad Koidula tn 14a elamust, kuivõrd üürilepingu esemeks oli konkreetne eluruum. T.P.P.l, A.P.l, G. H.l ja J. K.l on olemas kehtivad üürilepingud. Seega vaatamata sellele, et eelpoolnimetatud isikud on elamu kaasomanikud, on nad ka üürnikud. Haldusasjas nr 3-10-3163 on tegelikult tuvastatud üürisuhte olemasolu. Ka haldusasjas 3-12-1400 ei leidnud kinnitust, et üürilepingud on tühised. Halduskohus kohustas erastamise kohustatud subjekti tuvastama, kas vastavad kaasomanike nõusolekud on olemas. Tallinna Kesklinna Valitsus kogus pärast haldusasjas nr 3-10-3163 kohtuotsuse jõustumist täiendavaid tõendeid ja selgitas välja, et poolte vahel olid olemas kehtivad üürilepingud. Arvestades 7 veel asjaolu, et olemas olid ka kaasomanike vastavasisulised nõusolekud, siis ei ole tegemist tühiste lepingutega.
  62. Kaebajate esindaja pöördus 15.07.2014 Politsei- ja Piirivalveameti poole kuriteoteatega, milles leidis, et Tallinna linna ametnikud on seotud xxx puudutavate dokumentide võltsimisega. Politseija Piirivalveamet edastas 24.07.2014 O. S.le, kui xxx üürnike esindajale, teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et üürilepingud T.P.ga, A.P.ga, J. K.ga ning G. H.ga on olemas. Üürilepingute juurde kuuluvad ka kaasomanike kinnitused. Kaasomanike kinnituste autentsuse kontrollimiseks võttis PPA ametnik ühendust E. A.i, A.P.u, T.P.u ja A. J. S.ga. Kõik isikud kinnitasid, et on vastavad nõusolekud andnud ja allkirjastanud.
  63. Kaebajate esindaja väide, et Tallinna Kesklinna Valitsus ei arvestanud Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-12-1400 antud kõiki juhtnööre üürisuhete olemasolu või puudumise tuvastamiseks, on paljasõnaline ning ei vasta dokumentaalselt kogutud tõenditele. Ka ei selgita kaebajate esindaja, milliseid juhtnööre Tallinna Kesklinna Valitsus ei ole arvestanud. Kohus kohustas erastamise kohustatud subjekti tegema kindlaks, kas on olemas kaasomanike nõusolekud ja heakskiidud. Pärast kohtuotsuse jõustumist seda tehtigi ja dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et üürisuhe on olemas, vastavad nõusolekud samuti.
  64. Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et korraldus on vastuolus seadusega, kuna selle on allkirjastanud Jüri Lump, kes täitis oma rolli nii komisjoni esimehe kui ka linnaosa vanema kohusetäitjana. Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2014 korraldusega nr 1112-k määrati Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump Tallinna Kesklinna vanema ülesannete täitjaks alates 30.06.2014 kuni Tallinna Kesklinna vanema ametisse nimetamiseni. Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2014 korraldusega nr 1202-k nimetati A. Nääme alates 14.08.2014 Tallinna Kesklinna vanema ametikohale. Seega ajavahemikul 30.06.2014 – 13.08.2014 oli Tallinna Kesklinna Valitsuse seaduslikuks esindajaks Jüri Lump, kellel oli ka pädevus allkirjastada haldusakte.
  65. Enampakkumises osalejate ring oli kindlaks määratud Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korraldusega nr 53 ning haldusakti lisaks olevast seletuskirjast nähtub, millistel kaalutlustel on vastav otsus vastu võetud. Samuti vastas enampakkumiskomisjoni protokoll kehtivatele õigusaktidele.
  66. Vastustaja on seisukohal, et ei ole rikkunud HMS § 2, 4 ja 6 ja § 107 nõudeid. Erastamise kohustatud subjekt kogus pärast kohtuasja 3-10-3163 jõustumist täiendavaid tõendeid, et selgitada välja erastajate isikute ring. Vastustaja on teostanud haldusmenetluse läbiviimisel kaalutlusõigust, uurimisprintsiipi ning toimingud on kooskõlas õigusaktidega. Kaebajate esindaja ei ole esitanud ühtegi argumenti ega tõendit selle kohta, et vastustaja tõendeid ümber lükata.
