TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51146 Otsuse tegemise kuupäev 30.10.2015, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartus Mare Priks O.S. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6750 eurot seonduvalt Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega (ebapiisav põrandapind perioodil 22.11.2011-27.02.2013). Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja O.S.; Vastustaja Tallinna Vangla Resolutsioon Rahuldada O.S. kaebus osaliselt. Mõista välja Tallinna Vanglalt O.S. kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 1326 eurot (üks tuhat kolmsada kakskümmend kuus) ja kanda hüvitis L. S. arvelduskontole Swedbank EExxxxxxxxxxxxxxxxxxx pärast kohtuotsuse jõustumist. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Tallinna Vanglalt O.S. kasuks riigilõiv summas 4.91 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.11.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on O.S. esitanud Tallinna Vanglale 20.01.2014 mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seonduvalt vangistustingimustega. Tallinna Vangla on andnud taotlejale 10.03.2014 kirjaga tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, millele on taotleja vastanud 21.03.
- Vangla ei ole O. S. taotlust sisuliselt läbi vaadanud ning O.S. on pöördunud 13.06.2014 Tartu Halduskohtu poole kaebusega Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tallinna Vangla on kohtule 20.06.2014 vastanud, et ei ole jõudnud käesolevaks hetkeks O. S. taotlust lahendada. Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt on O. S. nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt ebapiisava põrandapinnaga, muudele kinnipidamistingimustele kaebaja taotluses viidanud ei ole. Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist lisaks kambri põrandapinna eest ka selle eest, et tualetid asusid koridoris ning tualeti ootejärjekord oli pikk; 23 tundi ööpäevas pidi viibima kinnises kambris, jalutusboksid olid väikesed, kambrid niisked ja rõsked, ventilatsioon puudulik ja kambri valgustus halb; duši all sai käia kord nädalas. Kohus on kohtumäärusega 26.06.2014 tagastanud O.S. kaebuse osaliselt, see on osas, kus kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist muude kinnipidamistingimuste eest kui põrandapind. Sama kohtumäärusega on jäetud käiguta kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 6 750 eurot seonduvalt ebapiisava põrandapinnaga. Kaebajalt on nõutud riigilõivu 25 euro tasumist. Kaebaja on vaidlustanud riigilõivu nõude ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2014 kohtumääruse kohaselt tuleb kaebajal tasuda riigilõiv. Kaebuselt on riigilõiv 25 eurot tasutud. Kaebaja taotlused ja põhjendused O.S. on esitanud Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude 450 eurot iga kinnipidamisasutuses viibitud kuu eest ajavahemikul 22.11.2011-27.02.
- Kaebaja taotleb hüvitise kandmist tema ema L. S.a arveldukontole. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt ebapiisava põrandapinnaga vanglas ning täiendavalt on märkinud lisaks kambri põrandapinnale ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude selle eest, et tualetid asusid koridoris ning tualeti ootejärjekord oli pikk; 23 tundi ööpäevas pidi viibima kinnises kambris, jalutusboksid olid väikesed, kambrid niisked ja rõsked, ventilatsioon puudulik ja kambri valgustus halb; duši all sai käia kord nädalas. Kaebaja viitab Euroopa kohtu lahenditele, kaebaja arvates on vangla rikkunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätet, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata ega alandavalt kohelda. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et kambri põrandapinna puhul tuleb arvestada seda milline on tegelik põrandapind kambris liikumiseks ning millised tingimused olid tegelikult vaidlusalusel perioodil. Vangla vastuväited, põhjendused ja taotlused Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja toob kohtule välja perioodi, mil kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud, samuti on välja toodud kambri number, kinnipeetavate arv kambris ning põranda pind ruutmeetrites ühe isiku kohta. Vangla on esitanud eraldi kambrite põrandapinnad, kus on välja arvutatud WC põrandapind. 2 Vastustaja on seisukohal, et kambri pinna hulka tuleb arvestada ka kambris asetseva kuid seinaga eraldatud tualettruumi pindala, samuti ei arvestata põrandapinna hulgast välja mööbli alla jäävat pinda. Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 alusel , väljaarvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist. VangS § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus 1 tund päevas. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavatele kambris elus vajaliku õhuhulga, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus piisava valguse jaoks kambris. Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta. Mööbli alust pinda ei tule üldpinnast maha arvata. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole esitanud vanglale varasemalt pöördumisi kinnipidamistingimuste kohta. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Kahju hüvitamise kaebust lahendades, tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avalik-õiguslikus suhtes tekkinud toiming, millega väidetavalt on kahju tekkinud, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. 3.Asja materjalide kohaselt on viibinud O.S. ajavahemikul 22.11.2011-27.02.2013 Tallinna Vanglas. Ajavahemikul 22.11.2011-22.01.2013 oli O. S. vahistatu staatuses, süüdimõistev kohtuotsus jõustus 06.07.2012 , millest vanglat teavitati 22.01.
