← Eesti

2-15-7033/50

Tsiviilasi nr 2-15-7033 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2016.a, Tallinn Tsiviila

§ 6

:30 lg 1), kuna kolmandal isikul peab olema konkreetne tahe võlgniku asemel kohustuse täitmiseks, mis vaidluse all oleval juhul kindlustusandjal puudus, kuivõrd kindlustushüvitise väljamaksmine hagejale toimus mitte eesmärgiga täita võlgniku eest viimase lepingulist (kauba hinna tasumise) kohustust, vaid eesmärgiga täita kindlustusjuhtumi ilmnemisel kindlustusandja kohustust vastavalt hageja ja kindlustusandja vahelisele kindlustuslepingule. Samuti leidis kohus, tuginedes Hollandi kohtuniku Neil Purcell´i arvamusele, et kuna Hollandi õiguse kohaselt (tulenevalt

§-st 7:962 lg 1) ei ole hageja nõude puhul võlgniku suhtes tegemist kahju hüvitamise nõudega (vordering tot schadevergoeding), vaid täitmisnõudega (vordering tot nakoming), siis ei ole hageja nõue talle 3

(8)Tsiviilasi nr 2-15-7033 väljamakstud kindlustushüvitise summas subrogatsiooni korras (VÕS § 492 lg 1/

§ 7:962 lg 1) kindlustusandjale üle läinud.

Üleminekuks oleks vajalik täiendav kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheline kokkulepe (sarnaselt VÕS § 164 lg 1 ja 2). Hollandi kindlustusseltsi Atradius õiendi kohaselt ei ole nad kindlustusandjana kasutanud vastavalt hagejaga sõlmitud krediidikindlustuslepingu (poliisi nr 40623) artikli/mooduli 21700 lõike 4 esimesele lausele oma õigust nõuda kahjuhüvitise väljamakse tingimusena nõudeõiguse üleandmist võlgniku vastu. Seega leidis kohus, et ei subrogatsiooni korras, st seaduse alusel (VÕS § 492 lg 1/

§ 7

:962 lg 1), ega ka lepingu alusel (VÕS § 164,

vastavad sätted) ei ole hageja nõue kindlustusandjale üle läinud. Kohus ei jaganud ka kostja hinnangut, et olukorras, mil hageja on saanud oma kindlustusandjalt kindlustushüvitise, on hageja poolt nõude esitamine võlgniku pankrotipessa vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Asjaolu, et hageja on saanud kindlustuslepingu täitmise raames kolmandalt isikult (kindlustusandjalt) võlgnikupoolse kohustuse rikkumise tõttu hüvitist, ei saa mõjutada hageja ja võlgniku vahelist võlasuhet (võttes arvesse, et hageja nõue ei ole kindlustusandjale üle läinud). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue võlgniku vastu ei ole täielikult (178 636,85 eurot) ega osaliselt (159 773,17 eurot) kindlustusandjale Atradius üle läinud, seega hageja ja võlgniku vaheline võlasuhe ei ole lõppenud ning järelikult kuulub hageja nõue võlgniku vastu täies ulatuses (178 636,85 eurot) tunnustamisele II järgu nõudena. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus jättis olulise tähtsusega tõendi hindamata, maakohus ei ole arvestanud krediidikindlustuse eesmärgiga. Maakohus oleks pidanud tuvastama vastuolu hea usu põhimõttega ning seaduse ja lepingusätted kohaldamata jätma. Kohus ei ole käsitlenud Van Traa Advocaten õiguslikku arvamust ega ole põhjendanud, miks ei ole tõendit arvestatud. Kohus on oma otsuse rajanud hr Neil Purcelli arvamusele tuginedes, mille kostja seadis kahtluse alla ja esitas tõendeid, mille kohaselt hr Neil Purcell ei ole kindlustusõiguse ekspert, vaid on spetsialiseerunud kriminaalasjadele. Arvestatud arvamus on olulises osas põhjendamata, mis muudab arvamuse kujunemise jälgitavuse võimatuks. Hr Purcelli arvamusest puuduvad igasugused viited, millele arvamust koostades tuginetud on ja põhjendused, kuidas on sellisele arvamusele jõutud. Kostja esitatud arvamuse on andnud kindlustusõiguse ekspert, keda soovitavad kindlustusõiguse alal mainekad väljaanded. Van Traa Advocaten arvamus tõendab, et hagejal puudub nõue pankrotimenetluses ja hagi rahuldamiseks alust ei ole. Samuti on kohus jätnud arvestamata, et nii Eesti kui ka Hollandi õiguses peetakse krediidikindlustust kahjukindlustuseks, mille osas on subrogatsioon võimalik. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ja otsuses on välisriigi õiguse sisu valesti kindlaks tehtud. Tõendite nõuetekohasel hindamisel oleks kohus hr Neil Purcelli arvamuse arvestamata jätnud ning hagi rahuldamata jätnud, sest teisi tõendeid, mis võimaldaksid hagi rahuldamist, esitatud ei olnud. Maakohus ei ole arvestanud krediidikindlustuse eesmärgiga. Isegi kui asjas esitatud tõendite põhjal on võimalik asuda seisukohale, et nõue ei ole subrogatsiooni käigus kindlustusandjale üle läinud, tuleb hagi jätta rahuldamata, sest nõue on läinud kindlustusandjale üle VÕS § 78 lg 1 või samasisulise Hollandi õiguse sätte alusel. Maakohus on jätnud VÕS § 78 lg 1 alusetult kohaldamata ja on seda valesti tõlgendanud, jättes arvestamata krediidikindlustuse eesmärgiga. Nimelt on maakohus asunud seisukohale, et VÕS § 78 lg 1 ja samasisuline Hollandi õiguse säte ei kohaldu, sest vastavate sätete kohaldumiseks peab kolmandal isikul (s.o kindlustusandjal) 4

