Obsah (5)

§ 33§ 138§ 144§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-17751 Tsiviila

§ 33lg-s 6 väljendatud põhimõtet.

Hageja väidab hagis, et tegu on heade kommete vastase tehinguga, viidates Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-7-10 p-le

1. Käesolevas asjas ei ole nimetatud olukord tuvastatav. Kõnealuse 2 tehinguga luuakse Vedelgaas OÜ-le tütarühing OÜ Vedelgaas Infra ning seejuures jäävad omandisuhted oma olemuselt ja proportsioonilt muutumatuks. Kuigi tütarettevõtte juhatuse moodustavad Sandor Tabo ja Rainer Puusepp, moodustavad nad ka emaettevõtte juhatuse ning ka hetkel on äriühingu igapäevasesse majandustegevusesse kuuluvate otsuste tegemine nende pädevuses. Seega ei too uue äriühingu moodustamine ja registrisse kandmine kaasa hageja jaoks sisulisi muudatusi. Õiguskirjanduses on rõhutatud seisukohta, et hagita menetluse olemusest tuleneb, et registripidaja ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. See rõhutab veelgi registrimenetluse puhtformaalset iseloomu. Ka Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-139-08 p-s 8 asunud seisukohale, et näiliku tehingu alusel pole registripidajal õigust kande tegemisest keelduda, sest see eeldab tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses. Kande tegemisega viivitamine toob kaasa olulise majandusliku kahju Vedelgaas OÜ-le ning asutatud OÜ-le Vedelgaas Infra, kuna menetluse peatamisega on tekkinud õiguslik ebakindlus mitterahalise sissemaksena üleantud vara kuuluvuses ning selle käsutamises. T. Sarapuu hagi kohtulik menetlus võib aega võtta mitmeid aastaid ning selleks ajaks igapäevasesse majandustegevusse sekkumine ei saa olla õigustatud.
2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule läbivaatamiseks. Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning registriosakonna määrus tühistada. Tsiviilasi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse läbivaatamiseks.
4. Tartu Maakohtu registriosakond leidis, et kandeavalduse lahendamisel esineb TsMS §-s 598 sätestatud alus kandeavalduse menetluse peatamiseks. Vastavalt TsMS §-le 598 võib kohus juhul, kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistrivõi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. Kui sel juhul ei ole hagi veel esitatud, võib kohus määrata asjaosalisele hagi esitamiseks tähtaja. Käesoleval juhul menetles kohtunikuabi kandeavaldust, milles taotleti OÜ Vedelgaas Infra äriregistrisse kandmist.

§ 138lg 1 kohaselt sõlmivad asutajad osaühingu asutamiseks asutamislepingu.

Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus (

§ 138

lg 5).

§ 144

lg 1 kohaselt esitab juhatus osaühingu äriregistrisse kandmiseks äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära

§-s 146 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse muuhulgas asutamisleping, mida praegusel juhul asendab asutamisotsus. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente.

§ 33

lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.

§ 33

lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. 3 Vedelgaas OÜ esindusõigust omavad isikud, s.o juhatuse liikmed Rainer Puusepp ja Sandor Tabo on esitanud registripidajale notariaalse asutamisotsuse ning äriregistrisse kandmise avalduse (tl 27–32). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tsiviilasjas nr 2-16-16661 toimuv kohtumenetlus praeguses vaidluses tähtsust.

§ 173

annab osanikele võimaluse võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

§ 174

lg-te 1 ja 2 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse

§ 173

lg-s 2 sätestatud korras (s.o koosolekut kokku kutsumata), on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, samasugune regulatsioon on ka avaldaja põhikirja p-s 3.1. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Vedelgaas Infra asutamisotsuse poolt on antud üle poole osanike häältest (tl 39, 42, 45). Samuti ei ole vaidlust selles, et hääletada said kõik kolm osanikku (tl 45, 47, 51). Tegemist on enamusotsusega, mille täitmist ei saa osaniku poolt nõudes esitatud viisil takistada. Põhjendatud ei ole praegusel juhul äriühingu igapäevasesse majandustegevusse sekkumine registrikande kandeavalduse menetlemise peatamisega kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. Maakohus jättis T. Sarapuu hagi tagamise taotluse tsiviilasjas nr 2-16-16661 rahuldamata. Eespoolöeldut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu kandemäärus tuleb tühistada ning asi tuleb saata kandeavalduse läbivaatamiseks maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4