2-16-2877/31

(6)Tsiviilasi nr 2-16-2877 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 25.01.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu ning jagada poolte ühisvara. Hagiavalduse kohaselt on ühisvara koosseis: 1) 3-toaline korteriomand aadressiga XXX, Tallinnas, mis oli küll kostja poolt soetatud enne abiellumist, kuid erastatud abielu ajal ja sisse kantud kinnistusregistrisse 24.10.2003.a väärtusega 80 000 eurot; 2) korterisisustus (mööbel, kodutehnika, sh külmkapp, kolm televiisorit, mikrolaineahi, pesumasin) väärtusega 1650 eurot, sh: köök tehnikaga (pliit, ahi, mikrolaine ahi) soetatud 2008.a ja jääkväärtusega 300 eurot, suure toa sisustus soetatud 2015.a (suur sektsioon, diivan, kaks tugitooli) ja maksumusega 750 eurot, 2012.a soetatud esikumööbel jääkväärtusega 200 eurot, 2013.a soetatud riidekapp jääkväärtusega 50 eurot, 2013.a soetatud Electrolux’i pesumasin jääkväärtusega 100 eurot, 2013.a soetatud Samsung’i televiisor jääkväärtusega 100 eurot, kaks
2. a soetatud Philips’i televiisorit jääkväärtusega 50 eurot ja Samsung’i külmkapp jääkväärtusega 50 eurot; 3) 2008.a soetatud 2003.a sõiduauto Land Rover Freelander väärtusega 4000 eurot. Hageja soovis ühisvara jagamist asjadena. Kuna sõiduautot kasutab kostja, siis palus hageja jätta sõiduauto kostjale. Samuti palus hageja jätta kostja ainuomandisse korteriomandi XXX, Tallinnas ja kogu korterisisustuse. Hagejal on õigus saada hüvitist kostjalt enamsaadud vara eest 42 825 eurot (85 650 eurot : 2). Kostja vastuväited
3. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Korteriomand on kostja lahusvara hulka kuulunud algusest peale. Kostja astus elamukooperatiivi „V“, mis asus aadressil XXX, Tallinn 1990.a enne hagejaga tutvumist. Kostja astus elamukooperatiivi temale lahusvarana kuuluvate rahaliste vahendite arvelt ning seega kuulub korteriomand üksnes temale lahusvarana. Kostja ja hageja abiellusid 07.06.1997.a. Elamukooperatiiv „V“ põhjal moodustati korteriühistu „V“ (registrinumbriga XXXXXXXX) 10.03.1997.a, mille liikmeks sai korteriomanikuna ka kostja. Kostja võttis hageja hagi vallasasjade jagamise nõudes osaliselt õigeks. Kostja oli nõus jätma eelnimetatud esemed enda omandisse ning hüvitama hagejale poole selle õiglasest hinnast. Kostja oli samuti nõus jätma enda omandisse sõiduauto ning hüvitama hagejale poole selle õiglasest hinnast. Sõiduki õiglane hind on 1950 eurot, mis on tingitud mootorsõiduki väga kehvast tehnilisest seisundist ning asjaolust, et auto tegelik väljalaske aasta on 2001 (mitte 2003). Segadus mootorsõiduki väljalaske aastaga on tingitud endise omaniku manipulatsioonidest, mis leidsid aset siis, kui endine omanik registreeris sõiduki Eesti Vabariigis. Müügiportaalis auto24.ee on sarnase väljalaskeaastaga

(2001)maksumus 1950 eurot. Kostja tuvastas eelnimetatud asjaolu, kui kontrollis sõiduki ajalugu rahvusvahelises andmebaasis. Kostja palus jätta hageja esitatud nõude korteriomandi jagamise osas rahuldamata. Edasine menetluse käik 2

(6)Tsiviilasi nr 2-16-2877

1. 16.03.2016.a tegi Harju Maakohus otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning lahutas hageja ja kostja abielu (tsiviilasi nr 2-16-1165), jättes menetlusse ühisvara jagamise osa tsiviilasjana nr 2-16-
2. Kostja vastuhagi
3. 24.04.2016.a esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada, et korteriomand aadressil XXX kuulub kostja lahusvara hulka ning jätta hageja valduses olevad järgmised esemed hageja ainuomandisse: 1) hagejale kuulunud meeste 45-grammine ja 25-grammine kuldkett, hagejale kuulunud meeste kuldne ripats (16 grammi kulda), multikeetja Polar, tahvelarvuti iPad, sülearvuti Dell, jalgratas, nõudekomplekt ja mööblikomplekt (sh kaks kappi, kummut, kolm riiulit, servant, kirjutuslaud). Kokku väärtus 4800 eurot. Kostja palus nimetatud esemete eest mõista hagejalt välja hüvitise 2400 eurot. 29.04.2016.a loobus hageja kuldketi (25 grammi) ja kullast ripatsi osas nõudest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 45-grammise kuldketi kinkinud pojale. Pärast hageja kodust lahkumist uuris kostja korduvalt, kuhu vara on viidud. Kostja ei saanud kinkinda tahvelarvutit 19.08.2014.a, kuna ta ostis selle alles 03.09.2014.a. Samuti leidis hageja saadetud sõnumis, et tahvelarvuti on ühisvara. Hageja vastuväited kostja vastuhagile
4. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu. Kuldketi (45 grammi) kinkis kostja poolte ühisele pojale. Teise kuldketi kaotas hageja ise ära. Kuldset meeste ripatsit pole hagejal olnud. Tahvelarvuti kinkis hageja kostjale. Sülearvutit kasutasid pooled mõlemad ning see jäi poja kätte. Jalgratas oli soetatud 500 euro eest poja jaoks ning poeg kasutab seda. Nõudekomplekt maksab kümme korda vähem, kui kostja hindas. Mööblikomplektist võttis poeg endale kummuti, riiulid ja kirjutuslaua. Kappe ja servante ei ole ei hageja ega tema poeg ära viinud. 19.05.2016.a istungil märkis hageja, et müüs 45-grammise keti 600 euro eest. Multikeetja oli olemas. Esimese astme kohtu otsus
5. Harju Maakohus tegi 07.06.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ning vastuhagi osaliselt. Maakohus luges kostja lahusvaraks 3-toalise korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, lõpetas abikaasade ühisomandi sõiduauto Land Rover Freelander osas selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras selliselt, et sõiduauto müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades ning kohustas kostjat hüvitama hagejale pool koduse sisustuse esemete väärtusest s.o 2465 eurot seoses koduse sisustuse ning esemete jäämisega kostjale. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 07.06.1997.a ja poolte abielu lahutati 16.03.2016.a ning selle üle, et hageja ja kostja on sõiduauto Land Rover Freelander ühisomanikud. Abikaasade ühisvara koosseis määratakse vana PKS § 18 lg 2 järgi kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga, kuid ühisvara jagamisel kohaldatakse kehtiva PKS § 37 lg 3 sätteid. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et korteriomand kuulub kostja lahusvara hulka, kuna kostja astus elamukooperatiivi temale lahusvarana kuuluvate rahaliste vahendite arvelt ning korter oli tema omandis enne abiellumist. Pooled ei vaidle selle üle, et nad elasid koos Paasiku tn 4-44 ja muretsesid sinna kooselu ajal mitmesuguseid vallasasju. Vara koosseisu osas abikaasadel erinevaid seisukohti ei ole, küll on aga erinevad seisukohad vara väärtuse osas. Hageja on loetlenud kuldketi varanimekirjas 900 euro väärtusega, kuid kostja ei ole tõendanud, et see kett on tema lahusvara. PKS § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega kuulub nimetatud ese s.o 900 euro väärtusega kuldkett ühisvara hulka. Eeltoodust tulenevalt luges kohus hageja ja kostja poolt loetletud esemed ühisvara hulka kuuluvaks. Kuna kostja ei ole 3

(6)Tsiviilasi nr 2-16-2877 vastu vaielnud hageja poolt loetletud vallasasjade loetelule ning hageja ei ole vastu vaielnud kostja poolt loetletud vallasasjadele, leidis kohus, et pooltel puudub selles osas vaidlus ning luges selle asjaolu tõendatuks. Kuna korteri ainuomand jääb kostjale, on põhjendatud ka sisustusesemed jätta kostjale. Koduse sisustuse loetelu ei kattu ning kohus järeldab sellest, et esemete väärtus on 1650 eurot (hageja poolt loetletud esemete osas) ja 3280 eurot (kostja poolt loetletud koduse sisustuse esemete väärtus) ehk kokku 4930 eurot. Kuna poolte ühisesse kodusse muretsetud esemed jäävad kostjale, on kostja kohustatud hagejale hüvitama temale kuuluva osa suuruses 2465 eurot (4930 eurot : 2). Pooled ei vaidle, et auto on poolte ühisvara, kuid ei nõustu üksteisega auto väärtuse osas. Auto tegelikku