(8)Tsiviilasi nr 2-15-7033 olema konkreetne tahe võlgniku asemel kohustuse täitmiseks, mis käesoleval juhul kindlustusandjal justkui puudus. Maakohus ei ole aga arvestanud krediidikindlustuse olemusega ja kindlustusjuhtumi tekkimisega. Vastavalt kindlustuspoliisi punktile 00500.00 on hüvitamisele kuuluva kahju tekkimise põhjus oletatav maksejõuetus, kui võlgnik ei ole tasunud nõuet poliisil märgitud ooteaja jooksul. Krediidikindlustuse eesmärk on seega tasumata ostuhinna hüvitamine müüjale. Kindlustushüvitise väljamaksmisel maksab kindlustusandja kindlustusvõtjale välja rahasumma, mille muidu oleks maksnud ostja. Järelikult on kindlustushüvitise väljamaksmisega tehtud ka tahteavaldus ostja eest ostuhinda tasuda. Alust nõuda kindlustusandjalt eraldi tahteavaldust olukorras, kus on selge, millise kohustuse täitmiseks kindlustushüvitis välja maksti, ei ole. Kohus ei ole seisukohale asudes arvestanud, et krediidikindlustuse eesmärk on võlgniku kohustuse täitmine võlausaldajale ning on seetõttu jätnud VÕS § 78 lg 1 ja samasisulise

§ 6:30 lg 1 alusetult kohaldamata.

Kohus pidanuks järeldama, et kindlustusandja on kindlustushüvitist välja makstes täitnud ostja ostuhinna tasumise kohustust, mistõttu on toimunud nõude üleminek ja hagejal (s.o kindlustusvõtjal) nõuet ei ole. Kohtu vastupidine käsitlus ignoreerib krediidikindlustuse eesmärki – tagada müüjale ostuhinna laekumine juhul, kui ostja hinda kokkulepitud ajaks ei tasu. Maakohus oleks pidanud tuvastama vastuolu hea usu põhimõttega ning seaduse ja lepingusätted kohaldamata jätma. Ka juhul, kui maakohus oleks tuvastanud, et nõude üleminekut VÕS § 78 lg 1 või samasisulise Hollandi õiguse sätte alusel ei ole toimunud, oleks maakohus pidanud hagi rahuldamata jätma. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et hagejale on ostuhind hüvitatud (s.o kindlustushüvitis välja makstud). Hageja soov on alusetult rikastuda. Hageja on eelneva menetluse käigus tunnistanud, et kindlustusandja on kindlustushüvitise välja maksnud ning ei ole tõendanud, et hagejal on kohustus pankrotimenetluses saadu kindlustusandjale välja anda. Maakohtu seisukoht, et kindlustushüvitise väljamaksmine ei mõjuta kindlustusvõtja ja võlgniku vahelist suhet, on ebaõige. Kindlustushüvitise väljamakse mõjutab ostja ja müüja (kindlustusvõtja) suhet, sest kindlustushüvitise saamisel on müüja ostuhinna saanud. Kohtu seisukoht võimaldab kindlustusvõtjal alusetult rikastuda, sest ta on ostuhinna juba kindlustushüvitise näol saanud, kuid kohus võimaldab kindlustusvõtjal ostuhinda ka pankrotimenetluse kaudu nõuda. Alusetu rikastumise võimaldamine on hea usu põhimõttega vastuolus. Kui leiab tõendamist, et kindlustusvõtjal on siiski kohustus pankrotimenetluses saadu kindlustusandjale välja anda, on alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Sellisel juhul on kaitstavad huvid ja õigus kohtusse pöörduda kindlustusandjal, mitte kindlustusvõtjal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt ei ole kolmanda isiku huvide kaitseks kohtusse pöördumine lubatud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus jagas menetluskulud ebaõigesti. Arvestades, et kohus oleks tõendeid nõuetekohaselt hinnates ja õiguse õigel tõlgendamisel pidanud hagi rahuldamata jätma, oleks ka menetluskulud pidanud jääma hageja kanda. Isegi kui hagi rahuldamiseks on alust, on asjaolusid arvesse võttes õiglane lahendus jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt, sest menetluskulud põhjustas hageja. Olukorras, kus hageja on hagejale nii enne hagi esitamist kui ka vahetult pärast kohtumenetluse algust pakkunud kompromissi, ei ole õiglane jätta menetluskulusid hageja kanda. Pakutud kompromissi sisu oli nõude tunnustamine ning menetluskulude poolte enda kanda jätmine. Sellise sisuga kompromissi pakkus pooltele ka kohus. Hageja ei andnud ühelegi kompromissettepanekule adekvaatset vastust ja jätkas kohtumenetluses kulude tekitamist. Kujunenud olukorras ei ole õiglane lahendus, mille kohaselt pool, kes on teinud kõik endast oleneva menetluskulude vältimiseks, peab kandma teise poole tekitatud menetluskulud. Isegi kui asuda seisukohale, et kulude hageja kanda jätmine 5