  67. Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korraldusega nr 469 on kinnitatud xxx mõttelise osa erastamiseks korraldatud enampakkumise tulemused. Seletuskirjas on välja toodud kaalutlused ja selgitused, millistel kaalutlustel on erastamise kohustuse subjekt vastavad otsused vastu võtnud. Muuhulgas on viidatud ka Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalmenetluse nr 14221000099 raames kogutud materjalidele. Tallinna Kesklinna Valitsus on tuginenud enampakkumise läbiviimisel ka politsei arvamusele ning sellele viitamine on igati asjakohane ja põhjendatud. Vastustaja kinnitab, et ei eelista kaasomanikke üürnikele, vaid lähtub kogutud dokumentaalsetest tõenditest. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD 8
  68. Kolmandad isikud kaebustele ei vastanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik. KOHTU PÕHJENDUSED
  69. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korraldust nr 53 J.K.e, G.H.t, A.P.t ja T.P.P.t puudutavas osas ning taotletud selle tühistamist, samuti on taotletud Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamist Tallinnas xxx asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisel, Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korralduse nr 469 tühistamist ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamist korraldada uus enampakkumine. Kaebajad leiavad, et xxx kaasomandis oleva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikute ring määrati ebaõigesti, mistõttu said erastamise enampakkumisest osa võtta selleks õigustamata isikud suurendades sellega oluliselt enampakkumisel pakutavaid hindasid ning mille tõttu tuleks korraldada uus enampakkumine. Kaebajad on ka seisukohal, et J.K., G.H., A.P. ja T.P.P. vastavaid eluruume tegelikult ei kasutanud, et üürilepingud olid tühised ja et vastustaja ei arvestanud Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 lahendis antud selgitustega A.P.u, T.P.u, G. H. ja J. K. üürisuhete olemasolu ja nendega varem sõlmitud üürilepingute kehtivuse või kehtetuse osas haldusasjas nr 3-12-
  70. Samuti heitsid kaebajad vastustajale ette kaasomanike nõusolekute originaaldokumentide välja nõudmata jätmist. Vastustaja omakorda on seisukohal, et Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsusest haldusasjas nr 3-12-1400 juhinduti, et pärast kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-10-3163 koguti täiendavaid tõendeid ja selgitati välja, et kehtivad üürilepingud ja kaasomanike nõusolekud olid olemas.
  71. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste seisukohti hinnata. Põhivaidlus seostub eelkõige Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 ja 08.08.2014 korralduse nr 469 õiguspärasuse küsimusega, sest vaidlustatud haldusaktide õiguspäraseks osutumise korral jäävad rahuldamata ka vastupidisel eeldusel baseeruv Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse ja toimingute õigusvastaseks tunnistamise ning uue enampakkumise korraldamise kohustamise nõue.
  72. Vaidlustatud haldusaktides on asjakohased viited nende andmise aluseks olevatele õigusaktidele, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal üksikasjalikult üle korrata. Selles osas ei ole ka otsest vaidlust. Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) § 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui erastamise objekti või selle osa ei ole erastatud selleks ostueesõigust omavatele isikutele, erastatakse see avalikul enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Käesoleva vaidluse kontekstis on seejuures oluline, et oleks järgitud sama seaduse § 4 lg 1 punkti 1 nõudeid, mille kohaselt on erastamise õigustatud subjektiks esimese eelistusena kaasomandis oleva elamu üürnik või üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) paragrahv 4 punktis 1 sätestatud tingimustele. EES § 4 punktis 1 on sätestatud, et eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi punktile 2 peab eluruumi erastamise õigustatud subjekti puhul olema tegemist vähemalt 18-aastase Eesti kodanikuga, kuid selles osas ei ole samuti vaidlust olnud. Kaebajate põhiväide väljendub selles, et J.K.e, G.H.t, A.P.t ja T.P.P.t ei oleks pidanud saama üürilepingute puudumise või tühisuse tõttu üürnikeks ega enampakkumise esimest eelistust omavateks õigustatud subjektideks lugeda ja et seetõttu on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased. Nähtuvalt vastustaja seisukohast on aga üürisuhte osapooled kinnitanud, et üürilepingud on kehtivad. Praktiliselt samasisulist vaidlust lahendati ka haldusasja 3-12-1400 raames
