← Eesti

3-15-705/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-705 Haldusasi Mardula Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.11.

  1. a otsuse nr 13-6/1695 ja 30.01.
  2. a vaideotsuse nr 13-4/15/6-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.11.
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mardula Agro OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Mardula Agro OÜ, esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  4. Jätta Mardula Agro OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.11.
  5. a otsus muutmata.
  6. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 09.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 28.11.
  8. a otsusega nr 13-6/1695 nõuti Mardula Agro OÜ-lt tagasi toetus summas 39 995,91 eurot. Mardula Agro OÜ-le oli 30.06.
  9. a käskkirjaga nr 3.13-7/175 määratud ja makstud põllumajandusministri 20.12.
  10. a määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 158) alusel toetust taimekasvatussaaduste tootmiseks (teraviljakasvatus ja heintaimede kasvatamine, investeeringuobjektiks põllumajandustehnika) summas 39 995,91 eurot. 16.10.2013 viidi toetuse saaja juures läbi kohapealne järelkontroll. Kontrolli käigus paluti toetuse saajalt selgitust nisukasvatuse kohta, millest saadi müügitulu, sest toetuse saaja kasutuses olevad põllud olid pindalatoetuste taotluste andmetel kõik rohumaad. Otsuse põhjenduste kohaselt ei suutnud toetuse saaja tõendada, et nisu, millest väidetav müügitulu saadi, oleks omatoodetud. PRIA asus seisukohale, et Mardula Agro OÜ on
  11. a müügitulu kohta esitanud valeandmeid ja tegelikult müügitulu puudub. PRIA oli seisukohal, et Mardula Agro OÜ poolt 15.08.2013 väljastatud arve nr 1331 söödanisu müügi kohta Agrotex OÜ-le summas 75 198,33 eurot on näiline ning tegelikult müüki toimunud ei ole. Kuna müügitulu nõue on täitmata, tuleb otsuse kohaselt toetus määruse nr 158 § 14 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses tagasi nõuda.
  12. Mardula Agro OÜ esitas 10.01.2015 PRIA 28.11.
  13. a otsuse peale nr 13-6/1695 vaide, mis jäeti PRIA 30.01.
  14. a vaideotsusega nr 13-4/15/6-1 rahuldamata.
  15. Mardula Agro OÜ esitas 19.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA 28.11.
  16. a otsus nr 13-6/1695 ja 30.01.
  17. a vaideotsus. Kaebuse kohaselt on PRIA otsuse põhjendused raskesti jälgitavad, sest need keskenduvad kaebaja poolt perioodil 2009-2012 maade kasutamisele. Alles otsuse lõpuosast võib mõista, et toetus nõutakse tagasi
  18. a müügitehingu tõttu, millega müüdi Agrotex OÜ-le söödanisu. Kaebaja on seisukohal, et
  19. a toimunud söödanisu müük Agrotex OÜ-le oli tegelik ning selle tehingu ehtsust ja täitmist on kinnitanud nii müüja kui ka ostja. Kaebaja ei nõustu PRIA otsusest tuleneva loogikaga, et põllumajandussaaduste tootmine tuleb panna kahtluse alla ka siis, kui isik ei esita konkreetse maa osas pindalatoetuse taotlust. Toetuste taotlemine on maa kasutaja/omaniku õigus ja mitte kohustus. Kaebaja arvates ei ole põlluraamatud müügitulu tõendamisel kasutatavad. Kaebaja
  20. a käive ei sisaldanud vaid söödanisu müügiarvet Agrotex OÜ-le. Kaebaja müügitulu oli
  21. a kokku 125 075 eurot ja see sisaldas põllumajandussaaduste müügitulu 75 198 euro ulatuses.