(8)Tsiviilasi nr 2-15-7033 on õiglane, ei ole seda kõigi kulude hageja kanda jätmine. Kohtuvaidluse alguses esitatud hagi oli puudustega, mis tingis täiendavad kulud hagiavalduse täiendamisele. Algse hagiavalduse puudusteta esitamisel oleks hageja saanud kulusid kokku hoida, veelgi enam, täielikult põhjendatud hagiavalduse korral oleks kogu kohtumenetlus võinud olemata olla. Olukorras, milles hagejal oli võimalus suures osas menetluskulude tekkimist vältida, on ebaõiglane jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Maakohus ei arvestanud kõigi asjaoludega ning jättis menetluskulud hageja kanda täies ulatuses. Isegi juhul, kui hagi rahuldamiseks on alust, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Vastustaja seisukoht
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tunnustas nõuet 18 863,68 eurot ületavas osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud, millest tsiviilasja lahendamine sõltub. Maakohus tegi tuvastatud asjaolude osas õiged järeldused järgmistes küsimustes. Maakohus järeldas õigesti, et hageja müüs pankrotivõlgnikule kaupu, millest tulenevalt tekkis hagejal pankrotivõlgniku suhtes ostuhinna tasumise nõue, et rahaline nõue oli täitmata summas 178 636,85 eurot, et hageja sõlmis krediidikindlustuse lepingu kindlustusandjaga, et pankrotivõlgnik jättis ostuhinna tasumise kohustuse täitmata, mistõttu maksis kindlustusandja hagejale välja 159 773,17 eurot, et loovutamise teel kindlustusandja vaidlusalust nõuet hagejalt omandanud ei ole ning et hageja esitas tähtaegselt ja nõuetekohaselt nõude pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Ringkonnakohus nõustub viidatud maakohtu järeldustega.
  4. Ringkonnakohus leiab siiski, et Hollandi õigust tuleb sisustada teisiti kui seda tegi maakohus.

§ 7

:962 lg 1 alusel ei lähe kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kindlustushüvitise välja maksmise korral üle mitte üksnes kitsalt kahju hüvitamise nõue, mis kindlustusvõtjal kolmanda isiku suhtes oli, vaid üle lähevad ka muud nõuded, mis seonduvad selle riskiga, mida kindlustati. Kindlustusrisk ei tarvitse olla alati suunatud selliste riskide kindlustamisele, mille tagajärjel tekib kahju hüvitamise nõue. Kindlustushuvi võib olla suunatud ka muude riskide kindlustamisele, näiteks nagu käesoleval juhul soovis hageja kindlustusvõtjana kindlustada ennast sellise majandusliku kahju vastu, mis tekib sellest, kui ostja jätab ostuhinna tasumata. Kuigi majanduslikus mõttes kannab müüja ostuhinna saamata jäämise korral kahju, tekib kindlustusvõtjal kolmanda isiku suhtes eelkõige müügilepingu täitmise nõue. Samas kindlustas kindlustusvõtja ennast just sellise riski vastu ning kindlustusvõtja soovis kaitsta ennast just sellise kahju eest. Puudub igasugune põhjus, miks tuleks viidatud seadusesätet tõlgendada kitsendavalt, st selliselt, et kindlustusandjale läheb üle üksnes kahju hüvitamise nõue. Normi eesmärk on tagada, et kindlustusandjale läheb üle iga nõue, mis kindlustusvõtjal on ja mis kindlustusvõtjale kindlustatud riski realiseerumisest tulenevalt kolmanda isiku suhtes tekkis. Eespool toodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et kindlustusandjale läks hagejale kuulunud ostuhinna tasumise nõue üle ulatuses, milles kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustushüvitise välja maksis, st summas 159 773,17 eurot. 9. Pooled esitasid apellatsioonimenetluses väited, mis puudutasid seda, kumma spetsialisti arvamuse alusel tuleks ringkonnakohtul Hollandi õiguse sisu kindlaks määrata. Sellega seoses märgib kohus, et õiguse kohaldamine ja kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine on kohtu 6

(8)Tsiviilasi nr 2-15-7033 kohustus. Kuigi välisriigi õiguse kohaldamisel võib kohus kasutada ekspertide ja spetsialistide abi, ei ole kohus hagiasja lahendamisel kehtiva õiguse väljaselgitamisel seotud poolte poolt esitatud tõenditega, st kohus ei pea välisriigi õiguse sisu väljaselgitamisel lähtuma mingist tõendist, mida õiguse sisu kohta on esitanud menetlusosaline, vaid kohus võib välisriigi õiguse sisu kindlaksmäärata sõltumata sellest, kas konkreetsel viisil õiguse sisustamise osas on esitatud tõendeid või mitte. Nendel põhjustel ei tulnud maakohtul võtta seisukohta iga õigusliku arvamuse kohta, mida menetlusosalised kohtule kohaldatava õiguse sisu kindlaksmääramise eesmärgil esitasid. Maakohus võttis seisukoha kostja poolt esitatud advokaatide arvamuse osas kohaldatavale õigusele tõlgenduse andmise läbi. Kohaldatava õiguse sisustamine ei saa sõltuda sellest, kas menetlusosaline esitab kohaldatava õiguse sisu kohta spetsialisti arvamuse õigeaegselt või menetlustähtaegu rikkudes. 10. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hagejale kuulunud nõue on 159 773,17 euro osas kindlustusandjale seaduse alusel üle läinud. Seetõttu ei ole hagejal selle summa ulatuses nõuet pankrotivõlgniku suhtes ja sellel põhjusel ei saa selle summa ulatuses hageja nõuet tunnustada. Kuid kuna hageja nõue ei läinud kindlustusandjale üle mitte täies ulatuses, vaid üksnes osas, milles kindlustusandja nõude rahuldas, on hagejal pankrotivõlgniku suhtes ostuhinna tasumise nõue osas, mis 159 773,17 eurot ületab, st summas 18 863,68 eurot. Ringkonnakohus teeb vastava järelduse põhjusel, et ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega, mis puudutavad nõude olemasolu ja pankrotimenetluses nõude esitamist. Ringkonnakohus ei nõustunud üksnes tõlgendusega, mille maakohus andis ülalviidatud

sättele.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et nõude tunnustamine osas, milles kindlustusandja ei ole hüvitist maksnud, oleks hea usu põhimõttega vastuolus või heade kommete vastane. Kuna hüvitamata osas ei ole nõue kindlustusandjale üle läinud ja kuna selles osas kuulub nõue hagejale, ei saa väita, et hageja ajaks Eesti kohtus kolmanda isiku asja või kaitseks selles osas kolmanda isiku õigusi.
  2. Kuna hagi rahuldatakse ca 10% ulatuses, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus ei näe aluseid, mille tõttu tuleks menetluskulud jaotada teisiti kui seaduses sätestatud üldreegel seda ette näeb. Kompromissi ettepaneku tegemise korral võib kohus jaotada menetluskulud teisiti, kuid ei pea seda tegema. Teiseks, käesolevas asjas ei teinud kostja sellist kompromissiettepanekut, mille kohaselt oleks kostja hagi sisuliselt õigeks võtnud. Kuna maakohus ei ole sellise jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise eeldusena menetluskulude põhjendatust hinnanud, ei saa ringkonnakohus menetluskulusid summaarselt kindlaks määrata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud määrab summaarselt kindlaks maakohus peale käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.12.2016 otsusega RESOLUTSIOON 7

(8)Tsiviilasi nr 2-15-7033
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7033 osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 18 863 eurot 68 senti ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7033 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas Roba Metals B.V. nõudest Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 18 863 euro 68 sendi suurust osa.
  5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Tagastada Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ-le Roba Metals B.V. eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.