lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri kohtuvälise vanemväärteomenetleja AxxxVxxx Menetlusalune isik Edvin Massalin, isikukood 39203272521xxx Isik on kinni peetud ja kannab kohtuotsuse alusel karistusena aresti alates 20.09.2016 kuni 15.10.2016 RESOLUTSIOON menetleja esindaja VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: Edvin Massalin süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema xxx viibides aadressil xxxoli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt Eesti kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile nr 662T oli Edvin Massalinilt võetud uriiniproovist tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH), millega isik rikkus
Mõista Edvin Massalinile karistuseks
151 lg 1 alusel arest 10 (kümme) ööpäeva. Aresti kandmise aja algust arvata Edvin Massalinile alates 15.10.2016 kl 09.
lg 1 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 23.05.2016 määrusega saadeti eelnimetatud väärteoasja materjalid läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et menetlusalune isik on eelnevalt korduvalt ja korduvalt toime pannud erinevaid väärtegusid ning menetlusalune isik omab käesoleval ajal 61. kehtivat väärteokaristust. Eelnevate toimepandud väärtegude eest määratud rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt jäetud tasumata ning menetlusalune isik jätkab üha uute ja uute väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et uue rahatrahvi määramist antud väärteo toimepanemise eest ei ole otstarbekas kohaldada, kuna see ei suudaks täita eesmärki. Lähtudes eelpool kirjeldatud asjaoludest, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule tuleks antud väärteo toimepanemise eest kohaldada aresti, mis on vastavuses teo tõsidusega ning suuteline mõjutama menetlusalust isikut hoiduma edaspidiselt uute väärtegude toimepanemisest (tl 2). Viru Maakohtu 20.07.2016 kohtuistungile Edvin Massalin ei ilmunud. Kohtukutse oli tagastatud märkega, et isik viibib välismaal, tagasituleku aeg teadmata (tl 21). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 27.09.2016 toimunud kohtuistungil selgitas Edvin Massalin, et viibis ööl vastu xxx koos Axxx Žxxx ja AxxxTxxxa xxx endise Jõhvi kohtumaja ees ja nad rääkisid omavahel juttu. Nende juurde sõitis politseiauto. Probleem tekkis sellest, et isikutel puudusid helkurid. Politseinikud küsisid isikut tõendavaid dokumente, et vormistada helkurite puudumise eest rahatrahv. Kõigil kolmel polnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja nad viidi politseijaoskonda isikute tuvastamiseks. Politseijaoskonnas tehti narkoainete kiiretest, mille tulemused olid positiivsed. Keegi kolmest polnud nõus kiirtesti tulemustega ja isikud andsid haiglas uriiniproovi. Kohtu küsimustele vastas Edvin Massalin, et ta ei tea, kuidas ja kus võis tema organismi sattuda narkootiline aine. Kõik kolm isikut tähistasid 27.03 Edvin Massalini sünnipäeva ja tarvitasid alkohoolseid jooke. Edvin Massalini väitel ei ole tema teadlikult tarvitanud narkootilist ainet. Samas tunnistas menetlusalune isik, et ei saa vastu väita ekspertiisi tulemustele ja nõustus ekspertiisi näiduga ning luges süü sellega tõendatuks, kuid lisas, et ei tea ikkagi, kuidas sattus aine tema organismi. Edvin Massalin palus kohaldada rahatrahvi või asendada arest ÜKT-ga (tl 28-30). 2 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et Edvin Massalini poolt toimepandud rikkumine on kinnitust leidnud maakohtu istungil. Karistusregistri andmetel on isikul 61 kehtivat väärteokaristust. Suurem osa trahve on käesoleval ajal tasumata. Pole mõtet määrata karistuseks uut rahatrahvi. Kohtuväline menetleja taotles tunnistada Edvin Massalin süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 päeva aresti. Ekspertiisi kulu jätta riigi kanda (tl 30). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Maakohus, uurinud väärteoasjas esitatud tõendeid, leidis, et menetlusalune isik on talle süüdistuseks esitatud väärteo toime pannud, tegu on õigusvastane, isik on teo toimepanemises süüdi ja kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku § 108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud väärteoprotokoll
Sisuliselt seisneb isiku rikkumine selles, et tuvastamata ajal ja kohas tarvitas isik narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.
lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik tarvitas, valmistas ebaseaduslikult väikeses koguses, omandas või valdas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ning missugune on antud väärteo toimepanemise eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 25.05.2016 koostatud väärteoprotokollist, on menetlusalune isik rikkunud
lg 1 sätteid.
lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
122 kohaselt võib korrakaitseorgan
-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse § 41 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). 3 Edvin Massalini narkojoovet on kontrollinud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ning tuvastanud 04.04.2016 aktiga nr 662T menetlusaluse isiku uriiniproovist narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse (tetrahüdrokannabinooli metaboliit THC-COOH) (tl 9). Maakohus leiab, et eeltooduga on narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus menetlusaluse isiku organismis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud ja vaidlus menetlustoimingute seaduslikkuse üle puudub. Narkootilise aine sisaldus isiku organismis oli tuvastatud vastavalt korrakaitseseadusele. Menetlusalune isik oli toimetatud tervishoiuasutusse, kus temalt võeti proov, mis saadeti ekspertiisi tegemiseks riiklikku ekspertiisiasutusse. Eelnimetatud tuvastatud asjaoluga on kohtuistungil nõustunud ka menetlusalune isik ise, kuna ekspertiisitulemusi pole võimalik ümber lükata ning sellega loeb Edvin Massalin oma süü tõendatuks, kuid jääb seisukohale, et ei tea, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus (tl 29). Samas kohtu küsimusele, kas ta tunnistab ennast süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises, nimelt narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta, vastas menetlusalune isik, et süüd ei tunnista. Analüüsides
süüteokoosseisu karistusseadustiku kolmeastmelisest deliktistruktuurist lähtuvalt, tuleb kõigepealt kohtul tuvastada antud süüteo objektiivne koosseis ehk menetlusaluse isiku poolne narkootilise aine tarvitamine. Seejärel tuleb teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab ning kas ta vähemalt oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Kui sel moel on koosseisupärane tegu tuvastatud ja õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, vastutabki isik
Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-125-12 asunud seisukohale, et kohtumenetluse poolele ei saa panna kohustust tõendada mingi asjaolu mitteesinemist, kuid menetlusalune isik peab looma võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks. Käesolevas asjas ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi hüpoteetilist väidet selle kohta, kuidas narkootiline aine võis tema organismi sattuda. Sellest tulenevalt on kohtult võetud ka võimalus menetlusaluse isiku poolt esitatud kaitseversiooni kontrollida ning kogumis teiste väärteoasjas uuritud tõenditega hinnata. Kogu kohtueelse ja kohtuliku menetluse käigus ei ole menetlusalune isik kohtule selgitanud kus millal oli ta ainet tarvitanud ega pakkunud kohtule mõistlikku selgitust tema organismis narkoaine sisaldumise kohta. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et narkootiline aine ei teki inimese organismis tema elutegevuse või mingisuguste sisemiste faktorite tulemusena, vaid üksnes nimetatud ainete tarvitamisel, millele vaieldamatult viitab ka narkoaine sisaldus isiku organismis. NRALS § 15-1 väärteokoosseisu tõendamise eripära seisneb selles, et ekspertiisiaktiga on võimalik tõendada isiku organismis narkoaine sisaldust, samas ei ole võimalik tuvastada isiku poolt aine tarvitamise asjaolusid juhul, kui isik ise kas loobub ütluste andmisest või väidab, et ta ei tea, mis viisil sattus narkoaine tema organismi. Menetlusaluse isiku organismis on avastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit – narkootiline aine kanep. Kohus leiab, et eraldi ei vaja tõendamist asjaolu, et kanepit tarvitatakse suitsetamise teel. Kohus loeb seda üldtuntuks asjaoluks KrMS § 60 lg 3 mõttes. Seega selleks, et kanep sattuks organismi, oleks menetlusalune isik pidanud seda suitsetama. Seda ei ole võimalik sooritada selliselt, et isik ise ei saanud sellest aru, et ta suitsetab kanepi, millel on võrreldes tavalise tabakatootega, iseloomulik lõhn. 4 Kuigi menetletavas väärteoasjas ei leidu tõendeid, mis otseselt kinnitaksid Edvin Massalini poolt narkootiliste ainete tarvitamist, ei saa siiski tähelepanuta jätta menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete tarvitamisele kaudselt viitavaid tõendeid. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 31-1-15-12 p-s 14, leidnud, et Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Seejuures märkis Riigikohus, et nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-49-09 märkinud, et teatud juhtudel võib joobeseisund olla üks oluline tõend, mis viitab sellele, et isik on realiseerinud
koosseisu – eelkõige olukorras, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline. Käesolevas asjas on narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus menetlusaluse isiku organismis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud ( kuigi tegemist ei ole narkojoobega, ei ole siiski sellel tähtsust, sest nii narkojoobeseisundi kui ka narkoaine organismis sisaldumise puhul on tähtsaks asjaoluks just keelatud aine sisaldus organismis). Menetlusalune isik ei vaidle ekspertiisitulemustele vastu ja leiab, et ekspertiistulemustega on tema süü kindlaks tehtud. Seega, puudub vaidlus selle üle, et Edvin Massalini organismis tuvastati narkootiline aine. Nimetatule tuginedes on maakohus seisukohal, et menetusalune isik on realiseerinud
Eluliselt ei ole usutav, et isik ei tea, kuidas sattus narkootiline aine tema organismi. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut karistatud
lg 1 järgi nimetatud süüteo eest veel teiselgi korral, mil isik pani väärteo toime 17.06.2016, kohtuvälise menetleja otsus jõustus 08.07.