  22. Tartu Halduskohus jättis 13.11.
  23. a otsusega Mardula Agro OÜ kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et PRIA on jõudnud põhjendatult järeldusele, et Mardula Agro OÜ-le välja makstud toetus kuulub tagasinõudmisele. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja kasvatas ise nisu, mille ta väidetavalt müüs Agrotex OÜ-le ja selle üle, kas müügitehing on kirjeldatud viisil toimunud või mitte. Halduskohus leidis, et kaebaja oleks saanud müüa omakasvatatud nisu vaid juhul, kui tema kasutuses on olnud maad, millel enne müügitehingu toimumist on nisu kasvatatud. Halduskohtu hinnangul omab määruse nr 158 § 4 p 3 kohaselt tähtsust ka kaebaja maakasutus aastatel 2009–
  24. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vaidlustatud otsuses on kajastatud ka selle perioodi maakasutust. Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja poolt nisu kasvatamine tema poolt viidatud maadel ei ole tõendatud. Vastustaja on kaebaja väited nisu kasvatamise kohta kaebaja poolt 2 väidetud katastriüksustel Google Street View fotode ja EAGIS (PRIA geoinfosüsteemide) andmetega ümber lükanud. Kaebaja ei ole PRIA poolt välja toodud vastuolude kohta asjakohaseid selgitusi esitanud, peale selle, et tegemist on olnud väidetava eksimusega deklareerimisel. Halduskohus leidis, et kui kaebaja oleks ise nisu kasvatanud, siis oleks ta suutnud esitada koheselt konkreetsed andmed selle kohta, millistel põldudel nisu kasvas ja nimetatud vastuolusid ei esineks. Samuti nõustus halduskohus vastustajaga, et nisu müügi puhul Agrotex OÜ-le (15.08.
  25. a arve nr 1331) on tegemist näiliku tehinguga. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebaja ei ole ise nisu kasvatanud ja seega omakasvatatud nisu edasi müünud, siis esinevad alused välja makstud toetuse tagasinõudmiseks. Samuti on halduskohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud välja makstud toetuse täielik tagasinõudmine, kuna kaebaja ei ole tõendanud nisukasvatusega tegelemist ja sellelt nõutavas ulatuses müügitulu saamist ka pärast toetuse väljamaksmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  26. Mardula Agro OÜ esitas 14.12.2015 Tartu Halduskohtu 13.11.
  27. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja arvates ei ole PRIA vaidlustanud asjaolu, et kaebajal oli olemas nisu, mida Agrotex OÜ-le müüa ja see nisu anti Agrotex OÜ-le üle. Samuti ei ole vaidluse all, et kaebajal on olemas nisutootmiseks vajalik inventar ja oskusteave. Kaebaja hinnangul ei ole PRIA viited maakasutusele ja tõstatatud kahtlused selle kohta, et kaebaja ei ole ise üldse kusagil nisu kasvatanud, piisavalt põhjendatud selleks, et lugeda tõendamiskoormus kaebajale üle läinuks. Kaebaja on toonud esile maalapid, kus ta
  28. a nisu kasvatas. Kaebaja ei pea õigeks, et kohus on teinud järeldusi
  29. a maakasutuse kohta tulenevalt
  30. a tehtud Google Street View fotodest. Samuti on halduskohus võtnud aluseks EAGIS-e (PRIA geoinfosüsteemi) andmed ning toonud Sangaste maaüksuse puhul välja selle kasutuse
  31. a ja väitnud, et Ülenurme põllu puhul on sellele
  32. a toetust taotlenud OÜ Karre. Kaebaja hinnangul ei ole õigusvastane ega ebaharilik, kui maade osas, mis on OÜ Mardula Agro kasutuses, on pindalatoetusi taotlenud maade omanik või isik, kellel on vastav kokkulepe maa omanikuga. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei esitanud kaebaja parandatud tasaarvelduskokkulepet koheselt PRIA-le seetõttu, et selle esitajaks oli Agrotex OÜ uus juhatuse liige, kes ei olnud kursis varasemalt vormistatud dokumentidega ja esitas seetõttu PRIA-le algselt ebaõige dokumendi. Halduskohus on kaebaja arvates teinud Agrotex OÜ-le esitatud arve kohta ebaõige järelduse. Arvele märgitud lägalaotus ja maisi külv on eraldiseisvad tööd ja tegu ei ole maisipõllule läga laotamisega. Kaebaja peab halduskohtu kahtlust selle kohta, et söödanisu ostutehingu eesmärk ei ole mõistetav, sest Agrotex OÜ ei tegele loomakasvatusega, põhjendamatuks, sest Agrotex OÜ tegeleb ka teravilja vahendustegevusega.
  33. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.11.