- Ajaperiood 22.01.201327.02.2013 rakendati O. S. suhtes vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 3 ja kinnipeetav viibis vangla sisekorra eeskiri (VSkE) § 8 lg 4 tulenevalt lukustatud kambris. Asja materjalide kohaselt on O. S. kohtunud nimetatud ajavahemikul 12 korral ametiisikuga, on osalenud programmides „Eluviisi treening“ , riigikeele õppe motivatsioonikursusel ja MTÜ Convictuse tugigrupis. Vahistatu staatuses olles viibis kaebaja VangS § 90 lg 3 kohaselt ööpäev läbi lukustatud kambris ning vastavalt VangS § 55 lg 2 võimaldati talle üks tund päevas värskes õhus viibimist. 4.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata vaidlusalusel perioodil olnud päevi, mil kaebajal oli isiklik ruum kambris nõuetekohasest väiksem. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites umbes 2,5 m2 inimese kohta ning vaba pinda umbes 1,5 m2 inimese kohta kui on maha arvatud mööbli alune pind, mis on 3 sedavõrd väike, et see alandas kaebaja inimväärikust. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. 5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK
- märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).
- Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena. Vastustaja seisukohalt ei ole Tallinna Vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja ( VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 8.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.
- kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist. Mis puudutab vangla väidet, et kaebaja ei ole pöördunud vangla poole varasemalt seonduvalt vähese kambri pinnaga, on kohus seisukohal, et kui kaebaja olekski esitanud vanglale taotluse paigutada teda kambrisse, kus isiku kohta on põrandapinda vähemalt 3 m2 , siis ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla kinnipeetava kohta 2,5 m
- EIK on korranud asjas Tunis vs Eesti, hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vanglas, see on samades tingimustes mis antud asjas kaebaja. Hinnates kaebaja kinnipidamist mitmetes kambrites (tl.69-72) tuleb möönda, et kaebaja viibis kambrites perioodil 22.11.2011-27.02.2013, kus enamus veedetud päevadest oli kambrites põrandapinda alla 3 m2 isiku kohta. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli alla 3 m2 kokku kohtu poolt arvestatuna 442 päeva, mida saab pidada EIÕK art 3 rikkumiseks ning seega saab määrata kaebajale selle eest rahalist kompensatsiooni.
- Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m
- Lisaks oli kaebaja kinnipidamise ajal viibinud ka tingimustes, kus kaebaja isiklik ruum vastas mõne päeva osas nõuetele, neid päevi kohus mittevaralise kahju väljaarvutamise hulka ei loe. 4 11.Tulenevalt VSkE § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC.
- Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Kohus on seisukohal, et mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Ka tavaelus ei arvestata mööbliesemete alla jäävat põrandapinda elamispinna ruutmeetrite hulgast välja ning mööbliesemed, mis kaebajal kambris on, on tema jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. 13.Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil vahistatu õpib või töötab. Väljaspool kambrit on Tallinna Vanglas võimalik viibida üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal, mida ka kaebajale võimaldati. 14.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-193-09). 15.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmete ja muude esitatud andmete õigsuses. Seega perioodil 22.11.2011-27.02.2013 on kaebaja pidanud viibima kohtu arvutuste kohaselt kokku 442 päeva tingimustes, kus kambripind on alla 3 m2, mida saab käsitleda isiku minimaalse isikliku ruumi nõude rikkumisena. Põrandapind on arvestatud ilma WC-ta. 16.Käesolevas asjas esitatud vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja oli teadlik ülerahvastatuse probleemist, samuti EIK praktikast selles küsimuses.
- Täiendavalt on kaebaja märkinud lisaks kambri põrandapinnale mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka selle eest, et tualetid asusid koridoris ning tualeti ootejärjekord oli pikk; 23 tundi ööpäevas pidi viibima lukustatud kambris, jalutusboksid olid väikesed, kambrid niisked ja rõsked, ventilatsioon puudulik ja kambri valgustus halb; duši all sai käia kord nädalas. Nimetatud nõuded on kohus kohtumäärusega 26.06.2014 tagastanud (tl. 23), mille kohta kohus hinnangut ei anna. 18.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on kohustatud hüvitama kaebajale Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal perioodil 22.11.2011-27.02.2013 kokku 442 päeva eest seonduvalt isikliku ruumi vähesusega tekkinud mittevaralise kahju vastavalt RVastS § 9 lg-le
- Kohus rahuldab kaebuse osaliselt väljamõistetava summa osas. 20.Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas üsna pikka aega, see on kohtu arvutuste kohaselt lähtuvalt vangla poolt esitatud andmetest kokku 442 päeva tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m
- Kaebajale võimaldati üks tund päevas värskes õhus viibimist.
- Samas on vangla märkinud, et kaebuse esitajal oli kohtumisi ametnikega ning kaebaja sai osaleda riigikeele õppes ja eespoolviidatud programmides ja tugigrupis. 22.Arvestades kohtupraktikat, kus on erinevalt välja mõistetud rahalisi hüvitisi põrandapinna kaebustes, tuleb kohtul lähtuda hüvitise suuruse arvestamisel mittevaralise kahju eest oma 5 siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (RKHKo 17.12.2014 3-31-70-14). Tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid ja rikkumise raskusastet. Tartu Halduskohus peab antud juhul põhjendatuks mõista välja Tallinna Vanglalt O.S.i kasuks iga päeva eest, mil kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas kambris, kus oli alla 3 m2 põrandapinda isiku kohta 3 eurot päeva kohta, hinnates kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK artikli 3 nõuetele. Kaebaja tahtest ei sõltunud kambri täituvus ega kaebaja ümberpaigutamine ühest kambrist teise, millest nähtuvalt on muutunud vaidlusalusel perioodil kaebaja kambri suurus ühe isiku kohta kambris. Asjaolu, et kaebaja sai kohtuda vaidlusalusel perioodil 12 korral ametiisikuga ning on osalenud programmides „Eluviisi treening“ ja riigikeele õppe motivatsioonikursusel ja MTÜ Convictuse tugigrupis, ei muuda oluliselt seda, et kaebaja oli enamuse ajast kitsastes kambritingimustes. Eeltoodu alusel mõistab kohus Tallinna Vanglalt välja O.S. eurot. kasuks (3 eurot x 442 päeva) 1326 Kohus rahuldab kaebaja taotluse kanda hüvitisesumma kaebaja ema L. S. arvelduskontole.
- Kohus juhindub hüvitise väljamõistmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 4, mis on volitusnorm mittevaralise kahju väljamõistmiseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 24.Menetluskuludest. 1.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebaja tasunud riigilõivu 25 eurot. 2.Kaebaja on tasunud riigilõivu 25 eurot kaebuselt 6750 (450 eurot x 15 kuud) eurot nõudes. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja kasuks kuulub väljamõistmisele riigilõiv 4.91 eurot. Kohus rahuldas kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 19,64% osas. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 10.november 2016.a otsusega. RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta Tartu Halduskohtu 30.10.
- a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 6