← Eesti

3-16-2439/5

Obsah (4)§ 249§ 55§ 252§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2439 Haldusasi A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoi

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on A. N. pöördunud Tallinna Vangla poole sooviga saada luba poole tunnine jalutuskäik. Tallinna Vangla on taotlejale vastanud 25.11.2015 selgitades, et A. N. peab vastava tõendi väljastamise küsimuses pöörduma perearsti poole. Antud küsimuses on A. N. esitanud Tallinna Vanglale ka kaks märgukirja, millele vangla ei ole veel vastata jõudnud. Samuti on Tallinna Vangla kohtule kinnitanud, et A.N. ei ole esitanud vanglale vaiet. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A. N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see

kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (

§ 55lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. N.i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohus selgitab kaebajale, et kuivõrd tõendi igapäevase jalutuskäigu lühendamiseks poole tunni võrra meditsiinilistel põhjustel saab taotlejale väljastada perearst, kes edastab seejärel tõendi veel täiendavaks kooskõlastamiseks üksuse juhtidele, kes peavad samuti andma oma nõusoleku, siis juhul, kui taotleja ei nõustu arsti tegevusega, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Vastavalt Riigikohtu 15.12.2010 lahendile nr 3-3-1-53-10 ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine halduskohtu pädevuses. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. (vt täiendavalt ka Riigikohtu 21.12.2010 lahend asjas nr 3-3-1-69-10, p 9). 6.

§ 252

lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.