  34. a otsus muutmata. Vastustaja märgib, et kaebaja on korduvalt muutnud oma selgitusi selles osas, millistel maadel ta väidetavalt müüdud nisu kasvatas. Sellest saab järeldada, et ta ei tea isegi, kas ja kus ta üldse nisu on kasvatanud. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et vaidlusalused maad olid tema kasutuses ja et just nendelt maadelt saadi omatoodetud põllumajandustoodang, millest saadi nõutav müügitulu. PRIA ei pea tõendama nisu kasvatamist kaebaja poolt, vaid seda peab tegema toetuse saaja ise. PRIA kontrollib toetuse saaja poolt esitatud andmete õigsust. Ühestki kaebaja poolt viidatud tõendist ei nähtu, et
  35. a oleks toetuse saaja tema poolt viidatud maatükkidel nisu kasvatanud. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistel maatükkidel ja millal nisu kasvatati. Otsust 3 põllumajandussaaduse tootmise kohta ei ole tehtud ainuüksi selle põhjal, kas isik taotleb nimetatud maadele pindalatoetusi või mitte, arvestatud on tõendeid kogumis. Kaebaja väide selle kohta, et Agrotex OÜ juhatuse liige ei olnud kursis varasemalt vormistatud dokumentidega ning esitas algselt ebaõige tasaarvelduskokkuleppe, ei ole veenev. Kaebaja väite kohaselt on esmalt PRIA-le saadetud 15.08.2013 tasaarvelduskokkulepe ekslik ja see parandati samal päeval. Kui parandus tehti samal päeval, siis pidanuks õige dokument ka Agrotex OÜ raamatupidamises olemas olema. Samuti on selgusetu, miks ei saadetud PRIA-le samal päeval parandatud korrektset dokumenti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  36. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata.
  37. Asja materjalidest nähtuvalt määrati ja maksti Mardula Agro OÜ-le määruse nr 158 “Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” alusel toetust taimekasvatussaaduste tootmiseks (teraviljakasvatus ja heintaimede kasvatamine, investeeringuobjektiks põllumajandustehnika) summas 39 995,91 eurot. Määruse nr 158 § 4 p 3 kohaselt peab taotleja iga-aastane omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi olema hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnenud majandusaastast alates vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust. Sama määruse § 14 lg 1 p 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 37 552 krooni ja taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% saadud toetuse summast. Selleks, et kaebaja poolt müüdud nisu saaks lugeda põllumajanduslikuks omatoodanguks, peab tema kasutuses või omandis olema ka maa, millel seda nisu on kasvatatud ning tõendatud peab olema põllumajandustoodangu müük ning sellest tulu saamine. Määruse nr 158 kohaselt on taimekasvatussaaduste tootmiseks toetuse saamiseks ka nõutav mitte lihtsalt müügitulu saamine § 14 lg 1 p-s 3 ettenähtud ulatuses, vaid selline tulu peab olema saadud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. 16.10.2013 viidi toetuse saaja (kaebaja) juures läbi kohapealne järelkontroll. Kontrolli käigus paluti toetuse saajalt selgitust nisukasvatuse kohta, millest väidetavalt saadi müügitulu, sest toetuse saaja kasutuses olevad põllud olid pindalatoetuste taotluste andmetel kõik rohumaad. 4 Kaebaja ei suutnud vaidlustatud otsuse kohaselt tõendada, et nisu, millest väidetav müügitulu saadi, oleks omatoodetud. PRIA asus seetõttu seisukohale, et Mardula Agro OÜ on
  38. a müügitulu kohta esitanud valeandmeid ja tegelikult omatoodetud nisust saadud müügitulu puudub ning kaebaja poolt 15.08.2013 väljastatud arve nr 1331 söödanisu müügi kohta Agrotex OÜ-le summas 75 198,33 eurot on näiline tehing ja tegelikult omatoodetud nisu müüki toimunud ei ole. Kuna müügitulu nõue oli täitmata, tuli PRIA otsuse kohaselt toetus määruse nr 158 § 14 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses tagasi nõuda.