väärtust ei ole pooled ühegi tõendiga kinnitanud. Kohus saab otsustada kaasomandi jagamise viisi üle, kusjuures kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja ei ole taotlenud autot endale, auto on kostja kasutuses ning kostja soovib sõiduautot endale jätta. Kohus leidis, et õiglane ja mõlema poole huvides on sõiduauto müümine avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamine kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele olukorras, kus ühel poolel ei ole raha teisele poolele tema osa kinnimaksmiseks (RKTKo 3-21-95-12). Kuna kohus leidis põhjendatud olema poolte sõiduauto müümise avalikul enampakkumisel, ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda sõiduauto väljalaskeaasta ja sõiduauto väärtusega seonduvaid asjaolusid. Kohus leidis, et olukorras, kus poolel ei ole raha teisele poolele tema osa kinni maksmiseks, mida on kinnitanud pooled menetluse jooksul ja selleks, et üks abikaasa ei peaks teisele abikaasale hüvitist maksma, on kohtu arvates õiglane ja poolte huve arvestav müüa sõiduauto avalikul enampakkumisel. Auto müümisel avalikul enampakkumisel selgub asja õige ja täpne hetkehind. Täitemenetluse seadustiku § 23 järgi saab kohtutäitur korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades. Kuna kohus rahuldas hageja poolt taotletud ühisvara müümise avalikul enampakkumisel, ei pidanud kohus vajalikuks otsuses käsitleda teisi taotletud kinnisasja jagamise viise. Apellatsioonkaebus 7. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus otsustas lõpetada abikaasade ühisomandi sõiduautole Land Rover Freelander selle müümisega avalikul enampakkumisel ja sõiduauto müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades jagamisega ning osas, millega kostjale jäi kohustus hüvitada hagejale koduse sisustuse väärtusest pool, summas 2465 eurot. Kostja ei vaidlustanud otsust osas, millega loeti korteriomand kostja lahusvaraks. Kostja palus teha uue otsuse, millega: 1) jätta kostja ainuomandisse sõiduauto Land Rover Freelander, kohustades kostjat hüvitama hagejale pool sõiduauto väärtusest ehk 975 eurot; 2) jätta kostja ainuomandisse korteri sisustuse (köök tehnikaga, sh pliit, ahi, mikrolaine ahi) väärtusega 300 eurot, suure toa sisustuse, sh suure sektsiooni, diivani, kaks tugitooli väärtusega 750 eurot, esikumööbli väärtusega 200 eurot, riidekapi väärtusega 50 eurot, Electrolux pesumasina jääkväärtusega 100 eurot, Samsung’i televiisori jääkväärtusega 100 eurot, kaks Philips’i televiisorit jääkväärtusega 50 eurot tükk ja Samsung’i külmkapi jääkväärtusega 50 eurot, kohustades kostjat hüvitama hagejale hüvitise pool ühisvara väärtusest ehk 825 euro; 3) jätta hageja ainuomandisse ühisvara meeste kuldkett 45 gr väärtusega 900 eurot, multikeetja Polar väärtusega 120 eurot, tahvelarvuti iPad väärtusega 600 eurot, sülearvuti Dell väärtusega 400 eurot, jalgratta väärtusega 800 eurot, nõudekomplekti väärtusega 60 eurot ja mööblikomplekti (kaks kappi, kummut, kolm riiulit, servant, kirjutuslaud) väärtusega 600 eurot, kohustades hagejat hüvitama kostjale poole ühisvara väärtusest 1740 eurot; 4) tasaarvestada poolte nõuded (s.o kostja nõue hageja vastu summas 1740 eurot ja hageja nõue kostja vastu summas 1800 eurot) ja selle tulemusel kohustada kostjat tasuma hagejale 60 eurot. