KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. mai 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei

) § 177¹ lg 1 koosmõjus §-ga 172¹.

§ 177

¹ lg 1 esimene lause sätestab mh, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda.

§ 172

¹ võimaldaks tühisust vältida, kui koosolekul osalesid kõik osanikud või puudujad otsuse hiljem heaks kiitsid. Käesolevas asjas ei väida kumbki pool eelviidatud nn heastavate asjaolude esinemist. Järelikult sõltub esimese alternatiivina esitatud tühisuse tuvastamise nõude lahendamine vastusest küsimusele, kas vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel rikuti selleks ette nähtud korda, mis tuleneb seadusest ja kostja põhikirjast. Samas ei ole kumbki pool tuginenud põhikirjast tulenevatele kokkukutsumise erisustele. Seega saab kohus kontrollida, kas kostja järgis koosoleku kokkukutsumisel seaduses ette nähtud koda.

1. Kostja väidab, et ta saatis hagejale teated
2. ja
3. augusti 2015 koosolekute kohta aadressile, mis on kantud hageja aadressina osanike nimekirja. Kostja ei toonud esile ega tõendanud saadetud teadete sisu. Hageja väidab, et teated ega muud seaduses nõutud dokumendid ei olnud nõuetekohased. Seega pidi kostja oma vastuväidete edukuseks tooma esile ja tõendama, millised dokumendid ta hagejale
4. ja
5. augusti 2015 koosolekute kokkukutsumiseks saatis. Kuna kostja esitas tõendeid ainult kahe tähtkirja saatmise, mitte aga nende sisu kohta, siis ei tuvasta kohus, et hagejale oleks saadetud
6. ja
7. augusti 2015 3

§ 172

lg 1 kolmanda lause järgi peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist (vt tähtaja kulgemise ja arvestamise kohta nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13 esimene lõik). Postiseaduse § 27 lg 2 p 7 järgi määratakse postisaadetise edastamise tähtaeg üldjuhul postiteenuse osutaja tüüptingimustes. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 tähenduseks üldtuntuks postiteenuse osutaja AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste sisu (vt https://www.omniva.ee/public/files/failid/universaalse-postiteenuse-tuuptingimused-kiri-era-estee-new.pdf, vrd Riigikohtu
3. detsembri
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07, p 7 kolmas lõik ja selles viidatud varasem praktika). Samuti on üldtuntud kalendri sisu, st päeva osutumine töö- või puhkepäevaks. Eelmises lõigus viidatud tüüptingimuste p 11.6.3 näeb ette, et riigisisesed tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval. Kostja nimel anti kirjad üle
5. juulil ja
6. augustil 2015, st nende kättetoimetamist saab eeldada vastavalt
7. juulil ja
8. augustil
9. Kummalgi juhul ei jäänud kavandatud koosolekuni tervet nädalat käesoleva punkti esimeses lõigus viidatud tähtaja arvestamise reeglite järgi.
10. Kostja väidab, et ta saatis koosolekute teated hagejale aadressil, mis on kantud hageja aadressina osanike nimekirja. Selle väite lükkas hageja edukalt ümber tõendades, et
11. aasta majandusaasta aruandes oli osanike nimekirja märgitud hageja nime juurde kostja enda aadressist erinev aadress (tl 67–70). Lisaks on edukas hageja väide, et kostjale oli teada hageja tegelik aadress ja sidevahendite andmed töölepingust (tl 37–41) ja täitemenetlusest (tl 42–45). Samuti tuvastab kohus, et kostja juhatus suhtles varasemalt hagejaga e-kirja teel (tl 46) ja kostja teisele osanikule oli juba enne vaidlusaluseid koosolekuid teada hageja esindaja andmed (tl 47).

§ 172

lg 1 kolmanda lause kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate osaniku tegelikule aadressile, kui osaühing seda teab või peab teadma. Kuna kohus tuvastas eelnevas, et kostjale ja tema juhatusele oli eelnevalt teada hageja tegelik aadress, siis on kostja põhjendamatult jätnud sellel koosolekute kohta teated saatmata. Riigikohus leidis

1. oktoobri
2. aasta tsiviilasja nr 3-2-1-65-08 otsuse p-s 26, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel. Heas usus toimimise kohustuse õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel sätestab ka TsÜS § 138 lg 1 (vt ka
3. oktoobri
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 15 kolmas lõik ja
5. novembri
6. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08, p 14 neljas lõik). Kostja teine osanik ei järginud
7. ja
8. augusti 2015 koosolekutel hea usu põhimõtet.
9. Kuna kostja ei tõendanud, et hagejale oleks üldse saadetud teateid
10. ja
11. augusti 2015 koosolekute kohta ning
12. juuli ja
13. augusti 2015 kirjad on saadetud hilinenult, aga ka ebakohasel aadressil, siis rikkus kostja viidatud koosolekute kokkukutsumisel oluliselt

§ 172lg-d 1 ja 2.

See rikkumine toob

§ 177

¹ lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi ja

§ 172¹ teise lause järgi kaasa vaidlustatud otsuste tühisuse.

11. Teise võimalusena palub hageja kontrollida, kas esineb alus tunnistada vaidlustatud otsused kehtetuks. Kuna kohus tuvastas vaidlustatud otsuste tühisuse, siis ei ole kehtetuse 4

§ 178

lg 6 sätestab, et kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.

§ 177

¹ lg 4 järgi kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses ms vastavalt

§ 178lg 6.

Seetõttu tuleb saata käesoleva otsuse ärakiri pärast jõustumist äriregistrit pidavale Tartu Maakohtule. 13. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja nõuab riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulu 1 056 eurot hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajatasu määr 96 eurot tunnis (sisaldab käibemaksu) ja esindaja töömaht on 11 t. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär ja ajakulu menetluses osalemiseks on olnud vajalik ja põhjendatud. Samuti oli vajalik riigilõivu tasumine hagi esitamisel. Kostja ei esitanud hageja taotlusele vastuväiteid. Seega saab kohus hageja taotluse rahuldada. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 5