  39. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et PRIA viited kaebaja varasemale maakasutusele ja muud tõstatatud kahtlused ei ole piisavad selleks, et lugeda tõendamiskoormus kaebajale üle läinuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline väide põhjendatud ja ei anna ka alust teistsuguse lõppjäreldusega otsuse tegemiseks, kui seda on vaidlusalune 13.11.
  40. a halduskohtu otsus. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt andis PRIA läbi viidud haldusmenetluse käigus kaebajale korduvalt võimaluse esitada omapoolsed tõendid selle kohta, et ta on väidetavalt
  41. a müüdud nisusaagi tema kasutuses või omandis olevatel põldudel kasvatanud. PRIA ei pea tõendama nisu kasvatamist kaebaja poolt, vaid seda peab tegema kaebaja kui toetuse taotleja ja saaja ise. PRIA kontrollib üksnes toetuse saaja poolt esitatud andmete õigsust. 16.10.2013 viidi kaebaja juures läbi kohapealne järelkontroll, mille käigus paluti toetuse saaja esindajalt (A. Kaseväli volikirja alusel) selgitust ka nisukasvatuse kohta, millest saadi väidetav müügitulu, sest toetuse saaja kasutuses olevad põllud olid PRIA-le esitatud pindalatoetuste taotluste andmetel kõik rohumaad. Kontrollaktis nr 20649 selgitas toetuse saaja, et nisupõllu toetust taotleb maaomanik ning need maad asuvad Arula külas (Valga maakonnas, Otepää vallas) ja maaomanik ei soovi kokkulepete sisu avaldada. 10.01.2014 tegi PRIA toetuse saajale esimese järelepärimise, paludes tal tõendada, et Mardula Agro OÜ on tõepoolest nisukasvatusega tegelenud. Erinevalt kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et ettevõtjal, kes ise väidetavalt omatoodetud põllumajandussaadusi müüb ja sellega seonduvaid toetusi taotleb, ei peaks olema raske koheselt PRIA-le selgitada ja tõendada, millistel tema kasutuses või omandis olevatel maadel kõnealune nisusaak kasvatati. Kaebaja selliseid tõendeid PRIA-le ei esitanud. Kaebaja viide sellele, et tal on olemas nisutootmiseks vajalik inventar, s. o põllumajandustehnika, ei saa iseenesest nisu kasvatamist tõendada, sest sellist põllumajandustehnikat saab kasutada ka muudel põllumajandustöödel peale nisu kasvatamise. Edasi järgnesid PRIA-poolsed uued järelepärimised, toetuse saaja esindaja vastused ja selgitused, taotlused vastamise tähtaja pikendamiseks jne, (vt. ka toetuse tagasinõudmise otsuse p 1, tl 9-11) millest nähtuvalt muutis kaebaja korduvalt oma selgitusi selles osas, millistel maadel ta müüdud nisu kasvatas, kuid ei suutnud millegagi tõendada, et viidatud maad olid tema kasutuses ja et just nendelt maadelt saadi väidetav omatoodetud põllumajandustoodang, millest tekkis toetuse saamiseks nõutav müügitulu.
