Obsah (6)
§ 442§ 654§ 445§ 171§ 174§ 178Tsiviilasi nr: 2-15-6937 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Mati Maksing Otsuse tegemise a
) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta 6
(10)Tsiviilasi nr: 2-15-6937 muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 5 tuleb lahendi täidetavuse eesmärki silmas pidades küll täpsustada. 23. Täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus.
§ 442
lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Sama lõike kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon nendele nõuetele kolleegiumi arvates osaliselt ei vasta. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3 tuvastanud kostja 1 kohustuse anda nõusolek kohtuotsuse alusel võlgniku kandmiseks ½ mõttelise osa Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamtusse. Otsuse resolutsiooni punktis 5 on kohus vastavalt tuvastanud kostja 2 kohustuse anda nõusolek kohtuotsuse alusel võlgniku kandmiseks ½ mõttelise osa Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamtusse. Maakohtu otsuse resolutsiooni osundatud punktidest jääb ebaselgeks, kas kohus on kohustanud kostjaid andma nõusolek ka korteriomandi osas seniste omanikukannete kustutamiseks. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et tahteavalduse asendamist tuleks hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt Riigikohtu 29.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14, 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Hageja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt oli hageja huvi hagi esitamisel kõnealuse korteriomandi tagasi saamine võlgniku vara hulka ning seega ka kostjate omandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamine (III kd, tl 13/pöördel). Pankrotihalduri poolt esitatava tagasivõitmise hagi eesmärki (PankrS § 108 lg-d 1 ja 2) silmas pidades võib taolist huvi hagi esitamisel kolleegiumi arvates ka eeldada. 24. Eelmärgitut arvestades peab kolleegium vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ning sõnastada see järgmiselt: "Kohustada AZ andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos AZ omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) ½ mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab AZ tahteavaldusi." Samuti tuleb vastavalt täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 ning sõnastada see järgmiselt: "Kohustada EK’t (endine perekonnanimi Z) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos EK (endine perekonnanimi Z) omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) ½ mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab EK tahteavaldusi."
§ 654
lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 25. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi, ei pea kohus
§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. 7
(10)Tsiviilasi nr: 2-15-6937
- Apellatsioonkaebuses kostjad suures osas kordavad oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt ega teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
- Iseenesest õige on kostjate poolt märgitu, et võlausaldaja huvide kahjustamine asjaoluna on vajalik hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha. Samas on maakohus võlausaldaja huvide kahjustamise tuvastanud ning ei ole kolleegiumi hinnangul seejuures menetlusnorme rikkunud. Maakohus on mh asjakohaselt osundanud kohtupraktikale, mille järgi ei ole konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millistest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et 06.01.2012 müügilepingut sõlmides pidi võlgnik olema teadlik, et seoses 03.11.2011 tema valdusest, korterist ja selle juurde kuuluvast garaažist läbiotsimise tulemusena leitud ja äravõetud maksumärkidega märgistamata sigarettidega võib tekkida temal Eesti riigile maksude tasumise kohustus ja ta võib muutuda maksejõutuks.
- Asjaolu, et kriminaalmenetluses võlgniku vara ei arestitud, ei välista pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi esitamist ega oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust. Samuti on õiguslikult põhjendamatu kostjate seisukoht, et asjaolud, millele hageja nõue rajaneb, võisid olla aluseks küll hageja kriminaalkorras karistamisele, kuid ei saa olla aluseks muudele negatiivsetele järeldustele nii võlgniku kui ka kostjate suhtes. Ka kostjate väidetavad etteheited võlausaldajale (Eesti riigile) seoses konfiskeeritud kauba realiseerimata jätmisega ei ole käesolevas asjas menetletava hagi lahendamisel asjakohased. Maksunõude esitamist riigi poolt ei välista kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppes märgitu, mille kohasel pole kuriteoga riigile kahju tekitatud.
- Kostja 1 leiab jätkuvalt, et ei teadnud ega saanud teada, et korterit ostes kahjustab ta teisi isikuid. Kostjatele jääb ka arusaamatuks, mida tähendab maakohtu otsuses sisalduv põhjendus, et kostja teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kolleegium märgib, et maakohtu kõnealune põhjenduskäik tugineb PankrS § 110 lg 1 p 3 sõnastusel. PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaldamise seisukohalt on oluline, et tehingu teine pool (st kostja 1) teadis või pidi teadma sellest, et võlgnik tehinguga kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 alusel tuleb võlgniku lähikondse puhul eeldada, et ta teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 on võlgniku poeg ning seega on kostja 1 näol tegemist füüsilisest isikust võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 3 tähenduses. Seega rakendub praegusel juhul PankrS § 110 lg-st 3 tulenev eeldus 8
(10)Tsiviilasi nr: 2-15-6937 ning kostjad peaksid tõendama, et kostja 1 võlausaldajate huvide kahjustamisest ei teadnud. Ringkonnakohtu hinnangul kostjad seda tõendada suutnud ei ole. Kostja 1 enda väidete kohaselt teatas võlgnik talle enne tehingut oma soovist müüa korter rahaliste raskuste tõttu. Seega oli kostja 1 eelduslikult teadlik ka sellest, et tagasivõidetavate tehingute tegemise järgselt ei pruugi võlgnik olla võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel. Seega teadis kostja 1 ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve. 30. Vastavalt
§ 442
lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohus 12.05.2015 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse ning seadnud hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXXX (asukohaga XXX, Tallinn) kostjatele kuuluvatele mõttelistele osadele summas 20 000 eurot hageja kasuks (I kd, tl-d 71-73). Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 19.05.2015. Vastuolus
§ 442
lg 5 esimese lausega ei ole maakohus vaidlustatud otsuses hagi tagamise abinõuga seotud küsimuste osas aga seisukohta võtnud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus kõrvaldada.
§ 445
lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kolleegium leiab, et ülalviidatud Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus
§ 171lg 1 alusel kostjate kanda.
32.
§ 174
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole praegusel juhul taotlust apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Hageja on ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et hagejal vastavad menetluskulud puuduvad (III kd, tl 13/pöördel). 33. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 34.
§ 178lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 9
(10)Tsiviilasi nr: 2-15-6937 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 10
(10)