Obsah (6)

§ 661§ 432§ 430§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17985 Tsiviilasi E K hagi R B vastu igakuise elatise v

§ 661

lg 4 sätetel kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. 1.7. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei 1 saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Hagejate esindajale ja kostjale on selgitatud, et poolel on õigus taotleda välja mõistetud elatise suuruse muutmist, kui oluliselt muutuvad laste vajadused või vanemate võime ülalpidamiskohustust täita.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagiavaldus, menetluse käik 29.11.
3. a esitas hageja E K lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtule hagi kostja R B vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kompromissleping 16.12.
4. a esitasid pooled (hagejat esindas seaduslik esindaja A K) alljärgneva kompromisslepingu: Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasjana nr 2-16-17985 E K hagi R B vastu igakuise elatise nõudes, taotlusega: Mõista R B-lt (*) E K (*) kasuks välja elatis 215,00 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatishagi esitamisest 29.11.
5. a kuni laps E K täisealiseks saamiseni *; Käesolevaga teatavad hageja seaduslik esindaja - isa A K ja kostja – ema R B, et nad on sõlminud asja lahendamiseks kompromissi ja taotlevad tsiviilasja menetluse lõpetamist kompromissi kinnitamisega alljärgnevatel tingimustel:
6. Kostja R B (*) kohustub maksma E K-le (*) tema ülalpidamiseks alates 01.01.2017 kuni 31.12.2017 elatist summas 150,00 (ükssada viiskümmend) eurot kuus.
7. Kostja R B (*) kohustub maksma E K-le (*) tema ülalpidamiseks alates 01.01.2018 kuni E K täisealiseks saamiseni *.a elatist summas, mis võrdub 32% (kolmekümne kahe protsendiga) maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.
8. Lapsele makstav elatis makstakse E K (*) pangaarvele nr *. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette, eelneva kuu viimaseks kalendripäevaks.
9. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda.
10. Pooled paluvad tsiviilasja edasi menetleda kirjalikus menetluses. 2
11. Pooled on

§ 661

lg 4 sätetel kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. 7. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Hagejate esindajale ja kostjale on selgitatud, et poolel on õigus taotleda välja mõistetud elatise suuruse muutmist, kui oluliselt muutuvad laste vajadused või vanemate võime ülalpidamiskohustust täita. 8. Pooled paluvad käesolev kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poole kantud menetluskulu jääb menetluskulud kandnud poole enda kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4