  42. Kaebaja heidab halduskohtule samuti ette seda, et kohus tegi järeldusi
  43. a maakasutuse kohta
  44. a Google Street View fotode põhjal. Samas aga ei nähtu ühestki kaebaja enda poolt esitatud tõendist, et
  45. aastal oleks toetuse saaja tema enda poolt viidatud maatükkidel nisu kasvatanud. Kaebaja väidab üksnes üldsõnaliselt, et: „samas on apellant toonud esile maalapid, kus ta
  46. a nisu kasvatas, esitanud põlluraamatuid ja rendilepinguid“. Vaidlusalusest toetuse tagasinõudmise otsusest ja asja materjalidest nähtuvalt viitas kaebaja näiteks Arjukese 5 kinnistule (katastritunnus 72401:001:1931), mis asub Sangaste vallas. Sellel katastriüksusel asuvad põllumassiivid nr 63642906092 (1,17 ha), nr 63542986624 (0,96 ha), nr 63642914083 (9,48 ha), nr 63642913839 (0,87 ha) ja nr 63542975848 (0,54 ha), mille kontrollimisel selgus aga, et EAGIS-e andmetel oli põld nr 63642906092 2009 ja
  47. a pikaajaline rohumaa ning 2012 ja
  48. a orasheina, mitte nisu all. Põld nr 63542986624 oli 2009, 2011, 2012 ja
  49. a pikaajaline rohumaa ja seal ei kasvanud neil aastail nisu. Põld nr 63642914083 oli 2009 ja
  50. a pikaajaline rohumaa, 2012 ja 2013 oli see musta kesa all ja seal ei kasvanud samuti kunagi nisu. Põld nr 63642913839 oli 2009 ja
  51. a pikaajaline rohumaa ja 2012 ning
  52. a musta kesa all ja nisu seal ei kasvanud ka seal. Põld nr 63542975848 oli 2009, 2011, 2012 ja
  53. a pikaajaline rohumaa ja nisu seal endiselt ei kasvanud. Seega ei pärine toetuse saaja omatoodetud nisusaak, millest väidetav müügitulu saadi, ka mitte nendelt kaebaja poolt viidatud põldudelt. Nagu juba varem märgitud, ei pea PRIA kindlaks tegema maalappe, millel toetuse saaja nisu kasvatas, vaid toetuse saaja peab ise suutma tõendada, millistel maadel ta nisu kasvatas. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistel maatükkidel ja millal kaebaja seda nisu kasvatas, millega seonduvalt PRIA-lt toetust taotleti. ELÜPS § 14 lg 2 p 3 kohaselt võib ühtset pindalatoetust taotleda maa kohta, mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta
  54. juunil. Põllumajandusministri 18.02.
  55. a määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ § 3 lg 1 p 2 kohaselt esitab taotleja põldude loetelu, millele on kantud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Põlluraamatud ei ole tõesti otseselt müügitulu tõendamisel kasutatavad, kuid need on tõendiks taotleja maakasutuse kohta. Põllumajandusministri 09.04.
  56. a määruse nr 36 § 4 lg 3 näeb ette, et põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale kuulub vastava põllumassiivi või selle andmeid sisaldava põlluraamatu osa üleandmisele uuele valdajale ja uus valdaja jätkab selles osas põlluraamatu pidamist. Tõendite kogumise käigus on toetuse saaja asja materjalidest nähtuvalt korduvalt esitanud uusi selgitusi Mardula Agro OÜ poolt nisukasvatuseks kasutatavate maade kohta, millel nisu kasvatamine ei leidnud aga kontrolli teostamise käigus kinnitust. Kui kaebajal ka ei ole tema poolt nimetatud maadega seonduvalt pindalatoetuste saamise õigust, peab ta suutma siiski veenvalt tõendada just Mardula Agro OÜ maakasutust ja teraviljasaagi saamist nendelt maadelt. Otsustus põllumajandussaaduse tootmise või mittetootmise kohta kaebaja poolt ei ole PRIA-l tehtud ainuüksi selle põhjal, kas isik taotles tema enda poolt nimetatud maadele pindalatoetusi või mitte, vaid arvestatud on kõiki tõendeid kogumis. Lisaks sellele on PRIA välja selgitanud, et toetuse saaja osanikuks on R. Kaseväli ja ka perioodil 06.06.2011-05.08.2014 oli ainsaks Mardula Agro OÜ juhatuse liikmeks R. Kaseväli. Käesoleval ajal on juhatuse liikmeks Andres Kaseväli. A. Kaseväli omab seotust kas osaluse või/ja juhatuse liikme tasandil ka OÜ-ga Primarket (söödakultuuri- ja heintaimekasvatus), Birkeno OÜ-ga (teravilja-ja kaunvilja kasvatus), OÜ-ga Supernal (taimekasvatuse abitegevused), Visioonland OÜ-ga (teravilja- ja kaunviljakasvatus), Geotrend OÜ-ga (taimekasvatuse abitegevused) jne. Kõik need OÜ-d on PRIA selgituste kohaselt taotlenud toetust ka investeeringumeetmetest.