  73. aastal. Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsuse punktis 8 on toodud kokkuvõtlikult 9 välja kaebajate positsioon, mille kohaselt ei olnud T.P.P., A.P., G.H. ja J.K. tulenevalt kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse § 4 lg 1 punktist 1, eluruumide erastamise seaduse § 4 punktist 1 ning võlaõigusseaduse § 237 xxx asuva elamu üürnikud ega pidanud kuuluma seega kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi. Samuti leidsid kaebajad, et nende isikutega sõlmiti üürilepingud alles pärast
  74. märtsi 1994 ehk pärast elamu üleandmist omandireformi õigustatud subjektidele kui kaasomanike vaheline kokkulepe selliste üürilepingute sõlmimiseks puudus ja et üürilepingud olid tühised. Kaebajad märkisid veel muuhulgas, et nimetatud isikud üürnikena eluruume ei kasutanud ja et ükski neist ei ela selles elamus. Nimetatud haldusasjas vaidlustatud korraldus küll tühistati, kuid seda eelkõige seetõttu, et erastamise kohustatud subjekt ei tuvastanud üheselt mõistetavalt seda kas L. Koidula 14a elamu kaasomandiosade erastamiseks soovi avaldanud isikutel olid kehtivad üürilepingud või mitte. Samas aga selgitati Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsuse punktides 30 ja 31, et eelnevast ei saa järeldada üürilepingute tühisust ja et üürilepingute sõlmimise asjaolust pärast
  75. märtsi 1994 ei saa samuti üürilepingute tühisust tuletada. Küsimus nimelt on selles, et seaduses ei ole taolist tingimust, mille kohaselt oleks üürnik esimest eelistust omavaks subjektiks vaid siis, kui temaga on sõlmitud üürileping enne elamu mõttelise osa tagastamist. Samuti selgitati eelnimetatud lahendi punktis 31, et kui vastustaja kogub erastamise uuel läbivaatamisel tõendid, mis kinnitavad üürilepingute kehtivust, siis ei ole nende isikute osalemine erastamise esimest eelistust omavate isikutena välistatud. Antud juhul ongi vastustaja Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsusest haldusasjas nr 3-12-1400 juhindunud ning tuvastanud, et vastavad üürilepingud on kehtivad. Kaasomanike nõusolekute suhtes on küsimust täpsustatud ning mitmel juhul on esialgsed nõusolekud üle kinnitatud, mis tähendab seda, et vastavate eluruumide koormamiseks üürilepingutega olid kaasomanike nõusolekud olemas. Seda kajastab Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 juurde kuuluv seletuskiri (haldusasi 3-14-51789, I kd, tl 34-35). Nähtuvalt sellekohase nõupidamise 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollidest (haldusasi 3-14-51789, I kd, tl 36-38) pidas vastustaja vajalikuks pöörduda seonduvalt J. K., T.P.P.u, A.P.u ja G.H. üürilepingutega veel ka elamu enamuskaasomaniku OÜ Tanaka poole, kuid vaidlust ei tekkinud. Kaebajate väide nõusolekute aegumisest või nendes sisalduvatest võimalikest vastuoludest ei ole asjakohane. Haldusasja materjalist ei järeldu seda, et kaasomanikud ei oleks soovinud või ei sooviks vastavasisulisi nõusolekuid anda. Isegi kui eeldada teoreetiliselt, et mõne nõusoleku osas on võimalik leida mingisugust formaalset vastuolu, siis tulenevalt TsÜS § 68 lõikest 4 võib isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast tulenevat vaikimist või tegevusetust samuti tahteavalduseks lugeda. Olukorras, kus üürisuhte osapooled kinnitavad ja tõendavad, et kehtivad üürilepingud ja üürisuhted on olemas, kaebajate paljasõnaline väide seda ümber ei lükka. Võimalik vaidlus seonduvalt üüri suurusega või võimalik võlgnevus ei muuda aga üürisuhet olematuks. Eelnimetatule on viidanud kaebajad, kuid haldusasja materjalist ei ilmne seda, et asjassepuutuvad isikud ise oleksid selles osas mingisuguseid põhimõttelist laadi vaidlusi pidanud, pealegi olukorras, kus üürnik võib olla samaaegselt ka elamu kaasomanik. Mõttelise osa omandamine elamust omakorda ei muuda aga varasemaid üürilepinguid, sest üürilepingu esemeks on konkreetne eluruum.
