) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja taotleb hagejalt menetluskulude (esindaja õigusabi eest) summas 260 eurot väljamõistmist. Hageja esitas seisukoha menetluskulude hüvitamise taotluse osas, milles märgib, et vaatamata sellele, et kostjal on õigus nõuda menetluskulusid, on menetluskulude nõue äärmiselt ebaõiglane alljärgmistel asjaoludel: Kostja avalduse alusel on algatatud kriminaalmenetlus kuna väidetavalt kostja isikut tõendavat dokumenti ära kasutades on sõlminud hagejaga lepingud kostja asemel kolmas isik. Nimetatud asjaolust on saanud hageja teada pärast kostja suhtes nõude esitamist kohtusse. Kostja on esitanud väidetavalt tsiviilhagi kriminaalmenetluses ning osaleb kriminaalmenetluses kui kannatanu. Tegelikkuses on ka hageja kannatanu, kellele on põhjustatud rahalist kahju. Nimetatud asjaolusid silmas pidades saab kostja esitada kõik kulud sh ka käesoleval juhul kulud, mis on tekkinud kostjal seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-13-43976 kriminaalmenetluses ja taotleda kulude välja mõistmist süüdlastelt, kes talle kahjuliku tagajärje põhjustasid. Tuginedes eelöeldule ja
lõike 4 palub hageja: - jätta kostja taotlus menetluskulude hüvitamise nõudes rahuldamata. - jätta kulud täielikult poolte endi kanda kuna kulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostjale on hageja seisukoht kätte toimetatud. Kostja ei ole arvamust avaldanud.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et
lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (
Kolleegium märgib, et
lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu
lg 2 p 2, palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 175 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 87,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.