  57. aastal on samast, nn noortaluniku meetmest, toetust teraviljakasvatuse arendamiseks taotlenud ka OÜ Vestenburg, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks oli toetuse taotlemise ajal M. Kaseväli. Seega pole iseenesest välistatud, et seda teravilja, s. o nisu, mida kaebaja näitas PRIA-le
  58. a omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu alusena, võis toota ükskõik milline ülaltoodud ettevõtjatest. Samuti nähtub asja materjalidest, et Mardula Agro OÜ-l oli majandusaasta aruande kohaselt
  59. aastal vaid üks töötaja, kellele maksti töötasu 490 eurot. Lisaks söödanisu ühekordsele müügitehingule on 6 kaebaja aruande kohaselt saanud märkimisväärseid kulutusi tegemata arvestatava müügitulu (49 877 eurot) väidetavalt ka maastiku hooldusest ja korrashoiust. Samas pole kaebaja ise esitanud sisulisi vastuväiteid ja asjakohaseid tõendeid ei haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses PRIA poolt tehtud vaidlusaluses toetuse tagasinõudmise otsuses toodud faktiliste maakasutuste ega nendel tegelikult kasvanud (kasvatatud) kultuuride kohta.
  60. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et halduskohus on teinud nisu müügitehingust valed järeldused. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas Mardula Agro OÜ
  61. a arve nr 1331 (15.08.
  62. a arve) söödanisu (419, 4 tonni) müügi kohta Agrotex OÜ-le summas 75 198,33 eurot ja see summa moodustaski kaebaja kui toetuse saaja
  63. a nõutava müügitulu. 28.10.2014 saatis PRIA Agrotex OÜ-le, kui kolmandale isikule, kes ostis Mardula Agro OÜ-lt väidetavalt 419,4 tonni nisu, järelepärimise, milles paluti esitada arve nr 1331 tasumist tõendavad kassa- või pangadokumendid. 07.11.2014 esitas Agrotex OÜ juhatuse liige F. Skobelev arve tasumist tõendava dokumendina tasaarvelduskokkuleppe 15.08.2013, mille kohaselt on Agrotex OÜ poolt Mardula Agro OÜ-le esitatud arve nr 201300016 summas 89 832 eurot maisipõllule läga laotamise ja maisi külvi eest. Kokkuleppe on allkirjastanud Agrotex OÜ juhatuse liikmena M. Viirand. Samas kokkuleppes märgiti, et Mardula Agro OÜ poolt Agrotex OÜ-le esitatud masinateenuse (teravilja koristusteenus) arve nr 1331 summas 90 238 eurot tasaarveldatakse Agrotex OÜ poolt esitatud arvega nr 201300016 summas 80 363, 71 eurot, tasudes selle Swedbank Liising AS-le ning summa 9 468,29 tasaarveldatakse omavahel, ülejäänud summa 406 eurot tasutakse Agrotex OÜ arvelduskontole. Tasaarvelduskokkuleppe kohaselt on arve nr 1331 (15.08.13) väljastatud teravilja masinateenuse (teravilja koristusteenuse), mitte söödanisu müügi eest. 10.11.2014 saatis PRIA Agrotex OÜ-le täpsustava järelepärimise ja palus tal esitada maisipõllule läga laotamist ja maisi külvitöid tõendavad dokumendid ning selgituse, millistel põldudel (põllumassiivide numbrid), kui suurel pinnal ja millistel kuupäevadel töid teostati. 17.11.2014 esitas Agrotex OÜ juhatuse liige selgituse, et Agrotex OÜ raamatupidamise andmetel laotati läga kokku 18 000 m
  64. Teadaolevad põldude numbrid olid 63243153353, 63243152737 ja 63642914083, kuid põlde võis olla ka rohkem. Tööd toimusid ajavahemikul 05.-09.05.
  65. Mingeid muid dokumente ei esitatud. Kontrollimisel selgus aga, et põllumassiivil nr 63243153353 taotles
  66. a toetust K. Kaseväli, kultuuriks rohttaimed 8,35 ha-l. Põllule massiivil nr 63243152737 taotles
  67. a toetust samuti K. Kaseväli, kultuuriks rohttaimed 2,0 ha ning musta kesa all oli 7,0 ha. Põldu massiivil nr 63642914083 8,08 ha hoidis
  68. aastal musta kesa all Mardula Agro OÜ. Agrotex OÜ nimetatud põldudel EAGIS andmetel maisi ei kasvatanud, kuigi teenustööna on tasaarvelduskokkuleppe kohaselt Agrotex OÜ väidetavalt viidatud põllumassiividele maisi külvanud. Kaebaja hilisema väite kohaselt oli esmalt PRIA-le saadetud 15.08.
