← Eesti

3-16-2284/19

Obsah (8)§ 252§ 249§ 55§ 204§ 111§ 110§ 206§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2284 Haldusasi AN esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlus

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõudis ebavõrdsuse ja diskrimineerimise lõpetamist ning Tallinna Vangla esimese üksuse sektsiooni 1-4 kiirkeedukannu võimaldamist (nagu on 3.,
  2. ja
  3. üksuses). Ühtlasi palus AN vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 15.11.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. AN soovib saada osakonda, kus ta viibib, üldkasutatavat veekeedukannu.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. AN ei ole esitanud Tallinna Vanglale taotlust veekeedukannu väljastamiseks ning seega on ilmne, et asjas ei toimu vaidemenetlust ja läbitud ei ole vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ettenähtud kohtuslikku kohtueelset menetlust. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see ei ole

§ 249

lg-te 2 ja 5 kohaselt lubatav, 3-16-2284 mistõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

AN on esitanud ka üldsõnalise menetlusabi taotluse. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

  1. AN esitas 24.11.2016 määruskaebuse, milles jääb kõigi halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse peale määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Menetlusabi andmise tingimuseks on taotleja suutmatus kanda menetluskulusid oma majandusliku seisundi tõttu (

§ 111lg 1).

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja maksejõuetuses, mida kohtud on tuvastanud ka mitmetes teistes asjades. Seetõttu tuleb AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest

§ 110

lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel vabastada ning võtta määruskaebus

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

AN ei olnud esitanud Tallinna Vanglale taotlust veekeedukannu võimaldamiseks, mistõttu ei saanud esineda käimasolevat vaidemenetlust. Samuti ei nähtunud halduskohtule esitatud taotlusest ühtegi kaebaja suhtes tehtud konkreetset toimingut, millega võiks olla rikutud tema subjektiivseid õigusi. AN esitas alles 28.11.2016 (s.o pärast vaidlustatud määruse tegemist) halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses asjaoluga, et esimeses üksuses ei ole soojaveeboilereid ja vanglapoolset veekeedukannu, mille Tallinna Halduskohus tagastas 02.12.2016 määrusega nr 3-16-2284 ja mille peale on AN esitanud määruskaebuse ringkonnakohtule. 6. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2016 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.