  76. Haldusasja materjalist nähtuvalt on kaebajate esindaja pöördunud seoses dokumentide väidetava võltsimisega ühtlasi ka politsei poole, kuid Politsei- ja Piirivalveamet võltsimist ei tuvastanud ning väljastas üürnike esindajale 24.07.2014 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kaebajate väide, mille kohaselt politsei tegelikult mingisugust kriminaalmenetlust läbi ei viinud, ei ole asjakohane. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist oleks võimalik kriminaalmenetluse seadustiku §-des 207-208 ettenähtud korras vaidlustada, mis ei kuulu aga halduskohtu pädevusse ja mis tähendab seda, et käesoleva vaidluse kontekstis on väide paljasõnaline ja asjakohatu. Kaebajad on esitanud varasemalt ka mitmeid esialgse õiguskaitse taotlusi, mis on jäetud kaebuse väikeste või olematute eduväljavaadete tõttu rahuldamata. Näiteks 10 Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2015 määruse punktis 18 märgiti muuhulgas, et kaebusel puuduvad nii suured eduväljavaated, mis saaksid õigustada enampakkumise korraldamise keelamist esialgse õiguskaitse korras ja kuigi kaebaja on tõstatanud kahtlused üürilepingute ning nende aluseks olnud kaasomanike nõusolekute olemasolust ja kehtivusest, ei põhine nimetatud kahtlus ühelgi konkreetsel tõendil, vaid peamiselt asjaolul, et vastustaja on lähtunud mõningate dokumentide kinnitamata koopiatest. Lähtuvalt eelnimetatust on nõutud vastustajalt välja ka vastavate üürilepingute ja nende aluseks olnud kaasomanike nõusolekute originaalid ning vastustaja on need käesoevaks ajaks esitanud (haldusasi 3-14-300, II kd, tl 189-218). Selles mõttes on ka kaebajate vastavasisuline taotlus ühtlasi rahuldatud. Peale nimetatud dokumentidega tutvumist leidsid kaebajad, et nüüd on vaja nõuda Tallinna Linnavaraameti arhiivis säilitatavast õigusvastaselt võõrandatud vara toimikust välja hulgaliselt võrdlusmaterjali ning määrata nende dokumentide ehtsuse kindlakstegemiseks ekspertiise (haldusasi 3-14-300, III kd, tl 13-17). Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebajate eelnimetatud 21.08.2014 taotlus ja 20.11.2015 mõnevõrra põhjalikumalt korratud samasisuline taotlus on formaalselt vaadatuna veel lahendamata ning seega tuleb seda käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi kajastada. Samas ei ole ekspertiiside määramise taotluse rahuldamiseks ilmselgelt alust, sest olukorras, kus üürisuhte osapoolte vahel ei ole üürisuhte ning vastavate kaasomanike nõusolekute osas vaidlust olnud, vastavad originaaldokumendid on esitatud ning kõik on sellekohaste tahteavaldustega kooskõlas, ei oleks põhjendamatu ekspertiisi määramine menetlusosaliste ega menetlusökonoomia huvides. Vajaduse korral võib asjassepuutuvatelt isikutelt nende tahteavalduse osas ekspertiisi määramise asemel veelkord üle küsida, kuid sisuliselt ei ole ka see tarvilik.
  77. Kaebajate väitega, et 08.08.2014 korraldus nr 469 on vastuolus seadusega, kuna selle on allkirjastanud Jüri Lump, kes täitis oma rolli nii komisjoni esimehe kui ka linnaosa vanema kohusetäitjana, ei saa nõustuda. Vastustaja on selgitanud, et Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2014 korraldusega nr 1112-k (vt õigusaktide register) määrati Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump Tallinna Kesklinna vanema ülesannete täitjaks alates 30.06.2014 kuni Tallinna Kesklinna vanema ametisse nimetamiseni ja et Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2014 korraldusega nr 1202-k (vt õigusaktide register) nimetati A. Nääme alates 14.08.2014 Tallinna Kesklinna vanema ametikohale (haldusasi 3-14-51789, II kd, tl 14). Vastustaja on viidanud ka Vabariigi Valitsuse 01.07.1997 määrusega nr 129 kinnitatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise korra punktidele 2 ja 17, millest ei järeldu seda, et linnaosa vanem ei võiks ühtlasi ka vastava komisjoni esimees olla.
  78. Olukorras, kus vaidlustatud haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega kooskõlas ja kus kaebajate põhiline positsioon kaasomandis oleva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise esimest eelistust omavate isikute ringi ebaõige kindlaksmääramise-, vastavate üürilepingute tühisuse- ja üürisuhete ning kaasomanike tahteavalduste puudumise kohta ei leidnud kinnitust, on sellega kõik kaebajate väited sisuliselt ka hõlmatud. Lähtuvalt eeltoodust jäävad kaebused rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.