  69. a tasaarvelduse kokkulepe Agrotex OÜ ja Mardula Agro OÜ vahel ekslik dokument ja selle sisu parandati A. Kaseväli ja M. Viirandi poolt samal päeval. Kui dokumendi ekslikkus avastati samal päeval, siis on selgusetu, miks ei saadetud PRIA-le kohe väidetavalt samal päeval parandatud ja korrektset dokumenti. 12.01.2015 koos vaidega PRIA-le esitatud 15.08.
  70. a tasaarvelduskokkuleppe p 6 ja Agrotex OÜ juhatuse liikme F. Skobelevi poolt PRIA-le esitatud tasaarvelduskokkuleppe p 6 sisu ei ole aga identne. Kui kaebaja esindaja poolt saadetud kokkuleppes ei ole kirjeldatud, 7 millise teenuse või kauba eest tasaarveldus tehakse, siis Agrotex OÜ poolt saadetud tasaarvelduskokkuleppes on arve sisu -masinateenus- ära nimetatud. Kaebaja väide selle kohta, et Agrotex OÜ uus juhatuse liige F. Skobolev ei olnud kursis varasemalt vormistatud dokumentidega ning seetõttu esitas algselt ebaõige tasaarvelduskokkuleppe, ei ole veenev. Nagu juba märgitud - kui väidetav sisuline parandus tehti samal päeval, siis pidanuks õige sisuga dokument ka Agrotex OÜ raamatupidamises olemas olema. Samuti ei ole toetuse tagasinõudmise otsuses kirjas, et PRIA arvates oleks Agrotex OÜ pidanud ise maisi kasvatama (toetuse tagasinõudmise otsuse kohaselt Agrotex OÜ poolt nimetatud põldudel EAGIS andmetel maisi ei kasvatatud). Väidetavalt osutas Agrotex OÜ Mardula Agro OÜ-le teenust, Mardula Agro OÜ aga müüs Agrotex OÜ-le 419,4 tonni söödanisu. Samas on asja materjalidest nähtuvalt (majandusaasta aruanne) Agrotex OÜ põhitegevusalaks saagikoristusjärgsed tegevused, mitte näiteks loomakasvatus ja ka PRIA loomade registri andmetel pole OÜ-l loomi olnud, mistõttu pole mõistetav ka kaebaja ja kolmanda isiku vahel väidetavalt toimunud söödanisu ostutehingu tegemise eesmärk. Kuna kaebaja ei ole suutnud tõendada, et ta on tema poolt viidatud maadel nisu kasvatanud, siis ei ole tegemist omatoodetud põllumajandussaadusega ning esitatud tasaarvelduskokkulepped ei tõenda samuti seda, et nisu müügitehing üldse reaalselt
  71. a toimus. Ka apellatsioonkaebuses uuesti esitatud väide, mille kohaselt „on kaebaja kasutuses hulk maad, millel nisu kasvatatakse“, jääb endiselt üksnes paljasõnaliseks väiteks, sest nisukasvatuseks kasutatud maa olemasolu on kaebaja poolt jätkuvalt tõendamata. Kuigi kaebaja on korduvalt esitanud uusi selgitusi Mardula Agro OÜ poolt nisukasvatuseks kasutatavate maade kohta, ei leidnud kaebaja poolt nisu kasvatamine neil maaüksustel PRIA poolt teostatud järelkontrolli käigus kinnitust, sest iga kaebaja poolt nimetatud maatükk oli kasutuses rohumaana või musta kesa all. Arvestades seda, et kaebaja pole suutnud ei haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses ühegi asjakohase ja usaldusväärse tõendiga tõendada, et nisu, millest
  72. a väidetav müügitulu saadi, oleks omatoodetud, siis asus PRIA ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et Mardula Agro OÜ on
  73. a müügitulu kohta esitanud valeandmeid ja tegelikult tal müügitulu puudub ning kuna müügitulu nõue on täitmata, tuleb toetus määruse nr 158 § 14 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses kaebajalt tagasi nõuda.
  74. Arvestades seda, et kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le
  75. Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.