Obsah (9)

§ 110§ 112§ 111§ 252§ 204§ 203§ 249§ 250§ 63

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016. a, Tartu Haldusasja number 3-16-2390 Haldusasi Igor Abdulajevi esialg

) § 60 lg 1 alusel. I. Abdulajevi väitel ei ole küsimus ainult ärevushäiretes, vaid ka muudes diagnoosides, mis nähtuvad haldusasjadest nr 3-16-1606 ja 3-16-

1. Määruskaebuse esitaja palub kohtul tutvuda nimetatud haldusasjades materjali hulgas olevate tema haigusloo väljavõtetega. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta on asjas nr 3-16-2273 esitanud põhjendatud taotluse 11 lehel. Õigusliku alusena märgib ta inimväärikuse ning viitab seejuures Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, põhiseaduse sätetele ja Aarhusi konventsioonile. Määruskaebuses on märgitud, et valgus ärritab silmi ja mõjub aju ärritavalt, seda enam, et valgus lülitatakse sisse äkki, mitte aeglaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
2. I. Abdulajev on määruskaebuses palunud anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 10. Kuna I. Abdulajev on taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud koos määruskaebusega 06.12.2016, siis tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 06.08.2016–05.12.

1. Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud I. Abdulajevi isikukonto väljavõtte kohaselt on menetlusabi taotleja sissetulek olnud nimetatud ajavahemikul 43,42 eurot. Sellest tuleb maha arvata kinnipidamised vahekontole ja vabanemisfondi, mis on kokku 30,4 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.
2. a otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 kohaselt tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaldamisel eeldada menetlusabi taotleja igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi umbes summas 21,50 eurot. I. Abdulajev on teinud nimetatud perioodil kaupluses oste kokku summa eest 50 senti ning tasunud kaks arvet kogusummas 12,52 eurot, mida saab täies ulatuses pidada Riigikohtu praktikast tulenevalt vältimatuteks kulutusteks. Seega on menetlusabi taotleja

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek (43,42-43,42)/4x2) ebapiisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi andmine ei ole välistatud.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada I.Abdulajevi määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. 11.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 05.12.

1. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 05.12.
3. a määruse resolutsiooni p-i 3 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.12.
4. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millised kahjulikud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotlejale kaasneksid. Üksnes väited selle kohta, et määruskaebuse esitaja terviseprobleemid on seotud kambris laevalgustuse sisselülitamisega ajavahemikul 06.00-08.00, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hinnangu selle kohta, kas vangla tegevus on õigusvastane või kas määruskaebuse esitaja väidetavad terviseprobleemid võivad olla tingitud laevalgustuse 3 sisselülitamisest, saab kohus anda siis, kui I. Abdulajev on esitanud halduskohtule vastavasisulise kaebuse.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitse kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel juhul osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 250

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

§ 63

esimese lause kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitaja taotluses põhjendanud, milles seisnevad tema jaoks rasked tagajärjed, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Üksnes väited selle kohta, et vaide korras vaidlustatud toiming, mis seisneb kell 06.00-08.00 laetulede põlema panemises, on õigusvastane, või et hommikune laetulede põlema panemine on põhjuslikus seoses kaebaja terviseprobleemidega, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus on 25.11.

1. a määruses, millega ta jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, selgitanud taotluse esitajale esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajal ei tulnud põhjendada mitte seda, miks tema arvates on vangla tegevus õigusvastane või milliseid terviseprobleeme võib olla vangla tegevus talle põhjustanud, vaid seda, miks on vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks. Seda määruskaebuse esitaja vaatamata halduskohtu selgitustele teinud ei ole.
2. I. Abdulajev on määruskaebuses esitanud taotluse võtta asja materjalide juurde haldusasjades nr 3-16-2273 ja 3-16-1606 esitatud haiguslood. Kuna määruskaebuse põhjendustest nähtub, et määruskaebuse esitaja sooviks on tõendada nimetatud materjalidega oma tervislikku seisundit või selle põhjuslikku seost hommikuse lampide põlema panemisega, kuid nimetatud küsimused kuuluvad lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
3. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et vanglale esitatud vaidest ning halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et I. Abdulajevi sooviks on esitada kohustamisnõue. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse ette äraotsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.
4. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas asjas teeks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral haldusorganile samasisulise ettekirjutuse, mida taotletakse vaidega. Seega otsustaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega vähemalt vaidemenetluse ajaks põhivaidluse osaliselt ette ära. Riigikohus on viimati viidatud lahendis küll möönnud, et ka sellises olukorras ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud, kui esineb esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest, et taotluse esitajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus määral, mis õigustaks juba vaidemenetluse ajaks soovitud hüve saamist.
5. Eeltoodust tulenevalt jääb I. Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.
6. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene