järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 15 aastat 17 päeva vangistust, võrra. Marko Nigolile mõisteti liitkaristuseks 15 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.2005 ja lõpeb 20.07.2020.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid 1
Marko Nigol avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on vangistuse ajal täitnud kõik kriteeriumid, mis on ette nähtud. Marko Nigol kahetseb kuritegu. Ta on tasunud kõik kohustused, töötanud ja osalenud programmides, vabanemisfondi on kogunenud 1300 eurot. Marko Nigoli arvates ei peaks ta vanglas edasi olema, kui talle on garanteeritud töö- ja elukoht vabaduses, see on riigi poolt ressursi raiskamine. Marko Nigol leidis, et praegu on õige aeg anda talle võimalus tõestada, et ta oskab ühiskonnas õiguskuulekalt käituda, hiljem võivad tekkida kohanemisraskused. Kinnipeetav tunnistas, et kuigi ka korrektne käitumine on üheks isiku vabastamise kriteeriumiks, on tal sellega probleeme olnud. Viimati karistati teda augustikuus. Kinnipeetava hinnangul on rikkumised tingitud pikast vangistusest. Vabaduses ootavad teda spetsialistid, kes oskavad teda suunata. Lisaks toetavad teda sugulased. Ka töökoht omandatud erialal on olemas. Marko Nigol selgitas kohtuistungil ning hiljem kohtule esitatud pöördumises, et ta ei ole nõus prokuröri arvamusega. Marko Nigol selgitas prokuröri arvamuses viidatud kriminaalasja asjaolusid, milles teda käesolevalt kahtlustatakse. Samuti seda, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on tema vabastamist toetavad. Pärast kohtuistungit on Marko Nigol esitanud kohtule suurel hulgal dokumente, mis sisaldavad teavet, mille Marko Nigol on avaldanud juba kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marko Nigol temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Marko Nigolil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Marko Nigoli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marko Nigol on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab Marko Nigol esimest korda. Varasemalt on Marko Nigol süüdi mõistetud varguse ja sugulise kire ebaloomuliku 2
Marko Nigoli selgitas kahtlustuse aluseks olnud asjaolusid ja ka seda, et kriminaalmenetlus on käesolevaks ajaks lõpetatud. Kohtule sellekohast teavet edastatud ei ole. Kohus nõustub Marko Nigoliga, et tema puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Marko Nigoli vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töö- ja elukoht ning sugulaste toetus. Karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavad tegevused toetavad samuti tema võimalusi vabanemisel seaduskuulekalt toime tulla. Jätmata tähelepanuta kõike positiivset, peab kohus vajalikuks rõhutada, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt on siiski soodustus, mida kohus võib kohaldada. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Marko Nigolit karistati väga raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest pikaaegse vangistusega, mille ajal pani ta toime käesoleva kuriteo. Karistuse kandmise ajal on ta järjepidevalt toime pannud distsipliinirikkumisi. Kohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi 3 aastat 8 kuud enne karistusaja lõppu ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Marko Nigol tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.