Seega, pidas menetlusalune isik võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda ehk soostus sellega. Süütegu tõendavad kaudsed tõendid (ekspertiisiakt ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll) ning seegi asjaolu, et menetlusalune isik luges kohtuistungil oma süü tõendatuks ekspertiisi tulemustega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Edvin Massalin pani käesoleva väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on menetlusaluse isiku käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
S
lg 1 ).
Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul KarS § 57 tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas kohus ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud kohus KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 10 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku § 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist alla keskmise sanktsiooni määra. Edvin xxx viibides aadressil xxx, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Kohus arvestab ka sedagi, et
-1 koosseisu realiseerimisega ei kahjusta isik teiste vaid üksnes oma enda tervist. Samuti arvestab kohus, et tegemist on kergema narkoaine tarvitamisega, mis ei ole võrreldav raskemate ainete ( näiteks süsteetilised ained) tarvitamisega. Ohud, mis tulenevad isikult, kes on tarvitanud kerget narkootilist ainet, on väiksemad. Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult Edvin Massalini süüd teos keskmisest väiksemal määral. 6 Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-76-12 p.7 ; RKL 3-1-1-52-13 p.19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKL 3-1-1-26-03 p.5). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on korduvalt karistatud väärteokorras ja ühel korral kriminaalkorras. Kehtivaid väärteokaristusi on 62, mis enamuses on mõistetud liiklusalaste süütegude eest. Karistusteks on valdavalt rahatrahvid. Enamus rahatrahve on käesoleval ajal Edvin Massalini poolt tasumata. Ühel korral on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud ka
lg 1 järgi, nimetatud süüteo pani isik toime 17.06.2016, kohtuvälise menetleja otsus jõustus 08.07.2016. Edvin Massalinit karistati rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot. Varasemas kohtupraktikas (RKL 3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohus on seisukohal, et KarS § 56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole Edvin Massalini puhul võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga selles, et eeltoodust tulenevalt ei ole uue rahatrahvi määramine otstarbekas ja vaid aresti mõistmine mõjutab menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Leebemat liiki karistuse mõistmine ei ole antud juhul põhjendatud. Karistus ei tohi olla mugav, see peab menetlusaluse isiku elu piirama. Kuna varasemad rahatrahvid ei ole menetlusaluse isiku puhul eesmärki täitnud, tuleb isiku mõjutamiseks rakendada rangemaid meetmeid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sedagi, et
lg 1 järgi on Edvin Massalinit rahatrahviga karistatud 17.06.2016 (rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot). Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt taotletav karistus on õiglane ja põhjendatud. Karistuseks aresti mõistmine 10 ööpäeva ulatuses on kohtu arvates piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus jätab rahuldamata menetlusaluse isiku taotluse aresti ÜKT-ga asendamiseks. Kohus leiab, et sel juhul ei ole karistuse eesmärk ( et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest) saavutatav. Menetlusaluse isik puhul on tegemist õiguserikkujaga, kes rikub seadust korduvalt ja süstemaatiliselt. Isiku karistusregistrist väljavõttes on üle 60 kehtivaid väärteokaristusi. Ka töökoha omamine välismaal ei pane isiku mõtlema rikkumiste toimepanemise lõpetamisele. Seda enam ei oleks see saavutatav aresti asendamisel ÜKT-ga. Ühtlasi leiab kohus, et aresti asendamine ÜKT-ga on põhjendatud isikute suhtes, kes on oma väärteost aru saanud, väljendanud kahetsust ja karistuse mõju on saavutatav ilma selleta, et isik oleks aresti reaalselt ära kandnud. E. Massalini puhul ei ole selliseid asjaolusid esinenud ega esine. ÜKT ei ole karistuse eraldi liik vaid üksnes aresti asendamine. Aresti asendamist süstemaatiliste rikkujate puhul ei pea kohus põhjendatuks. MENETLUSKULUD 7 Menetluskulude määramisel kriminaalmenetluse sätteid . ja väljamõistmisel kohaldatakse väärteomenetluses KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohus jätab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud joobeseisundi ekspertiisi kulu riigi kanda. KOHTU MEETMED Edvin Massalin tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 10 ööpäeva. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.