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-2877 Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuoluline, oluliselt põhjendamata ja ületab poolte hagiavalduse piire. Hageja taotles ühisvara jagamist selliselt, et sõiduauto jääks kostja ainuomandisse ja temale mõistetaks enamsaadu arvel välja hüvitis ning kostja oli sellise jagamisviisiga nõus. Poolte vahel oli vaidlus ainult sõiduauto väärtuse osas. Kumbki pooltest ei ole taotlenud sõiduauto müümist täitemenetluse raames avalikul enampakkumisel. Sellega on kohus väljunud hagi raamidest. Apellant ei nõustu, et pooled ei ole auto tegelikku väärtust ühegi tõendiga kinnitanud. Maakohtule on tõendina esitatud nii 13.04.2016.a sõiduauto tegelikku väljalaskeaastat kinnitavad dokumendid kui sarnaste sõidukite turuväärtuse võrdlused müügiportaalist auto24.ee. Kohus ei ole otsuses tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta sellega ei arvesta rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 sätestatut. Vaidlusaluse sõiduauto tegelik väärtus on tõendatud ja selleks on 1950 eurot, millest kostja on nõus enamsaadu arvel hüvitama hagejale 975 eurot. 19.05.2016.a toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus vaieldi sõiduauto väärtuse üle, mis tipnes sellega, et hageja nõustus sõiduauto väärtusega (istungi protokoll lk 2). Kostja nõustus, et hageja hagiavalduses avaldatud ühisvara väärtus on 1650 eurot, kuid ei nõustu sellega, et tema vastuhagis toodud esemete (millest kostja osaliselt 19.05.2016.a istungil loobus ja osaliselt väärtust alandas) väärtus on 3280 eurot, kuna otsuses väljatoodud esemete väärtus on 3480 eurot (mitte 3280 eurot). Seega on ühisvara väärtus kokku 5130 eurot (3480 eurot + 1650 eurot). Kostja poolt toodud esemete lõplik nimekiri ja väärtused on järgmised: meeste kuldkett 45 gr väärtusega 900 eurot, multikeetja Polar väärtusega 120 eurot, tahvelarvuti iPad väärtusega 600 eurot, sülearvuti Dell väärtusega 400 eurot, jalgratas väärtusega 800 eurot, nõudekomplekt väärtusega 60 eurot ja mööblikomplekt (kaks kappi, kummut, kolm riiulit, servant, kirjutuslaud) väärtusega 600 eurot. Kohus on vara väärtused liitnud ja leidnud üllatuslikult, et kuna poolte ühisesse kodusse muretsetud esemed jäävad kostjale on kostja kohustus hagejale hüvitada temale kuuluva osa suurus s.o pool väärtusest. Vaidlus puudub selles, et hageja hagiavalduses märgitud ühisvara väärtus on 1650 eurot ja see jäi kostja omandisse. Kostja oli ja on nõus tasuma enamsaadu arvel hüvitisena poole väärtusest s.o 825 eurot (mida ta ka kinnitas 19.05.2016.a istungil. Kostja vastuhagis toodud esemed väärtuses 3480 eurot aga ei jäänud kostjale. Nimetatud esemed ei ole kostja valduses ning kostja nõudis, et hageja (kui vastukostja) hüvitaks talle poole saadud esemete väärtusest. Asjaolu, et märgitud esemed on jäid hageja valdusse on viimane ka 19.05.2016.a kohtuistungil omaks võtnud. Seega peaks hoopis hageja tasuma kostjale märgitud enamsaadud ühisvara väärtusest poole s.o 1740 eurot. Vastustaja seisukoht 8. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja selles osas tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja rikkumist ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras panna mootorsõiduk avalikule enampakkumisele ja saadud raha jagada hageja ja kostja vahel pooleks. Hageja vaidlustas otsuse ka osas, milles maakohus märkis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 2465 eurot seoses sellega, et koduse sisustuse esemed jäävad kostja ainuomandisse. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks menetlemiseks. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus luges kostja lahusvaraks korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Selles osas käesolev apellatsioonimenetlus maakohtu otsuse jõustumist ja kehtivust mõjutada ei saa. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-16-2877

1. Maakohus otsustas panna mootorsõiduki avalikule enampakkumisele. Hagilises menetluses on kohus seotud hageja nõudega. See tähendab, et kohus saab hagi rahuldada üksnes selles nõudes, mida hageja või vastuhageja on soovinud. See kehtib ka ühisvara jagamise puhul. Hageja soovis auto jätmist kostjale ja kostja nõustus sellega. Selleks, et panna sõiduk avalikule enampakkumisele, peab hageja esitama vastava nõude. Ilma selleta vastavat ühisomandi jagamise viisi valida ei saa.
