Obsah (6)

§ 197§ 200§ 152§ 124§ 155§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mad

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on J. Sitniki hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud J. Sitniki poolt esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 22.04.2014 ning seejärel on registreerinud 18.07.2014 kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 16.11.2014 kohtule esitatud J. Sitniki hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
6. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
7. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
8. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tähtajast J. Sitnik iseenesest ka teadlik olnud nähtuvalt tema tähtaja ennistamise taotluses märgitust, mille kohaselt kuigi vangla on jätnud talle tähtajaliselt vastamata, ei ole tal RVastS-st arvestades kohustust pöörduda kohtusse, vaid tal on õigus jääda vastustaja vastust ootama. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale 18.07.2014 esitatud kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 18.10.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 16.11.
9. Seega on J. Sitnik esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18.11.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
10. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul 3 isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.
11. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.
12. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
13. Kaebaja 18.11.
14. a taotluses märgitust nähtuvalt on ta olnud iseenesest teadlik halduskohtusse pöördumise tähtajast, kuid ta pidas enda õiguseks jääda vastustaja vastust ootama. Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja ei ole pidanud oluliseks järgida kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega, mitte et ta ei olnud sellest teadlik ning seda hoolimata juriidiliste teadmiste väidetavast puudumisest. Ringkonnakohus peab siinkohal ka vajalikuks märkida, et kaebaja väidetav juriidiliste teadmiste puudumine ei ole asja materjalidest nähtuvalt takistanud tal esitamast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet ja puuduste kõrvaldamise avaldust ning kohtumenetluses kaebust. Kaebaja eelduslik ootus vastustaja suhtes ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist, vaid pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 18.11.
15. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb J. Sitniki taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud J. Sitniki kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 15.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 16.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus vabastas 02.02.2015. a määrusega (tl 30-31) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tallinna Vangla oli riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud.

Eeltoodut arvestades puudub käesolevas asjas alus menetluskulude jaotamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel