1-15-863/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.07.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-863 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungisekretär Julia Senkevitš Tõlk Anneli Helmann Kohtuasi Vangla materjalid Oleg Lissovoi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Lissovoi (ik 37909190288) viibib Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg, 18.07.2016.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Jätta Oleg Lissovoi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Lissovoi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oleg Lissovoi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.02.2015.a kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta ja 8 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks arvati 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 603 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. O. Lissovoid kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja teda kohustati käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 04.02.2015.a. Harju Maakohtu 22.09.2015.a kohtumäärusega pöörati O. Lissovoile Harju Maakohtu 03.02.2015.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust - täitmisele ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 01.09.2015.a. Kohtumäärus jõustus 24.11.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 01.09.2015.a ja lõpp on 09.03.2017.a. Oleg Lissovoi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud programmi „Eluviisitreening“ ning omandas riigikeele A1 tasemel. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Oleg Lissovoi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval seisuga 13.04.2016 vabanemisjärgset elukohta ei ole. Tema poolt esitatud andmed võimaliku elukoha kohta osutusid ebaõigeteks. Vabanemisel on tal võimalik ööbida kuni sotsiaalpinna taotlemise ja eraldamiseni xxxx asuvas öömajas. Oleg Lissovoi soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Karistust kannab vägivallategude eest, mille pani toime katseajal. Kriminaalkorras karistatud 10 korda. Vägivallategude eest karistatud 2006, 2013 ja 2015 aastal. Hetkel vabanemisel elukoht puudub. Alkoholiga probleemid algasid umbes 3-4 aastat tagasi. Narkootikume ei tarvita. Abiprokurör Paul Pikma edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta O. Lissovoi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Oleg Lissovoi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Lissovoi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. O. Lissovoi kannab käesolevat vangistust oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. 2 KarS § 76 lg 4 kohaselt peab kohus süüdimõistetu karistusest vabastamise otsustamisel arvestama ka süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. O. Lissovoi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib viiendat korda. Viimati karistati teda vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. O. Lissovoi allutati käitumiskontrollile, kuid ta ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ja ei teinud üldkasulikku töö tunde ning karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust järeldub, et O. Lissovoi suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vangla hinnangul on O. Lissovoi poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. O. Lissovoil puudub pikemaajaline töökogemus kindlas ametis, vabaduses vahetas ta sageli töökohti. Vabanemisel on tal võimalik asuda tööle santehnikuna xxxx“. O. Lissovoi eitab sõltuvust alkoholist, kuigi on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Alkoholijoobes kasutab vägivalda, kahel korral on kannatanuks olnud naised. Vangla meditsiiniosakonna andmetel tarvitab ta alkoholi tsüklitena. Korduvad kriminaalkaristused näitavad, et probleemide lahendamine kuritegelikul teel on muutunud süüdimõistetule loomuomaseks. Korduvalt on olnud kriminaalhooldusel ja jätkanud sel ajal kuritegude toimepanemist. O. Lissovoil on küll soov muutuda, kuid ta ei ole selleks midagi teinud. Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla on hinnanud O. Lissovoi avalikkusele ohtlikuks ja on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks hinnanud järgneva kahe aasta jooksul 52% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 51%, mis on keskmisest kõrgemad näitajad. Kohus leiab, et O. Lissovoi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Arvestades vangla hinnangut ja süüdimõistetu varasemat elukäiku, sealhulgas süüdimõistetule varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, millesse ta suhtus äärmiselt ükskõikselt ja kohusetundetult, ei ole kohtul kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks O. Lissovoi asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Ka viimasel korral jättis O. Lissovoi tegemata üldkasuliku töö tunnid, ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldaja juurde, ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ning ei ilmunud ka kohtuistungile. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. O. Lissovoi puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi teha ei saa. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Kohtul ei ole põhjuseid arvata, et senine vangistuses veedetud aeg on olnud piisav karistuse eesmärkide täitmiseks ning edasiselt võiks neid eesmärke saavutada leebemate, kriminaalhoolduslike meetmetega. O. Lissovoi on suutmatusega alluda kriminaalhoolduse nõuetele igati näidanud, et kriminaalhooldus ei ole piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist paremuse suunas. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 3