2. Maakohus märkis, et pooled ei ole tõendanud mootorsõiduki väärtust. Esiteks esitas kostja sõiduki väärtuse kohta tõendi. Sellest tulenevalt pidi maakohus võtma tõendi osas seisukoha. Teiseks, 19.05.2016.a kohtuistungil esitas kostja sõiduki väärtuse kohta väite ja hageja avaldas, et ta on sellise väärtusega nõus. Seega tulnuks maakohtul vastavaid asjaolusid asja lahendamisel arvesse võtta.
3. Maakohus lähtus asja lahendamisel sellest, et kõik vallasasjad, nii need, mida hageja hagis esile tõi kui ka need, mida kostja vastuhagis esile tõi, jäävad kostja ainuomandisse. Maakohus määras hüvitise, mis tuleb kostjal hagejale tasuda, sellest lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et kostja poolt vastuhagis esile toodud vallasasjad soovis kostja jätta hageja ainuomandisse. Seega, kui see nii peaks jääma, peaks ka hüvitis, mis ühel poolel tuleb teisele tasuda, olema teistsuguse suurusega.
4. Ringkonnakohus ei saa tsiviilasja ise lahendada seetõttu, et hageja esitas kostja nõudele mitmed vastuväited, millega maakohus ei ole üldse tegelenud. Kostja taotles vastuhagis, et kostja poolt nimetatud varaesemed jäetaks hageja ainuomandisse ja selle arvelt määrataks kostjale hüvitis. Hageja väitis maakohtu menetluses (vt nt 19.05.2016.a istungi protokoll), et osad asjad ei ole hageja käes, et osad asjad on ära tarvitatud, et osad asjad on hoopis poolte ühise poja käes, ning et osad asjad peavad kuuluma hageja ainuomandisse. Enamiku vastavate väidetega ei ole maakohus üldse tegelenud. Ühisvara jagamisel tuleb esmalt lahendada küsimus sellest, kas iga konkreetne varaese kuulub ühisvara hulka. Seejärel tuleb lahendada küsimus sellest, mil viisil tuleb ühisvara jagada. Juhul, kui ühisvara peaks jäetama ühe abikaasa ainuomandisse, tuleb maakohtul tuvastada asja väärtus ja määrata sellest lähtuvalt teisele abikaasale määratava hüvitise suurus. Ka kostja poolt väidetud varaesemete väärtusele on hageja vastu vaielnud. Maakohus ei ole ka selles osas seisukohti kujundanud. Käesolevas asjas tuleb välja selgitada kõik asjas tähtust omavad asjaolud, täita seejuures selgitamiskohustust, hinnata tõendeid, tuvastada asja lahendamise eelduseks olevad asjaolud ning teha selle pinnalt seaduslik lahend, lähtudes nendest nõuetest, mida hageja või vastuhageja on esitanud, andes asja lahendamisel ka hinnang kõikidele poolte vastuväidetele. Kuna valdavas osas on eespool kirjeldatu jäetud tegemata, tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks maakohtule.
5. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6